Augustis kogunenud OSKA koordinatsioonikogu arutles koos uuringumeeskondadega metsanduse ja puidutööstuse ning masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse uuringu läbi viimisel kerkinud dilemmade üle.
OSKA analüütik Elin-Külliki Kruusmaa ja uuringujuht Riina Tilk, kel pooleli metsanduse ja puidutööstuse valdkonna uuring, tutvustasid koordinatsioonikogule valdkonna esialgset tööhõiveprognoosi aastani 2030. Prognoosi kinnitamisel seisab uuringutiim silmitsi küsimusega, milline võib olla metsanduse arengukavas paika pandava raiemahu mõju tööhõivele.
Teise olulise teemana tõstatasid nad aruteluks küsimuse, kuidas lahendada puidukeemia spetsialistide väljaõppega seotud valikukohad. Kas aeg on küps puidukeemia tasemeõppe loomiseks?
Ka masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse uuringutiim, OSKA analüütik Mare Uiboupin ja uuringujuht Ingrid Lepik on silmitsi dilemmaga, milliseid muutujaid praegusel valdkonna jaoks äärmiselt keerulisel ajal tööjõuprognoosi kinnitamisel arvesse võtta. Mare sõnul on valdkonna ettevõtjad kinnitanud, et ettevõtetel on kavas kasvada ning ulatuslikule automatiseerimisele ja digitaliseerimisele vaatamata vajatakse jätkuvalt töötajaid juurde. Juba praegu kasutab sektor suures mahus välistööjõudu. Milline on realistlik tööjõuvajaduse prognoos vastassuunaliste majandustegurite ja geopoliitilise ebakindluse tingimustes? Kuidas säilitada valdkonna konkurentsivõime ja tagada tööjõu olemasolu?
Koordinatsioonikogu liikmed tõdesid, et Eesti tööstus välistööjõuta hakkama ei saa. Surve tööjõu leidmiseks tööstusvaldkondades ei kao, isegi kui teatud alavaldkondades liigub tootmine Eestist välja. Tarvis on suurendada tööjõu tootlikkust.
Mis puudutab puidukeemia spetsialistide väljaõpet, siis kiitsid koordinatsioonikogu liikmed heaks OSKA kava teha ettepanek õppimisvõimaluste loomiseks – see on vältimatult vajalik, et metsanduse ja puidutööstuse valdkond saaks liikuda kõrgema lisandväärtuse loomise poole, leidsid nad.
OSKA uuringujuht Ingrid Lepik andis koordinatsioonikogule ülevaate värskest majutus-, toitlustus- ja turismivaldkonna seireanalüüsist ning OSKA andmeanalüütik Rain Leoma sellest, millised andmed on Eestis hetkel kättesaadavad ukrainlaste tööturul rakendumise kohta.
Koosolekul pandi paika ka OSKA üldprognoosi fookusteema: 2023. aasta alguses avaldatavast uuringus minnakse süvitsi analüüsiga, millised on Eestis suurima haridusliku ebakõlaga ametialad. Üldprognoosi koostamist veab OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad.
OSKA koordinatsioonikogusse kuuluvad haridus- ja teadusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, rahandusministeeriumi, Eesti Panga, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO, Eesti Ametühingute Keskliidu ja Eesti Töötukassa esindajad.
Loe lisaks: Majutus-, toitlustus- ja turismivaldkond vajab paindlikumaid õppevorme
Artikli autor: Siret Trull, SA Kutsekoda