McKinsey instituut on välja andnud nii tänapäeva kui ka tulevikku vaatava raporti, kus analüüsitakse automatiseerimise mõju läbi erinevate aspektide. Raport toob välja, et väheseid ameteid saab tänase päeva tehnoloogilise taseme juures täielikult asendada automaatse „robotiga“, kuid samas saaks enamiku ametite puhul osa tööprotsesse automatiseerida. Automatiseerimine saaks tulevikus olla ka produktiivsuse kasvu üks kindlustajatest. Mida veel automatiseerimine võiks tulevikus mõjutada?
Tööealiste elanike arv väheneb 2015-2024 ligikaudu 50 000 võrra. Kas see tähendab sõda töötajate pärast, kommenteerivad OSKA analüütikud Siim Krusell ja Yngve Rosenblad.
Olemasolevad andmed, uuringud ja analüüsid annavad meile üsna hea pildi sellest, kuidas läheb tööturul praegu või ka minevikus. Teame, et tööjõus osalemine on viimase 20 aasta üks kõrgemaid, samad lood on tööhõive määraga. Tööpuudus on langenud suhteliselt madalale, mis on ju tegelikult positiivne. Praktiliselt kogu taasiseseisvumisaja ei ole sündide arv ületanud surmade arvu ning selle tagajärjel on tööturule siirdumas vähem inimesi. Aastaks 2024 on tööealiste arv ligi 50 000 võrra väiksem kui 2015. aastal. Kas see tähendab, et ettevõtted peavad seniste mahtude säilitamiseks asuma totaalsesse sõtta allesjäänud töötajate nimel?
Eestis koolitatakse liiga palju kõrgharidusega spetsialiste ja liiga vähe kutseharidusega hooldustöötajaid.
Kadri (nimi muudetud – toim) alustas neli aastat tagasi Tartu ülikoolis õpinguid. Ülikooli astudes oli ta kindel, et hakkab selles valdkonnas tegema suuri tegusid – ehkki kontoritoolilt – ning õpib edasi ka magistri- ja doktoriõppes. Ent kui bakalaureusekraad oli käes, tabas Kadrit külma dušina teadmine, et temasuguseid samade soovidega lõpetajaid on nii palju, et kontoritööle ta ei pääse, küll aga vajatakse neid, kes otseselt inimesi abistaksid. Seda aga Kadri enda sõnul väikse palga tõttu teha ei soovinud ja seepärast hakkas ta õppima hoopis teist eriala.
TTÜ inseneriteaduskonna teadusprodekaan Argo Rosin kirjutab oma artiklis, et Eesti haridussüsteem ja tööturu vajadused ei ole omavahel vastavuses. Kaks aastat tagasi käivitunud tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA ongi just selleks loodud, et töömaailma vajadusi haridussüsteemiga kokku viia.
OSKA koostab viie aasta jooksul kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses.
Alates 2017. aasta sügissemestrist hakkab töötukassa maksma rahalist toetust osadele kutse- ja kõrgkooli õppima asuvatele inimestele.
130-260 eurot kuus hakkavad saama õppurid, kellel puudub varasem erialane haridus ning kellel on põhi- või keskkooli lõpetamisest möödas vähemalt viis aastat, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Eestis pole sisuliselt ühtegi töötusharu, mis ei vaevleks üha süveneva oskustöötajate ja spetsialistide puuduse käes – tikutulega otsitakse taga pea kõiki ametimehi – alates tööpinkide operaatoritest, hooldustehnikutest ja mehhatroonikutest ning lõpetades inseneride ning juhtidega.
«Metalli- ja masinatööstuse valdkonnas jääb viie aasta perspektiivis puudu kolmandik inseneriharidusega lõpetajatest inseneride ja juhtide ametikohtadele» tõi ühe näite koordineeritava prognoosisüsteemi juhtivkoordinaator Terje Kaelep.
Tuleviku tööjõuvajadust mõjutavad keskkonnamuutused, elanikkonna vananemine ja eelkõige tehnoloogia areng.
Järgneva 5–10 aasta jooksul jääb metalli- ja masinatööstuse valdkonna tööjõuvajadus samaks, kuid kasvab juhtide ja spetsialistide ning kahaneb oskustöötajate osakaal.
McKinsey instituut on välja andnud hetkeolukorda analüüsiva ja tulevikku vaatava raporti, kus luubi alla võetakse just need, kes on tööalaselt iseenda peremehed. Märksõnadeks on siin kõrge autonoomsuse tase, pigem ühekordsed tööd ning lühiajalised koostöökokkulepped kliendi ja töö tegija vahel. Olemasolevad andmed näitavad, et 20% Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide tööealisest elanikkonnast töötab sel viisil kas pidevalt või põhitöö kõrvalt.
Kutsekojas OSKA arutas masina- ja metallitööstuse valdkondlik eksperdikogu valdkonna tööjõuvajadust ja koolituspakkumist ning leidis, et valdkond vajab praktilisema ettevalmistusega spetsialiste.
