Kaupmeeste suurimaks proovikiviks on töötajate hoidmine ja arendamine

1. märts 2019

OSKA tuleviku tööjõudu ja oskusi analüüsinud uuringust selgus, et kaubanduse erialadel koolilõpetajaid küll jagub, kuid nad ei lähe poodi tööle või püsivad seal lühikest aega. Ettevõtete jaoks muutub üha olulisemaks olemasolevate töötajate hoidmine ja arendamine, nende erialase hariduse väärtustamine ning vajalike täienduskoolituste pakkumine.

Loe lähemalt

Õppijaid on, töötegijaid napib

22. veebruar 2019

Hiljuti avalikustatud OSKA majutuse, toitlustuse ja turismi uuring 2018 analüüsib tööjõu ja -oskuste vajadust aastani 2025 ning teeb ettepanekuid haridussüsteemile.

Loe lähemalt

Eesti on esikohal digitaalsete avalike teenuste osutamises

16. jaanuar 2019

Suurt osa töid ootab ees automatiseerimine. Olemasolev tehnoloogia võimaldab automatiseerida ülesanded, mis võtavad praegu hinnanguliselt poole inimeste tööajast. Pea iga kolmanda töötaja (Eestis 27%), nt õmblusmasina operaatori, põllumajandussaaduste sorteerija, laoametniku või reisiagendi ülesannetest, on enam kui 70% automatiseeritavad.

Loe lähemalt

Targad pakirobotid toimetavad kauba koduukseni

14. jaanuar 2019

USA-s läbiviidud küsitluse andmetel ootab 52% vastajatest pakirobotite kasutuselevõtmist järgmise viie aasta jooksul. Kusjuures pakirobotite kasutuselevõtu valmiduses ilmnevad põlvkondlikud erinevused, nt 2017. aastal läbiviidud küsitluse andmetel peavad seda meelepärasemaks nooremad põlvkonnad: 65% 2000ndatel sündinutest, 59% 1980ndatel sündinutest ning 49% 1960ndatel sündinutest. Ometi kaasnevad pakirobotite kasutuselevõtuga ka küsimused, kõige enam, umbes veerand vastajatest, tunneb muret võimaluse pärast, et robot ja/või selle sisu võib sattuda varguse ohvriks. Iga viies vastanu pelgab töökohtade vähenemist.

Loe lähemalt

Tööjõud veel niipea otsa ei saa

27. detsember 2018

Hoolimata tööealise elanikkonna kahanemisest töötajate arv järgmise kaheksa aasta jooksul siiski ei vähene, kuid selle eeldus on tööea pikenemine, tööturul aktiivsete osakaalu kasv ning positiivne ränne.

Loe lähemalt

Isejuhtivaid sõidukeid ei usaldata veel piisavalt

11. detsember 2018

Liiklusõnnetuste peamiseks põhjustajaks on inimene, kusjuures probleemid tulenevad sageli ebaõigest kiirusevalikust. Juhti abistavad tehnoloogiad võiksid liiklusõnnetusi vähendada, kuid juhi kõrvaltegevustesse (nt telefoni kasutamine sõnumite saatmiseks) süvenemine võib kaasa tuua vastupidiseid tagajärgi. Ka Eesti liikluskultuuri iseloomustab inimeste kalduvus roolis olles nutiseadmeid kasutada ning see toob kaasa kasvavad sõidukindlustuse kahjud, näitab PZU Kindlustuse statistika.

Loe lähemalt

Sõidujagamisest saab linnaliikluse tulevik

10. detsember 2018

Maailma Majandusfoorumi teatel muutuvad Euroopa linnad aina autovabamaks. Londoni linnapea on 2041. aasta eesmärgiks seadnud, et 80% kõigist liikumistest toimuksid jala, jalgrattaga või ühistranspordiga. Kopenhaagenis on eesmärgiks, et 2/3 liikumistest toimuks sel moel juba aastaks 2025. Pariisis on poliitikakujundajate eesmärgiks vähendada isiklike autode hulka kesklinnas poole võrra ning Madriid keelab suure osa sõidukite (v.a. null-emissooniga veoautod, taksod, ühistransport) kasutamise kesklinnas juba 2018. aasta novembris. Helsingis on plaanis isiklike autode kasutamine aastaks 2050 järk-järgult asendada nõudel kasutatava taskukohase ühistranspordiga.

Loe lähemalt