Tehnoloogia arengu edenedes vajavad nii laod kui poed aina vähem töötajaid.
Liiklusõnnetuste peamiseks põhjustajaks on inimene, kusjuures probleemid tulenevad sageli ebaõigest kiirusevalikust. Juhti abistavad tehnoloogiad võiksid liiklusõnnetusi vähendada, kuid juhi kõrvaltegevustesse (nt telefoni kasutamine sõnumite saatmiseks) süvenemine võib kaasa tuua vastupidiseid tagajärgi. Ka Eesti liikluskultuuri iseloomustab inimeste kalduvus roolis olles nutiseadmeid kasutada ning see toob kaasa kasvavad sõidukindlustuse kahjud, näitab PZU Kindlustuse statistika.
Maailma Majandusfoorumi teatel muutuvad Euroopa linnad aina autovabamaks. Londoni linnapea on 2041. aasta eesmärgiks seadnud, et 80% kõigist liikumistest toimuksid jala, jalgrattaga või ühistranspordiga. Kopenhaagenis on eesmärgiks, et 2/3 liikumistest toimuks sel moel juba aastaks 2025. Pariisis on poliitikakujundajate eesmärgiks vähendada isiklike autode hulka kesklinnas poole võrra ning Madriid keelab suure osa sõidukite (v.a. null-emissooniga veoautod, taksod, ühistransport) kasutamise kesklinnas juba 2018. aasta novembris. Helsingis on plaanis isiklike autode kasutamine aastaks 2050 järk-järgult asendada nõudel kasutatava taskukohase ühistranspordiga.
McKinsey instituudi vaade murrangulistele tulevikutehnoloogiatele toob välja uuenduslikud materjalid. Töötlev tööstus paneb proovile materjalitehnoloogid ning toob uued lahendused tootmisesse ning igapäevakasutusse. Kasutada saab nii looduslikku toorainet kui ka luua tehislikult uusi.
Hiljuti reastasid Maailma majandusfoorumi eksperdid murrangulised tehnoloogiad, eriti meditsiini- ja arvutiteadustes, mis toovad kaasa muutused senistes töödes või muudavad terveid tööstusi juba järgmise 3-5 aasta jooksul.
Lihtsamate ülesannete nagu kodu korrastamise või pakkide kohaletoimetamise usaldaks robotite hoolde 73% inimestest. Kuid vähesed inimesed usaldaksid robotitele väga isiklikke või keerulisi otsuseid eeldavaid ülesandeid. 8% lubaks robotil valida endale (abi)kaasa, 14% lubaks end kohtuvaidluses robotil kaitsta. Iga teine inimene lubaks robotil hoolitseda auto tehnoseisundi eest, autojuhina usaldaks tehisintellekti iga kolmas, vaid 14% lubaks robotil lapsi kooli sõidutada.
Maailma Majandusfoorumi tulevikutöö raportist selgub, et 2025. aastaks täidavad enam kui pooli tööülesandeid masinad. Masinate kasutuselevõtu tõttu kaob globaalselt hinnanguliselt 75 miljonit töökohta, kuid uued tehnoloogiad toovad juurde ka 133 miljonit uut ametikohta.
Maailmapanga 2018. aasta uuringu kohaselt on tööstuses hõivatute osa ülemaailmselt võrdlemisi stabiilne, kahanedes kõrgema sissetulekuga riikides ning kasvades madalama sissetulekuga riikides. Nii arenenud kui arenevates riikides tuntakse muret selle üle, et töö võivad ära võtta robotid, kuid senised tehnoloogilised muudatused viitavad pigem uute töökohtade tekkimisele.
Kuigi eestlased on tuntud hea inglise keele oskuse poolest, peaksime endale meelde tuletama, et vaja läheb ka teisi keeli. Üleilmsel tööturul lähevad kõrgesse hinda ka nt vene, hiina, araabia, portugali ja hispaania keele oskus ning keeleõppimisega saab hoida meele ärksana ning õppida mõistma teisi kultuure. Keeleoskus on paljudel ametikohtadel värbamise eelduseks ning tööturul nõutud võõrkeele oskus võib oluliselt tõsta saadavat töötasu.
Eestis ei lähe värske raporti kohaselt vaatamata keskmisest kõrgemale palgale õpetajaks õppima endiselt piisavalt inimesi, et asendada vanuse tõttu pensionile jäävaid õpetajaid. See seab ohtu häid tulemusi andva haridussüsteemi jätkusuutlikkuse.
