Kuigi koostöö kultuuri ja loometegevuse erialasid õpetavate kutse- ja kõrgkoolide ning ettevõtjate vahel on tihenenud, võiksid tööandjate teadmised valdkonna spetsialistide väljaõppest ja erialaoskustest olla paremad. Vaja on veelgi tihedamat koostööd ning teavitustegevusega jätkamist, selgus OSKA seireanalüüsist.

Märke sellest, milline on tulevikutöö, näeme juba täna. Töötamise võimalused muutuvad mitmekesisemaks ja paindlikumaks. Nii noored, kes alles sisenevad tööturule, kui ka juba töötavad inimesed peavad arvestama sellega, et ei piisa, kui täna üks amet selgeks õppida ja eeldada, et nendest oskustest ja teadmistest jätkub elu lõpuni. Valmis tuleb olla pidevaks täiend-, aga vajadusel ka ümberõppeks.

Ajal, mil lõpuklasside õpilased demonstreerivad eksamitel oma aastatega kogutud teadmisi ja analüüsivõimet, tasub ka neil, kel õpi- ja karjääriteel juba pikemad rajad sisse tallatud, mõtiskleda teadmiste ja oskuste olulisuse ning täiendamise vajaduse üle. On ju kooli lõpetamine üksnes lävepakk elukestvasse õppesse, kirjutab OSKA uuringujuht Urve Mets.

Eesti inseneriharidus vajab jätkusuutlikkuse saavutamiseks rohkem õppijaid ja kaasaegseid üldoskuseid, lõimitumat õpetamisviisi ning palju rohkem raha. Rahapuudus on kõige kurja juur, ei ole kahtlust, kirjutab Olav Aarna.

Mida minna õppima, et omandada eriala, mille oskajate järele on Eestis suur nõudlus, ent boonusena võiks tööga kaasas käia ka põnev ametinimetus?

Dramaturgide, lavastajate ja stsenograafide õppes on käimas uue lähenemise otsingud. Viimastel aastatel koolide õppekavades tehtud muudatused keeravad senised õpetamisviisid paljuski pea peale.

Vajadus sotsiaalteenuste järele kasvab, aga tööjõupuudus on juba kohal. Sotsiaaltöötajad vajavad täiendkoolitusi, supervisiooni ja vaimse tervise hoidmise abi, kirjutab OSKA uuringujuht Katrin Pihl.

24. märtsil rääkisime OSKA virtuaalses infotunnis töömaailmas aina olulisemaks muutuvatest üldoskustest.

Tänapäeva töömaailm soosib paindlikkust. Edukamad on töötajad, kes tänu headele üldoskustele on võimelised oma erialaseid kompetentse kiiresti täiendama, ümberkorraldustega kohanema ning vajadusel karjääripööret tegema.

Eestist rikkamad ja tugevama sotsiaalsektoriga riigid ei tule sotsiaaltöös toime ilma välistööjõuta. Kas meil õnnestub mujalt leida inimesi, kui meil on valdkonnas palgad väikesed, töötingimused rasked ja kohalik keel keeruline, küsib oma arvamusloos OSKA vanemanalüütik Siim Krusell.