Ettevõtted värbavad inimesi järjest enam konkreetsete oskuste, mitte ametit tõendava dokumendi pärast. See tähendab, et õppida ning hoida kõrgel tasemel nii üld- kui ka erialaspetsiifilisi oskused tuleb kogu elu.

Lähikümnendil luuakse Eestis kõige rohkem uusi töökohti ametialadele, mis eeldavad tehnoloogiateadmisi ja -oskusi. Hädasti vajatakse töökäsi ka tervishoiu või sotsiaaltöö valdkonnas.

22. veebruaril toimunud  infotundides tutvustasime kahe värske, metsanduse ja puidutööstuse valdkonna ning põllumajanduse ja toiduainetööstuse valdkonna uuringu tulemusi ja ettepanekuid.

Põllumajanduse ja toiduainetööstuse valdkonna tööjõupuudust põhjustavad ebakõlad koolituspakkumises ning tööjõu suur voolavus. Lahendusena näeb OSKA nii paindlikumaid õpiteid kui ka ettevõtete teadlikku panust tööjõu sektoris hoidmisel. 

Puidukeemia arendamine võimaldab tuua vananeva töötajaskonnaga metsanduse ja puidutööstuse valdkonda tööle ka noorema põlvkonna ning kasvatada järgneval kümnendil mõnevõrra sektori tööhõivet, prognoosib värske OSKA uuring.

Tehnoloogia kiirele arengule vaatamata on inimkäte osavust vaja endiselt väga paljudes ametites, mistõttu tuleks ka koolisüsteemis motoorsete ja kognitiivsete oskuste ühiselt arendamisele teadlikult tähelepanu pöörata.

Siseturvalisuse valdkonnas tuleb muuta õppimisvõimalused senisest paindlikumaks ning leida tasakaal töökohapõhise- ja tasemeõppe vahel, kinnitati OSKA seirearutelul. 

Detsembris toimus Kutsekoja ning Haridus- ja Teadusministeeriumi ESF projekti käivitamise avasündmus “Kõik pardale”, kus tutvustati kutsesüsteemi reformi eesmärke ning kutsuti osapooli üles arendustes kaasa rääkima.

Teadmusmahukuse kasvatamine ettevõtluses on Eesti majandusele konkurentsis püsimiseks oluline, ent  temaatilised fookused vajavad veel kaalumist, leidis novembris kogunenud OSKA koordinatsioonikogu.