Euroopa Komisjoni raporti kohaselt on kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides kasvanud tööjõu ja oskuste puudujääk. Terav on nõudlus sotsiaal,- tervishoiu- ja haridusvaldkonna spetsialistide järele. Laiemalt on taustal suur nappus tehnikaalastest ja roheoskustest.
Transpordis, mis on üks keskkonda enim saastavaid valdkondi, on võetud siht rohelisema tegutsemise suunas ning see tingib vajaduse keskkonna- ja tehnikaalaste teadmistega tööjõu järele, selgub värskest Kutsekoja OSKA uuringust.
Rõivatööstus vajab arenguhüppeks enam toodete disaini, konstrueerimise ja tootearenduse spetsialiste, noorte huvi konstruktori- ja tehnoloogiõppe vastu on aga väike, kirjutab OSKA vanemanalüütik Rain Leoma.
Kui tööandjad ootavad kutseõppeasutuse lõpetajailt senisest enam üldteadmisi ja -oskusi ning IT-erialal kõrghariduse omandanutel jääb vajaka praktilistest erialaoskustest, oleks järelikult vaja spetsialiste, kelle puhul oleks kaks ühes.
OSKA tuleviku tööjõudu ja oskusi analüüsinud uuringust selgus, et kaubanduse erialadel koolilõpetajaid küll jagub, kuid nad ei lähe poodi tööle või püsivad seal lühikest aega. Ettevõtete jaoks muutub üha olulisemaks olemasolevate töötajate hoidmine ja arendamine, nende erialase hariduse väärtustamine ning vajalike täienduskoolituste pakkumine.
Hiljuti avalikustatud OSKA majutuse, toitlustuse ja turismi uuring 2018 analüüsib tööjõu ja -oskuste vajadust aastani 2025 ning teeb ettepanekuid haridussüsteemile.
Suurt osa töid ootab ees automatiseerimine. Olemasolev tehnoloogia võimaldab automatiseerida ülesanded, mis võtavad praegu hinnanguliselt poole inimeste tööajast. Pea iga kolmanda töötaja (Eestis 27%), nt õmblusmasina operaatori, põllumajandussaaduste sorteerija, laoametniku või reisiagendi ülesannetest, on enam kui 70% automatiseeritavad.
McKinsey instituudi andmetel võib ajaline perspektiiv erineva autonoomsuse tasemega sõidukite teedele jõudmisel varieeruda enam kui 10 aastat.
USA-s läbiviidud küsitluse andmetel ootab 52% vastajatest pakirobotite kasutuselevõtmist järgmise viie aasta jooksul. Kusjuures pakirobotite kasutuselevõtu valmiduses ilmnevad põlvkondlikud erinevused, nt 2017. aastal läbiviidud küsitluse andmetel peavad seda meelepärasemaks nooremad põlvkonnad: 65% 2000ndatel sündinutest, 59% 1980ndatel sündinutest ning 49% 1960ndatel sündinutest. Ometi kaasnevad pakirobotite kasutuselevõtuga ka küsimused, kõige enam, umbes veerand vastajatest, tunneb muret võimaluse pärast, et robot ja/või selle sisu võib sattuda varguse ohvriks. Iga viies vastanu pelgab töökohtade vähenemist.
