Rõivatööstus vajab arenguhüppeks enam toodete disaini, konstrueerimise ja tootearenduse spetsialiste, noorte huvi konstruktori- ja tehnoloogiõppe vastu on aga väike, kirjutab OSKA vanemanalüütik Rain Leoma.

Kui tööandjad ootavad kutseõppeasutuse lõpetajailt senisest enam üldteadmisi ja -oskusi ning IT-erialal kõrghariduse omandanutel jääb vajaka praktilistest erialaoskustest, oleks järelikult vaja spetsialiste, kelle puhul oleks kaks ühes.

OSKA tuleviku tööjõudu ja oskusi analüüsinud uuringust selgus, et kaubanduse erialadel koolilõpetajaid küll jagub, kuid nad ei lähe poodi tööle või püsivad seal lühikest aega. Ettevõtete jaoks muutub üha olulisemaks olemasolevate töötajate hoidmine ja arendamine, nende erialase hariduse väärtustamine ning vajalike täienduskoolituste pakkumine.

Hiljuti avalikustatud OSKA majutuse, toitlustuse ja turismi uuring 2018 analüüsib tööjõu ja -oskuste vajadust aastani 2025 ning teeb ettepanekuid haridussüsteemile.

Eestis ei lähe värske OSKA raporti kohaselt vaatamata keskmisest kõrgemale palgale õpetajaks õppima endiselt piisavalt inimesi, et asendada vanuse tõttu pensionile jäävaid õpetajaid. See seab ohtu häid tulemusi andva haridussüsteemi jätkusuutlikkuse.

Täna avaldati OSKA raport, millest ilmneb, et Eesti teaduse tugevused ei ole kooskõlas nende ettevõtlusvaldkondadega, mis Eestis on konkurentsivõimelisemad.

Täna avalikustatud OSKA hariduse ja teaduse uuring näitab, et lasteaia- ja klassiõpetajaks õppijaid on piisavalt, kuid puudust tuntakse aineõpetajatest ja tugispetsialistest.

Kümne aasta jooksul väheneb rõiva- ja tekstiili-tööstuses ametikohtade arv pea kümnendiku võrra. Tööjõupuuduse leevendamiseks tuleb ettevõtjatel tegeleda tootearenduse ja tootmise automatiseerimisega.

„Kelleks ma tulevikus saan?” on noore jaoks üks põletavamaid küsimusi, vahel isegi nii tundlik, et kiputakse hirmust kokku jooksma, kohapeal tiirlema ja tegutsemist asjata edasi lükkama.

Eriti põletav on see küsimus neil, kel gümnaasium seljataga ning käes edasise töö ja õpingute valimise aeg.