Kui tööturu tulevikusuundumusi silmas pidada, siis peegeldavad need suuremat nõudlust ärindushariduse magistriõppe, aga ka täiskasvanute kutseõppe või hoopis lühemate õppevormide järele. Lähemalt kirjutavad Riina Tilk ja Yngve Rosenblad.
Kuigi bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõppes on majandus- ja ärinduserialadele astunuid enam kui kaks korda vähem kui kümne aasta eest, on ärinduserialad endiselt populaarseim õppimisvalik, näitab tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA analüüs.
“Meil ei õpita piisavalt õpetajaks, hooldustöötajaks, meditsiiniõeks, logopeediks, koolipsühholoogiks ja eripedagoogiks. Neis ametites on tulevikus kerge tööd leida,” rääkis Kutsekoja juhatuse liige ja OSKA arendusjuht Tiia Randma.
Tänapäeva elukestval õppijal ja karjääripöörete tegijal on ootus omandada ärihariduse oskusi palju mitmekesisemalt ning magistriõppe tasemel võiks see olla osaliselt tasuline, kirjutavad OSKA uuringujuht Riina Tilk ja peaanalüütik Yngve Rosenblad.
ETV saade “Suud puhtaks” arutles edasi õppimise üle nii koolilõpetajate kui ka kriisis töö kaotanute ümberõppe vaatest. Saates olnud spetsialistid tõid välja erialasid, mida ilmselt ei tasuks praegu õppida, ning erialasid, kuhu on töötajaid väga vaja.
Kriis kiirendab tehnoloogilisi uuendusi, mis eeldavad töötajatelt keerulisemaid ja mitmekülgsemaid oskusi, kirjutavad tööjõu ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteemi analüütikud Siim Krusell, Yngve Rosenblad ja Anneli Leemet.
Kuigi kinnisvarateenuste töökohtade arv jääb aastani 2026 samaks, ei õpita neid erialasid piisavalt selleks, et töökohti täita. Kinnisvaras töötab palju vanemaealisi, keda on vaja pensionile jäämisel asendada, selgus OSKA kinnisvarateenuste uuringust.
Nii Eestis kui ka maailmas toimuvad muutused mõjutavad nõudlust eri valdkondade töötajate järele. SA Kutsekoda koostab OSKA tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringuid, milles analüüsitakse, kui palju ning milliste oskustega töötajaid vajatakse Eesti tööturul praegu ja järgneva kümne aasta jooksul ning võrreldakse seda pakutava haridusega. Selgub, et see, mida me arvame end vajavat, ei pruugi kokku langeda tegelike vajadustega.
Suure tähtsusega keskkonnaaladel töötab arvuliselt vähe inimesi, selgus vee- ja jäätmemajanduse ning keskkonnakorralduse tööjõu-uuringust. Kui palju noori peale kasvab ja milliseid oskusi nad vajavad, kirjutavad Postimehes OSKA uuringujuht Riina Tilk ja peaanalüütik Yngve Rosenblad.
Eesti tööturg vajab erialase haridusega töötajaid, pooltel lähikümnendil tööturule sisenejatel võiks olla kõrg- ning kolmandikul kutseharidus. Samavõrd oluline on, milliseid erialasid õppida ja õpetada, et omandatud oskustest ka tulevikus tööturul kasu oleks, kirjutab Äripäevas OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad.
