Suurt osa töid ootab ees automatiseerimine. Olemasolev tehnoloogia võimaldab automatiseerida ülesanded, mis võtavad praegu hinnanguliselt poole inimeste tööajast. Pea iga kolmanda töötaja (Eestis 27%), nt õmblusmasina operaatori, põllumajandussaaduste sorteerija, laoametniku või reisiagendi ülesannetest, on enam kui 70% automatiseeritavad.

McKinsey instituudi andmetel võib ajaline perspektiiv erineva autonoomsuse tasemega sõidukite teedele jõudmisel varieeruda enam kui 10 aastat.

USA-s läbiviidud küsitluse andmetel ootab 52% vastajatest pakirobotite kasutuselevõtmist järgmise viie aasta jooksul. Kusjuures pakirobotite kasutuselevõtu valmiduses ilmnevad põlvkondlikud erinevused, nt 2017. aastal läbiviidud küsitluse andmetel peavad seda meelepärasemaks nooremad põlvkonnad: 65% 2000ndatel sündinutest, 59% 1980ndatel sündinutest ning 49% 1960ndatel sündinutest. Ometi kaasnevad pakirobotite kasutuselevõtuga ka küsimused, kõige enam, umbes veerand vastajatest, tunneb muret võimaluse pärast, et robot ja/või selle sisu võib sattuda varguse ohvriks. Iga viies vastanu pelgab töökohtade vähenemist.

Aina suurenev fookus kliimamuutuste ohjamisele ning ökosüsteemi olukorra paranemisele suurendab vajadust keskkonnakonsultatsiooni ja -inseneriteenuste ning ettevõttesisese keskkonnajuhtimise järele.

OSKA tööjõuprognoosi järgi töötajate arv järgmise kaheksa aasta jooksul ei vähene, kuid selle eelduseks on tööea pikenemine, tööturul aktiivsete osakaalu kasv ning positiivne ränne.

Tehnoloogia arengu edenedes vajavad nii laod kui poed aina vähem töötajaid.

Liiklusõnnetuste peamiseks põhjustajaks on inimene, kusjuures probleemid tulenevad sageli ebaõigest kiirusevalikust. Juhti abistavad tehnoloogiad võiksid liiklusõnnetusi vähendada, kuid juhi kõrvaltegevustesse (nt telefoni kasutamine sõnumite saatmiseks) süvenemine võib kaasa tuua vastupidiseid tagajärgi. Ka Eesti liikluskultuuri iseloomustab inimeste kalduvus roolis olles nutiseadmeid kasutada ning see toob kaasa kasvavad sõidukindlustuse kahjud, näitab PZU Kindlustuse statistika.

Maailma Majandusfoorumi teatel muutuvad Euroopa linnad aina autovabamaks. Londoni linnapea on 2041. aasta eesmärgiks seadnud, et 80% kõigist liikumistest toimuksid jala, jalgrattaga või ühistranspordiga. Kopenhaagenis on eesmärgiks, et 2/3 liikumistest toimuks sel moel juba aastaks 2025. Pariisis on poliitikakujundajate eesmärgiks vähendada isiklike autode hulka kesklinnas poole võrra ning Madriid keelab suure osa sõidukite (v.a. null-emissooniga veoautod, taksod, ühistransport) kasutamise kesklinnas juba 2018. aasta novembris. Helsingis on plaanis isiklike autode kasutamine aastaks 2050 järk-järgult asendada nõudel kasutatava taskukohase ühistranspordiga.

Koordinatsioonikogu kinnitas uuringu „Eesti tööturg täna ja homme 2018“ ning kaubanduse, rentimise ja paranduse ning majutuse, toitlustuse ja turismi valdkonnauuringud.