Tuleviku tööjõuvajadust mõjutavad keskkonnamuutused, elanikkonna vananemine ja eelkõige tehnoloogia areng.
Järgneva 5–10 aasta jooksul jääb metalli- ja masinatööstuse valdkonna tööjõuvajadus samaks, kuid kasvab juhtide ja spetsialistide ning kahaneb oskustöötajate osakaal.
McKinsey instituut on välja andnud hetkeolukorda analüüsiva ja tulevikku vaatava raporti, kus luubi alla võetakse just need, kes on tööalaselt iseenda peremehed. Märksõnadeks on siin kõrge autonoomsuse tase, pigem ühekordsed tööd ning lühiajalised koostöökokkulepped kliendi ja töö tegija vahel. Olemasolevad andmed näitavad, et 20% Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide tööealisest elanikkonnast töötab sel viisil kas pidevalt või põhitöö kõrvalt.
Kutsekojas OSKA arutas masina- ja metallitööstuse valdkondlik eksperdikogu valdkonna tööjõuvajadust ja koolituspakkumist ning leidis, et valdkond vajab praktilisema ettevalmistusega spetsialiste.
Eile kohtus Kutsekojas OSKA masina- ja metallitööstuse valdkondlik eksperdikogu, kelle hinnangul vajab valdkond praktilisema ettevalmistusega inimesi, sest hetkel ei vasta kutseõppe lõpetajate oskused tööandjate ootustele.
Tulevikutöötajalt nõutakse suures plaanis nägemise võimet ning multifunktsionaalsust, kasvava olulisusega on kõigil elualadel IKT oskused, kirjutab Eesti Päevalehe erileht Koolitus.
Rutiinsed ametid kaovad ja (töö)elus jõuavad edasi vaid digioskustega töötajad – sellise tulemuseni laias laastus jõudsid seire- ja prognoosisüsteemi esimesed uuringud.
TIIA RANDMA
SA juhatuse liiga ja programmi arendusjuht
Olukorras, kus töökäte arv ühiskonnas aina väheneb, muutuvad oluliseks iga üksiku inimese oskused. Millised on tulevikus osalemiseks vajalikud oskused ja kus neid õppida saab?
Mida peaks haridussüsteemis praegu muutma, et tulevikus koolilõpetajad ka erialast rakendust leiaksid?
Nendele küsimustele on otsimas vastuseid aasta tagasi käivitunud süsteem.
Confuciuse sõnul tuleb valida töö, mida sa armastad, ja sa ei pea enam päevagi oma elus töötama. Kõlab ilusasti, kuid seda on ilmselt lihtsam öelda kui sellele eksimatult panustada, kirjutab majandusekspert Ott Pärna.
Eesti info ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor vajab hädasti kõrgtasemel spetsialiste. Konkurentsivõime säilitamiseks on aga hädavajalik investeerida õppesse ning väärtustada õpingute lõpetamist. Värsket IKT sektorit puudutavat rakendusuuringut kommenteeris ERR Novaatorile Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja, akadeemik Jaak Vilo.
OSKA on tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem, mis otsib vastuseid küsimustele, kui palju ja milliste oskustega inimesi on meie tööturul vaja praegu ja tulevikus, kus ja kuidas neid oskusi saab omandada ning mida peaks haridussüsteemis ja elukestvas õppes muutma, et tulevikuvajadustele vastata. OSKA uuringud valmivad tööandjatest, koolidest, riigiametnikest ekspertide koostöös.
Esimesi OSKA tulemusi esitleti 20. aprillil ja neist selgus, et lähiaastatel tuleb suurendada kõrgemat lisandväärtust loovate töötajate arvu ning piirata osade erialade ületootmist. Eesti majanduse arenguks vajalike oskuste arendamisele ja tulevikuametite õpetamisele IKT, arvestusala, metsanduse ja puidutööstuse valdkondades peavad kaasa aitama nii koolid, tööandjad kui hariduse valdkonda kujundavad institutsioonid.
