Uudised
Nõudlus pedagoogikaalase väljaõppega spetsialistide järele on kultuuriasutustes suurenenud ning vajadus ametis olevate töötajate täienduskoolituse järele kasvav. Positiivse trendina on juurde tulnud kutsega treenereid, selgus OSKA seireanalüüsist.
Olukorras, kus kultuuri- ja loomeasutuste roll hariduse pakkujana on laienemas, kasvab ka vajadus professionaalsete juhendajate järele. Paraku napib nii väljaõppinud muuseumi-, raamatukogu- ja muusikapedagooge kui ka täienduskoolituse võimalusi praegustele töötajatele.
Pedagoogide nappusele viidati juba OSKA 2019. a avaldatud uuringus, kus analüüsiti kultuuri- ja loomevaldkonna tööjõu- ja oskuste vajadust aastani 2026. Tänavu kevadel toimunud uuringu seireseminaril osalenute hinnangul on teema jätkuvalt aktuaalne.
Muuseumide ja raamatukogude roll laieneb
Kultuuripärandi kogumise, hoidmise, uurimise ja eksponeerimise kõrval pakuvad muuseumid aina enam haridustegevusi erinevatele sihtrühmadele. Ka raamatukogude roll elukestva õppe toetajana, info-, haridus-, kultuuri- ja kogukonnakeskusena on suurenemas.
Koos sellega kasvab vajadus pedagoogilise väljaõppega spetsialistide, aga ka täienduskoolituste järele, mis võimaldaks muuseumi- ja raamatukogutöötajatel arendada oma teadmisi pedagoogikast, didaktikast, andragoogikast, psühholoogiast ning ka digitehnoloogiast. Viimase oskusvajaduse tõi teravalt ilmsiks koroonaperiood: ajal, mil asutused olid külastajatele silmast-silma toimuvateks külastusteks suletud, otsiti uudseid viise enda nähtavaks tegemiseks ja teenuste osutamiseks, näiteks korraldati ekskursioone ning haridusprogramme veebis. OSKA COVID-19 eriuuringus[1] tõdeti, et veebilahendustega jätkamiseks on vaja nende kvaliteeti tõsta, koolitades pedagooge, kes suudavad professionaalselt veebisisu luua ja vahendada.
Seireseminaril kinnitati, et vaja on kasvatada täienduskoolituse võimalusi nii muuseumi- kui ka raamatukogupedagoogika kursustega. Samuti peaks pedagoogikaalaste teadmiste ja oskuste omandamine toimuma juba muuseumi- ja raamatukoguspetsialisti väljaõppe käigus.
Muusikapedagooge ja koorijuhte tuleb kõrge vanuse tõttu lähiajal asendada
Muusikaõpetajate puudujäägi taga on vähene huvi selle töö vastu. Töötajate leidmine on eriti keeruline väljaspool tõmbekeskusi, on kirjas 2019. aasta uuringus. OSKA COVID-19 eriuuringus1 märgiti, et pandeemia perioodil, kui esinemiste arv muusikutel kahanes, kasvas huvi pedagoogilise töö vastu.
OSKA 2019. a avaldatud uuringus tõdeti, et mitte kõigil muusikaringide juhendajatel ei ole õpetamiseks piisavat ettevalmistust. Otsus muusikapedagoogina tööle asuda tehakse sageli alles pärast kõrgkooli lõpetamist, mis välistab võimaluse õpingute ajal muusikapedagoogika ja -didaktika aineid läbida. Muret teeb Eesti koorimuusika jätkusuutlikkus: kõrges vanuses koorijuhtide asendamine saab lähiaja üheks oluliseks proovikiviks.
OSKA uuringus tehti kõrgkoolidele ettepanek tõsta üliõpilaste teadlikkust muusikapedagoogi karjäärivõimalustest, analüüsida muusikapedagoogika ja -didaktikaalase koolituse pakkumise võimalusi mittepedagoogilise suuna erialadel õppijatele ning võimaldada muusikaerialade lõpetanutele täiendusõpet.
Kõrgkoolides on neile tehtud ettepanekud töös. Näiteks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA) kõigi instrumentalistide õppekavades on olemas pedagoogiliste ainete moodul, kavas on laiendada interpretatsioonipedagoogika õppekaval kaugõppe võimalusi ning töötada välja mikrokraadiõpe erinevate lisapädevuste omandamiseks pilliõpetajale/-juhendajale.
Positiivsena toodi seminari arutelul välja, et huvi instrumendipedagoogika vastu on suurenenud rütmimuusika ja pärimusmuusika õppekavadel õppivatel noortel.
Lavastajaõpe on väljakutse
Pedagoogide puudusest tuli seireseminaril juttu ka etenduskunstide alavaldkonna puhul. Nimelt on õppejõude leidmine murekoht lavastajaõppes – ka lavastajad ise ei oska sageli oma tööst rääkida, vaid ütlevad, et see on midagi, mida tehakse tunde peal. EMTAs on kavas nii bakalaureuse kui eriti magistriõppe tudengite õpetamisse kaasata õppejõude välismaalt.
Etenduskunstide õppekavadel on toimumas suured muutused, mis liiguvad sama rada OSKA uuringus seatud eesmärkidega. Näiteks pakutakse tehniliste töötajate tasemeõppe raames lavatööks sobivaid spetsialiseerumisi, et leevendada etendusautustes oskustööliste põuda. Ümber kujundamisel on dramaturgide, lavastajate ja stsenograafide õpe, kus varasemast suurem rõhk on praktikal. [2]
Uus normaalsus: treeneril on kutsetunnistus
Eesti elanike kehaline aktiivsus on pidevalt kasvanud, seda eriti noorte spordiharrastajate hulgas. Liikumisharrastusega tegelevatest inimestest iga viies tegutses OSKA uuringu ilmumise aastal (2019) treening- või liikumisrühmas või treeneri juhendamisel. Paraku kolmandik juhendajatest oli toona ilma treeneri kutseta. Seetõttu nähti vajadust kutsega treenerite osakaalu tõsta, et tagada juhendajatel erialased teadmised ja oskused liikumishuviliste metoodiliselt ja didaktiliselt juhendamiseks.
Seireküsitlusest selgus, et positiivne areng on toimunud ning treenerikutse on muutunud normaalsuseks. Treenerite koolitamisest on aina rohkem huvitatud spordialaliidud. Õppeasutuste kinnitusel on olulisel määral loodud ja uuendatud koolituse õppekavasid, koolitusmaterjale ja rakendatud erialaseid tasemekoolitusi. OSKA ettepanek oli kasvatada kutsega treenerite arvu 2030. aastaks 1200 võrra. Kutseregistri andmed näitavad, et kui aastal 2019 oli kutsega treenerreid 2820, siis praegu on neid juba 3559, seega on juba paari aastaga lisandunud enam kui 700 uut kutsega spordijuhendajat.
Uuringu seiretulemustega saab tutvuda uuringu lehel:
„Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele – kultuur ja loometegevus I: etenduskunstid, käsitöö, museoloogia, muusika, raamatukogundus, sport“. Uuring valmis 2019. aastal. Seireküsitlus viidi läbi 2020. aasta lõpus ning seireseminar 2022. aasta alguses.
[1] COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõju tööjõu- ja oskuste vajaduse muutusele: kultuur ja loometegevus I: etenduskunstid, muusika, raamatukogundus, museoloogia ja käsitöö
[2] Loe lisaks: Lavakunsti erialade õppes on pöördelised ajad
