Artiklid
Noortes inseneri erialade vastu huvi kasvatamiseks tehtud töö on hakanud vilja kandma ning tehnikaaladele sisseastujate arv näitab kasvutrendi. Paraku kiputakse insenerierialasid populariseerides pisendama IT erialade tulevikuperspektiivi, samas kui tööturul on nõudlus mõlema, nii tehnika- kui ka infotehnoloogiaalaste teadmistega spetsialistide järele, kirjutab Kutsekoja OSKA uuringujuht Urve Mets.
Eesti tööjõu ja oskuste prognoosisüsteem OSKA on aastaid toonitanud, et Eesti vajab senisest enam tehnoloogiaalaste oskustega inimesi. Eriti terav puudus on üle kogu majanduse inseneridest – just neist, kes suudavad luua ka välisturgudel hästi müüvaid innovaatilisi tooteid ja teenuseid, olgu nendeks nutikad hooned, isejuhtivad sõidukid või uuenduslikud tootmisseadmed.
Hea meel on näha, et soov tehnikaalasid õppida on suurenemas. Kui veel hiljaaegu olid IT ja äri erialad sisseastujate eelistatuim valik, siis nüüd on ka tehnika, tootmise ja ehituse erialadele vastuvõtuarvud kasvutrendis.
IT-le hingekella lüüa ei saa
Huvi kasvu teiste tehnikaerialade vastu on meediaruumis mitmel puhul tõlgendatud kui märki sellest, nagu oleks nõudlus IT-spetsialistide järele tööturul kahanemas ning IT erialad kaotanud oma atraktiivsuse. See ei ole sugugi nii. IT-sektoril on endiselt oluline roll majanduses, kuid muutumas on selle tähendus ja ootused IT-spetsialistidele.
Tänavu avaldatud OSKA info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna seireanalüüs kinnitas, et IT-spetsialistide hõive on jätkuvalt kasvutrendis. Kui aastal 2020 oli Eestis 26 900 IT-spetsialisti, siis 2024. aastaks oli nende arv kasvanud 34 500-ni. Prognoosi kohaselt töötab 2027. aastal IT-ametialadel juba üle 40 000 inimese, kes rakenduvad üle kogu majanduse, mitte vaid IT-, finants- või telekommunikatsiooni sektoris. Seega IT erialasid tasub jätkuvalt õppida, sest koos tehnoloogia arenguga on IT-spetsialiste vaja veelgi enam kõikides valdkondades.
Tulevikutöö nõuab enamat kui ainult koodi kirjutamine või mehaaniliste süsteemide projekteerimine
Viimaste aastate muutused sisseastujate eelistustes näitavad pigem seda, et ka teiste erialade lõpetajatele on loodud head karjäärivõimalused, sh võimalus teenida kõrgemat palka ning teha uut väärtust loovat põnevat tööd. Samal ajal on IT muutunud normaalse turukäitumisega valdkonnaks, kus igaüht, kes IT-st midagi aimab, enam tööle ei rabata. See ei tähenda IT-spetsialistide vajaduse vähenemist, vaid nõudluse kvaliteedi muutumist.
OSKA analüüsist selgub, et organisatsioonid eelistavad värbamisel kõrge oskustaseme, laiaulatuslike teadmistega, soovitatavalt magistrikraadiga spetsialiste. Enam ei piisa sellest, et IT-spetsialistil on head erialased oskused − tal peavad olema teadmised ka valdkonnast, millele ta IT-lahendusi loob. Ta peab suutma mõista kliendi äriloogikat, aru saama ettevõtte kogutavatest andmetest ja nägema võimalusi, kuidas nende põhjal uut väärtust luua.
Niisamuti kui IT-spetsialistid peavad mõistma teiste valdkondade toimimise loogikat, peavad ka muude valdkondade insenerid tundma IT-võimalusi.
Võtame näiteks tööstussektori. Kogenud tarkvaraarendaja, kes mõistab ka tootmise vajadusi, suudab luua masinõppel põhinevaid lahendusi, mis optimeerivad tootmisprotsesse, tuvastavad toodete kvaliteedidefekte, eelseadistavad masinaid ja seadmeid või aitavad optimeerida personali ja varustuse kasutust. Või veel – finantssektoris töötav arendaja peab lisaks programmeerimisoskusele tundma ka rahanduse ja riskijuhtimise põhimõtteid, et luua turvalisi ja usaldusväärseid lahendusi, mis aitavad näiteks pettusi tuvastada, krediidiriski hinnata või investeerimissoovitusi anda.
Logistikatarkvara arendaja vajab teadmisi tarneahela juhtimisest ja optimeerimisest, et pakkuda ettevõtetele tõhusaid ja kulusäästlikke lahendusi, samas kui logistikul on vaja teadmisi IT-vahendite kasutamisest. Ta peab oskama hallata digitaalset tarneahelajuhtimistarkvara, kasutada reaalajas jälgimissüsteeme või analüüsida suuremahulisi andmekogumeid, et ennetada viivitusi ja prognoosida tarneriske.
Tehisintellekti areng ei vähenda vajadust IT-spetsialistide järele
Tehisintellekti ja masinõppe kiire levik muudab ootusi IT-spetsialistidele. Kuigi AI lahendused suudavad automatiseerida teatud rutiinseid ülesandeid, nagu lihtsam koodi genereerimine, ei asenda need tarkvaraarendaja tööd tervikuna. Keerukamad ja loovamad ülesanded, nagu tarkvarasüsteemide arhitektuuri kavandamine, keerukate äriloogikate modelleerimine, kasutajakesksete süsteemide disain, süsteemide turvalisuse tagamine, andmete analüüs ja väärindamine, jäävad endiselt IT-spetsialisti tööks, sest siin AI inimest ei asenda.
Tuleviku edukaimad töötajad on need, kes suudavad ühendada IT-teadmised valdkonnast arusaamisega, mõista tehisintellekti võimalusi ja arendada süsteeme, mis võimaldavad lahendada kompleksseid probleeme. Selliste oskustega spetsialistid saavad tööturul olulise konkurentsieelise ning prognoosi põhjal kasvab vajadus nende järele veelgi.
Mida peab õppima ja õpetama?
Oskus mõelda valdkondade üleselt saab hoo sisse magistriõpingute käigus, kus fookus on interdistsiplinaarsusel ja süvitsi mõtlemisel.
OSKA on teinud valdkondlikes uuringutes ettepanekuid kõrgkoolidel koostöös tööandjate esindajatega töötada välja lahendused õppekavade interdistsiplinaarsuse suurendamiseks. Näiteks inseneritudengid saavad põhiteadmisi tarkvaraarendusest ja AI-st, samal ajal kui IT-tudengid õpivad rakendama oma teadmisi konkreetsetes valdkondades, nagu tootmine, meditsiin või energeetika. Sellised ühised arendusprojektid aitavad valmistada õppijaid paremini ette tööturule, kus edu on seotud just erialade vahelise koostööga.
Eesti majanduse tulevik sõltub sellest, kui hästi suudame ühendada tehnoloogia ja valdkondlikud teadmised. Kui suudame arendada oma tööstust kõrgtehnoloogilisel suunal, võiksime näha siin loodud uudseid lahendusi laialdaselt kasutusel kogu maailmas – alates autonoomsetest süsteemidest kuni kõrgtehnoloogiliste meditsiiniseadmeteni. Eesti ei saa kunagi olema tööjõumahukas riik, küll aga on meil potentsiaali saada suureks arendustegevustes ja innovaatiliste lahenduste loomisel.
Arvamusartikkel ilmus Postimehes 31. mail 2025.
