Eesti lapsed lahendavad PISA teste paremini kui enamik maailma õpilasi, jäädes alla vaid Aasia õppuritele. Ometi kurdavad tööandjad pidevalt, et vajalike oskustega töötajaid on keeruline leida. Saates „Mis värvi on majandus?“ arutleti, kuidas haridussüsteem suudab vastata tööstuse vajadustele ning milliseid oskusi tööturg vajab, et majandus saaks kasvada.

Ettevõtete juhtide digiteadlikkusest on saanud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste võimaluste eduka rakendamise võtmetegur, selgub OSKA värskest analüüsist.

Euroopa Komisjoni raporti kohaselt on kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides kasvanud tööjõu ja oskuste puudujääk. Terav on nõudlus sotsiaal,- tervishoiu- ja haridusvaldkonna spetsialistide järele.  Laiemalt on taustal suur nappus  tehnikaalastest ja roheoskustest.

Transpordis, mis on üks keskkonda enim saastavaid valdkondi, on võetud siht rohelisema tegutsemise suunas ning see tingib vajaduse keskkonna- ja tehnikaalaste teadmistega tööjõu järele, selgub värskest Kutsekoja OSKA uuringust.

Rõivatööstus vajab arenguhüppeks enam toodete disaini, konstrueerimise ja tootearenduse spetsialiste, noorte huvi konstruktori- ja tehnoloogiõppe vastu on aga väike, kirjutab OSKA vanemanalüütik Rain Leoma.

Kui tööandjad ootavad kutseõppeasutuse lõpetajailt senisest enam üldteadmisi ja -oskusi ning IT-erialal kõrghariduse omandanutel jääb vajaka praktilistest erialaoskustest, oleks järelikult vaja spetsialiste, kelle puhul oleks kaks ühes.

OSKA tuleviku tööjõudu ja oskusi analüüsinud uuringust selgus, et kaubanduse erialadel koolilõpetajaid küll jagub, kuid nad ei lähe poodi tööle või püsivad seal lühikest aega. Ettevõtete jaoks muutub üha olulisemaks olemasolevate töötajate hoidmine ja arendamine, nende erialase hariduse väärtustamine ning vajalike täienduskoolituste pakkumine.

Hiljuti avalikustatud OSKA majutuse, toitlustuse ja turismi uuring 2018 analüüsib tööjõu ja -oskuste vajadust aastani 2025 ning teeb ettepanekuid haridussüsteemile.

Suurt osa töid ootab ees automatiseerimine. Olemasolev tehnoloogia võimaldab automatiseerida ülesanded, mis võtavad praegu hinnanguliselt poole inimeste tööajast. Pea iga kolmanda töötaja (Eestis 27%), nt õmblusmasina operaatori, põllumajandussaaduste sorteerija, laoametniku või reisiagendi ülesannetest, on enam kui 70% automatiseeritavad.

McKinsey instituudi andmetel võib ajaline perspektiiv erineva autonoomsuse tasemega sõidukite teedele jõudmisel varieeruda enam kui 10 aastat.