Lähikümnendil muutuvad tööturul üha tavapärasemaks mitmikkarjäär ja projektipõhine töö. Määravkas saab oskus erinevates olukordades hakkama saada ning tahe ja võime teha koostööd nii teiste inimeste kui ka tehnoloogiaga.
Tööjõuprognooside koostamine võimaldab tulevikuks paremini valmis olla ning ka ootamatustele paindlikumalt reageerida. Viis, kuidas Eesti OSKA uuringutega tööjõu ja oskuste vajadust prognoosib, on pälvinud välisriikides laialdast tähelepanu ja tunnustust.
Noortes inseneri erialade vastu huvi kasvatamiseks tehtud töö on hakanud vilja kandma ning tehnikaaladele sisseastujate arv näitab kasvutrendi. Paraku kiputakse insenerierialasid populariseerides pisendama IT erialade tulevikuperspektiivi, samas kui tööturul on nõudlus mõlema, nii tehnika- kui ka infotehnoloogiaalaste teadmistega spetsialistide järele, kirjutab Kutsekoja OSKA uuringujuht Urve Mets.
Välistööjõu Eesti tööturule kaasamise debati fookus peaks küsimuselt “kas?” liikuma küsimusele “mis põhimõtetel?” töötajaid siia tuua. Töörändepoliitikas on vaja luua ühtsed ja selged põhimõtted koos lühi- ning pikaajaliste eesmärkidega, kirjutavad OSKA analüütikud Silja Lassur, Andres Viia ja Yngve Rosenblad.
Peame investeerima juba praegu tuuleenergeetika haridusse ja koolitusprogrammidesse, kuna muidu jääb oskuslikest töötajatest puudu, kirjutavad Kutsekoja OSKA uuringujuht Katrin Pihl ja vanemanalüütik Siim Krusell.
Eesti lapsed lahendavad PISA teste paremini kui enamik maailma õpilasi, jäädes alla vaid Aasia õppuritele. Ometi kurdavad tööandjad pidevalt, et vajalike oskustega töötajaid on keeruline leida. Saates „Mis värvi on majandus?“ arutleti, kuidas haridussüsteem suudab vastata tööstuse vajadustele ning milliseid oskusi tööturg vajab, et majandus saaks kasvada.
Ettevõtete juhtide digiteadlikkusest on saanud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste võimaluste eduka rakendamise võtmetegur, selgub OSKA värskest analüüsist.
Euroopa Komisjoni raporti kohaselt on kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides kasvanud tööjõu ja oskuste puudujääk. Terav on nõudlus sotsiaal,- tervishoiu- ja haridusvaldkonna spetsialistide järele. Laiemalt on taustal suur nappus tehnikaalastest ja roheoskustest.
Transpordis, mis on üks keskkonda enim saastavaid valdkondi, on võetud siht rohelisema tegutsemise suunas ning see tingib vajaduse keskkonna- ja tehnikaalaste teadmistega tööjõu järele, selgub värskest Kutsekoja OSKA uuringust.
Rõivatööstus vajab arenguhüppeks enam toodete disaini, konstrueerimise ja tootearenduse spetsialiste, noorte huvi konstruktori- ja tehnoloogiõppe vastu on aga väike, kirjutab OSKA vanemanalüütik Rain Leoma.
