Kuue Euroopa riigi tööstusrobotite mõju analüüsis hõivele leiti, et ühe roboti kasutuselevõtul väheneb hõive 1000 töötaja kohta keskmiselt 0.16-0.2 protsendipunkti võrra. Hõive väheneb peamiselt madala oskustasemega ning keskharidusega töötajate hulgas.
Eelmisel nädalal avalikustas sihtasutus
Eesti rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuse (RTNT) olukorra uuringu tulemused, selgitamaks välja, milliseid töötajaid ja oskusi valdkond tulevikus vajab. Kuna Pärnumaal on RTNT ettevõtteid iseäranis palju, pöörati eraldi tähelepanu siinse piirkonna arengule.on analüüsinud umbes pooli Eesti majandusvaldkondi ja näinud kõige suuremat tehnilistel erialadel.
Kümne aasta jooksul väheneb rõiva- ja tekstiilitööstuses ametikohtade arv pea kümnendiku võrra. Tööjõupuuduse leevendamiseks tuleb ettevõtjatel tegeleda tootearenduse ja tootmise automatiseerimisega, selgus OSKA uuringust.
Järgmisel kümnel aastal väheneb administreerimise ja personaliarvestuse hõive ning suureneb nõustamise ja personaliarenduse töökohtade arv.
Hiljuti avaldatud Euroopa tööjõu ja oskuste uuringu tulemused toovad esile, et töötajate oskused ja tööturu vajadused ei sobi omavahel kokku. Euroopa kümnest tööandjast neljal on raskusi sobivate oskustega töötajate leidmisel. Teisalt tunneb neli töötajat kümnest, et nende oskused on alakasutatud.
Koordinatsioonikogu kinnitas OSKA hariduse ja teaduse tuleviku tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosi. Valdkondlikke uuringuid on OSKAs valminud 13 ehk üle poole tööjõust on juba läbi uuritud.
OSKA arvestusala uuringu järgi on tulevikus vaja nii magistrikraadi kui rakenduskõrgharidusega majandusarvestuse spetsialiste. Rakenduskõrghariduse lõpetajate osakaal aga kahaneb bakalaureuseõppe kasuks.