ArtiklidMcKinsey instituudi andmetel võib ajaline perspektiiv erineva autonoomsuse tasemega sõidukite teedele jõudmisel varieeruda enam kui 10 aastat.
Juhiabisüsteemidega ehk osaliselt automatiseeritud sõidukid on juba mõnda aega kasutuses. Juhti abistavate tehnoloogiliste lahenduste (hädapidurdussüsteemid, kaamerad, kiiruse- ja pikivahe- ning reahoidmise süsteemid, parkimissüsteemid, kohanduvate esitulede süsteemid) kasutamine on viimastel aastatel mitmekordistunud. Neid tehnoloogilisi võimalusi lisatakse aina enam uute autode põhivarustusse, ainuüksi aastatel 2014 – 2016 kasvas erinevate juhti abistavate seadmete kasutamine ligi poole võrra. Seda on soodustanud nii hindade langus kui ka tarbijate ostujõu kasv.
Sõidukid, kus süsteem jälgib sõidukeskkonda ning kontrollib rooli ja kiirust, jõuavad kasutusse juba paari järgmise aasta jooksul. Siiski on ees veel palju testimist, et toime tulla eriolukordadega ning esialgu kasutatakse selliseid sõidukeid kindlaks määratud alal. Ka Riigikantselei juures tegutsenud isejuhtivate sõidukite ekspertrühm rõhutas olulise ettepanekuna Eestis sellise õigusruumi kujundamist, mis võimaldab uute teenusmudelite ja tehnoloogiate testimist. Hiljuti tutvustasid TTÜ teadurid Eestis arendatud isejuhtivat sõidukit.
Täielikult automatiseeritud sõidukid, mis ei vaja üheski sõidurežiimis inimesest juhti, meie teedele lähikümnendil ei jõua, kuna tarkvara- ja tehnikalahendusi tuleb arendada. Veel on probleemiks erinevates ilmastikuoludes kaamera töö tagamine ning ümbritsevate sõidukite asukoha määramine GPS-süsteemide mõningase ebatäpsuse tõttu. Keeruline ning aeganõudev on ka otsustusprotsesside süsteemi ja tagavarasüsteemide arendamine, mis tagaksid reisijate ohutuse erinevates liiklusolukordades.
Isejuhtivate autode arendamisel lähtutakse Rahvusvahelise Autoinseneride Ühingu (Society of Automotive Engineers, SAE) 6-astmelisest klassifikatsioonist. Eestis on lubatud kuni 3. taseme sõidukite testimine, kus roolimise, kiirendamise, pidurdamise ning juhtimise keskkonna monitooringuga tegeleb süsteem, kuid sõidukis on vajadusel sekkumise puhuks ka inimesest juht.
Kokkuvõttes on raske prognoosida, millal isejuhtivad autod teedele jõuavad, sest seda mõjutab nii tehnoloogiliste saavutuste edukus, õiguslike piirangute lahendamine ning inimeste endi valmisolek isejuhtivate autodega liiklemiseks.
OSKA transpordi, logistika ja mootorsõidukite remondi ja hoolduse uuringu ettepanekutes on tähelepanu pööratud vajadusele käsitleda kutse- ja kõrgkoolide õppes senisest enam tulevikutrendide ja tehnoloogia arengu teemasid (nt elektriautod, isejuhtivad sõidukid, targad posti- ja transpordilahendused, hyperloop, e-kaubandus, keskkonnakaitse).
