Majutuse, toitlustuse ja turismi erialadel tuleb kutseõppes luua senisest laiapõhjalisemad õppekavad, et noored saaksid omandada mitmekülgsed oskused erinevate tööülesannete täitmiseks töökohal. Valdkonnas juba töötavad inimesed vajavad aga praegusest enam täiendusõppe lühikursusi, selgub OSKA seireanalüüsist.
Nii kutse- kui ka kõrgkoolid on viimasel paaril aastal võtnud õiguse eriala õppekavadele vastu varasemast vähem esmakursuslasi. Koolide ja tööandjate hinnangul on õppijate arv viidud optimaalsele tasemele, selgus OSKA seireanalüüsist.
Keerulisel ajal vajatakse inimesi, kel on tugev motivatsioon, suhtlusoskus ja eesmärgile pühendumine ehk seesama hea üldoskuste baas, mis tagab eduka toimetuleku ka rahulikul ajal, kirjutab Ave Ungro.
Nõudlus pedagoogikaalase väljaõppega spetsialistide järele on kultuuriasutustes suurenenud ning vajadus ametis olevate töötajate täienduskoolituse järele kasvav. Positiivse trendina on juurde tulnud kutsega treenereid, selgus OSKA seireanalüüsist.
Kuigi koostöö kultuuri ja loometegevuse erialasid õpetavate kutse- ja kõrgkoolide ning ettevõtjate vahel on tihenenud, võiksid tööandjate teadmised valdkonna spetsialistide väljaõppest ja erialaoskustest olla paremad. Vaja on veelgi tihedamat koostööd ning teavitustegevusega jätkamist, selgus OSKA seireanalüüsist.
Märke sellest, milline on tulevikutöö, näeme juba täna. Töötamise võimalused muutuvad mitmekesisemaks ja paindlikumaks. Nii noored, kes alles sisenevad tööturule, kui ka juba töötavad inimesed peavad arvestama sellega, et ei piisa, kui täna üks amet selgeks õppida ja eeldada, et nendest oskustest ja teadmistest jätkub elu lõpuni. Valmis tuleb olla pidevaks täiend-, aga vajadusel ka ümberõppeks.
Ajal, mil lõpuklasside õpilased demonstreerivad eksamitel oma aastatega kogutud teadmisi ja analüüsivõimet, tasub ka neil, kel õpi- ja karjääriteel juba pikemad rajad sisse tallatud, mõtiskleda teadmiste ja oskuste olulisuse ning täiendamise vajaduse üle. On ju kooli lõpetamine üksnes lävepakk elukestvasse õppesse, kirjutab OSKA uuringujuht Urve Mets.
Eesti inseneriharidus vajab jätkusuutlikkuse saavutamiseks rohkem õppijaid ja kaasaegseid üldoskuseid, lõimitumat õpetamisviisi ning palju rohkem raha. Rahapuudus on kõige kurja juur, ei ole kahtlust, kirjutab Olav Aarna.
Mida minna õppima, et omandada eriala, mille oskajate järele on Eestis suur nõudlus, ent boonusena võiks tööga kaasas käia ka põnev ametinimetus?
Dramaturgide, lavastajate ja stsenograafide õppes on käimas uue lähenemise otsingud. Viimastel aastatel koolide õppekavades tehtud muudatused keeravad senised õpetamisviisid paljuski pea peale.
