Artiklid
Peame investeerima juba praegu tuuleenergeetika haridusse ja koolitusprogrammidesse, kuna muidu jääb oskuslikest töötajatest puudu, kirjutavad Kutsekoja OSKA uuringujuht Katrin Pihl ja vanemanalüütik Siim Krusell.
Eesti tuuleenergeetika on sisenemas kiire kasvu faasi. Virtsu tuulepargi esimeste tuulikute tööle hakkamine 2002. aastal tähistas valdkonna sisulist algust ning järgmise kümnendi jooksul kasvas valdkond jõudsalt. 2012. aastast alates on areng olnud tagasihoidlikum, kuid viimasel paaril aastal on tuuleparkide planeerimine ja rajamine saanud uue hoo sisse. Seda peamiselt riigi seatud taastuvenergeetikale ülemineku eesmärkide tõttu ning energiajulgeoleku kaalutlustel. Uue kasvuperioodi künnisel kerkib küsimus: kas meil on piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu, et tuuleenergeetika arenguga sammu pidada?
Tööjõuvajadus kasvab
Kutsekoja OSKA tuuleenergeetika valdkonna uuringus analüüsiti, milliseks kujuneb järgnevate aastate tööjõu- ja oskuste vajadus, mida on Eesti väiksust arvestades otstarbekas õpetada kohapeal ning millist kompetentsi võiks osta sisse välisriikidest. Tööjõu- ja koolitusvajaduse hindamiseks koostas OSKA kolm võimalikku tuuleenergeetika valdkonna arengu stsenaariumi.
Konservatiivsema stsenaariumi kohaselt võib sektoris kasvada otseselt tuuleenergeetikaga seotud töötajate hõive 2040. aastaks ligi 500-ni, mis on pea 200% rohkem kui praegu. Kõige optimistlikuma prognoosi järgi oleks hõivatute arv aga ligi 800. Sõltumata prognoosist on seega tööjõuvajadus ning ka koolitusvajadus valdkonnas kiirelt kasvav.
Suurim vajadus kohaliku tööjõu järele on kutseharidust eeldavatel ametikohtadel. Eelkõige on tarvis elektrituuliku tehnikuid ja labade hooldustehnikuid, kes tagavad tuulikute töökindluse, hoolduse ja remondi, mis on kriitilise tähtsusega kogu sektori toimimise jaoks. Tuulikute hooldustöid on võimalik tellida ka välismaa ettevõtete kaudu. Samas eelistavad tööandjad kohalikku tööjõudu, et ette tulevaid rikkeid kiiremini kõrvaldada ning pakkuda tööd oma inimestele.
Sektori tööandjad on elektrituuliku tehnikute ja labade hooldustehnikute koolitamisega töökohal või täienduskoolituste kaudu seni hakkama saanud. Samas on jätkuva ja kasvava tööjõunappuse olukorras tähtis, et kvalifitseeritud tööjõud lisanduks sektorisse tasemeõppest.
Inseneride puudus on Eestis valdkondade ülene ning eraldi õppekaval tuuleenergeetika insenere kõrghariduse tasemeõppes koolitama hakata ei ole vaja. Küll aga on tarvis täiendada juba olemasolevaid elektrienergia ja energeetika õppekavasid tuuleenergeetikat käsitlevate lisaainete või -mooduliga, et sektori kõrgharidust eeldavate ametikohtade tööjõuvajadust täita.
Teadlikkust tuleb tõsta
Tuuleenergeetikaalane tasemeõpe on Eestis alles algusjärgus. Tööandjad ise on üles näidanud suurt initsiatiivi ning hea meel on tõdeda, et koostöö kutseharidust pakkuvate koolide ja valdkonna tööandjate vahel on hästi käivitunud.
2024. aasta sügisel avati Pärnumaa Kutsehariduskeskuses elektrituuliku tehniku õppekava, mis on esimene omataoline kogu Baltikumis. Labade hooldustehniku eriala saab alates 2025. aasta sügisest õppida Kuressaare Ametikoolis. Tööandjad on pakkunud abikätt, et leida külalisõppejõude, arendada välja õppematerjale ja panustada õppe materiaal-tehnilisse baasi. Tööjõunappuse olukorras on eriti oluline, et õpe oleks praktiline, nii et kooli lõpetajad saaksid asuda võimalikult kiiresti ja edukalt tööle.
Tasemeõppe õppekavade avamine on oluline samm tuuleenergeetika valdkonna tööjõuvajaduse katmiseks. Nüüd on vaja viia info õppimis- ja töötamisvõimalustest oma õpiteed planeerivate noorte ja ka karjääripöörajateni.
Olulised sammud seejuures on:
- noorte suunamine ja karjäärinõustamine – koolides ja kutseõppeasutustes tuleb rohkem tutvustada tuuleenergeetika valdkonda ja selle töövõimalusi;
- praktilised koolitused ja õppeprogrammid – koostöös ettevõtetega tuleb luua rohkem praktika- ja stažeerimisvõimalusi, mis annavad huvilistele reaalse kogemuse;
- avalikkuse informeerimine – üldsuse teadlikkus taastuvenergiast, selle vajalikkusest ja töövõimalustest aitab kaasa nii spetsialistide järelkasvule kui ka valdkonna positiivsele mainele.
Kuigi esimese tuulepargi loomisest Eestis on möödas juba enam kui 20 aastat, on tuuleenergeetika siin siiski veel uus ja avastamist ootav valdkond.
Nii kutse- kui ka kõrghariduses on tuuleenergeetikaalase õppe ning koos sellega haridus- ja teaduskompetentside edendamine Eestis otstarbekas mitte üksnes majanduslikel, vaid ka julgeoleku kaalutlustel, kuna energeetika näol on tegemist strateegiliselt olulise valdkonnaga.
Arvamusartikkel ilmus Kestlikkusuudiste portaalis 28. aprillil 2025
