Uuring: kõrgharidusega sotsiaaltöötajaid koolitatakse kaks korda rohkem kui tarvis

Eestis koolitatakse liiga palju kõrgharidusega sotsiaaltööspetsialiste ja liiga vähe kutseharidusega hooldustöötajaid.

Kadri (nimi muudetud – toim) alustas neli aastat tagasi Tartu ülikoolis sotsiaaltöö õpinguid. Ülikooli astudes oli ta kindel, et hakkab selles valdkonnas tegema suuri tegusid – ehkki kontoritoolilt – ning õpib edasi ka magistri- ja doktoriõppes. Ent kui bakalaureusekraad oli käes, tabas Kadrit külma dušina teadmine, et temasuguseid samade soovidega lõpetajaid on nii palju, et kontoritööle ta ei pääse, küll aga vajatakse neid, kes otseselt inimesi abistaksid. Seda aga Kadri enda sõnul väikse palga tõttu teha ei soovinud ja seepärast hakkas ta õppima hoopis teist eriala.

Ehkki sotsiaalvaldkonnas on lõpetajaid nii ülikoolide kui ka kutsekoolide kohta palju, on töökätest paradoksaalsel kombel siiski puudu. Vast valminud uuring toob esile, et sotsiaalvaldkonna koolitusmaht ületab vajadust 26%.

SA Kutsekoda OSKA tehtud uuringust selgub, et tulevikus on sotsiaaltöös vaja rohkem kutseharidusega hooldustöötajaid, kuid kõrgharidusega sotsiaaltööspetsialistide tööjõuvajadus on koolituspakkumisest kaks korda väiksem. Sotsiaaltööd saab Eestis õppida kõrgharidusena üheksal õppekaval ja kutseharidusena 28 õppekaval. Samal ajal on Eestis puudu umbes sada hooldustöötajat, sest kõrgharidusega lõpetajatele ei pruugi meelepärast töökohta jaguda, ent hooldustöötajaks ei hakata.

OSKA arendusjuhi Tiia Randma sõnul kasvab sotsiaaltöövaldkonna tööjõuvajadus eelkõige eakate arvu suurenemise tõttu. „Kui kutseharidusega hooldustöötajaid oleks tööturu vajadustele vastamiseks vaja koolitada kaks korda enam, siis kõrgharidusega sotsiaaltööspetsialiste lõpetab rohkem kui tööturul vaja,” ütles Randma.

Abivajajaid on üha rohkem

Uuringu järgi sotsiaalteenuste tarbimine tulevikus suureneb. Põlvkondade üksteisest kaugel elamise, välismaal töötamise ning muutunud pere- ja kooseluvormide tõttu on lähedaste hooldus vaja korraldada teenuste kaudu.

Kuid miks kõrgharidusega lõpetajad hooldajaks ei hakka? Sotsiaaltöö põhikutsealadel töötab Eestis umbes 9800 inimest, aga selle valdkonna palgatase on kõigest 60% Eesti keskmisest. Eesti sotsiaaltöö assotsiatsiooni eestseisuse liige Indrek Rohtla kinnitas, et madal palgatase on suur probleem, eriti väiksemates omavalitsustes ja mittetulundusühingutes. „Samas tuleb palgast rääkides vaadata ka sotsiaaltöötajatele pandud vastutust ja koormust, mis on aasta-aastalt suurenenud. Vähehaaval tõusev palk ei kaalu üle vastutusekoormat ja tööga kaasnevat suurt emotsionaalset pinget. Koolist tulnud noor võib pärast õpinguid tööle asumisest loobuda, kui on tõsisemalt tutvunud tulevaste ametiülesannetega,” ütles ta.

Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaaltöö dotsent Marju Medar märkis, et sotsiaaltöövaldkonnas on palk tööga seotud väline tegur, mis mõjutab tööga rahulolematust, kuid kedagi õppima ei too. „Palk ei motiveeri inimest, motiveerib huvitav töö, edukogemused, tööst õppimine ja töötulemuste tunnustamine. Palgasumma annab kindlustunde, sotsiaaltöötaja palk peab vastama tema töö sisule, vastutusele ja nõutavale ettevalmistusele,” sõnas ta.

Medari sõnul võiks lahendus olla ühiskonnas sotsiaaltöö väärtustamine, nii et ühiskonnal oleks ootus, et sotsiaaltööd teevad õige erialase ettevalmistusega professionaalid. „Arusaadavalt peaks seetõttu suurenema ka palgasumma,” nentis Medar.

http://epl.delfi.ee/news/eesti/uuring-korgharidusega-sotsiaaltootajaid-koolitatakse-kaks-korda-rohkem-kui-tarvis?id=77084750