ArtiklidTehnoloogia arengu edenedes vajavad nii laod kui poed aina vähem töötajaid.
Laomaailmas on tulevikutrendiks autonoomsed tõstukid, mis tehisintellekti abil suudavad vajaliku töö teha kokkuvõttes efektiivsemalt. Kasutatav tehnoloogia võimaldab tõstukeid juhtida seinte, riiulite jm abil ning erinevalt inimtööjõust saab masin töötada vahetusteta. Palgasurve ning tehnoloogia langeva hinna tõttu viitab automatiseerimise plussidele ka statistika. Efektiivsuse osas on üks valdkonna suurimaid arenguvajadusi laoseisu läbipaistvuse ja täpsuse suurendamine. Jaemüügi inventuuri täpsus on keskmiselt vaid 63%, kuid raadiosagedustuvastus (RFID) ning haldustarkvara suurendavad seda oluliselt. Samuti vähendavad RFID, valgus- ning hääljuhendamine komplekteerimisel tehtavaid vigu 67%, võrreldes tavalise paberi ja pliiatsi kasutamisega. Tavaline tellimuse täitja suudab tunni aja jooksul teha 60-80 komplekteerimistoimingut. Sorteerijate ja konveieritega kasvab efektiivsus oluliselt, 300 toiminguni tunnis.
Suurbritannia supermarket Ocado on robotite kasutuselevõtuga tõstnud oluliselt e-poe efektiivsust. Kogu ladu toimib kui suur masin, kus kaubad lähevad ühest otsast sisse ning tellimused tulevad teisest otsast välja. Inimesed tegelevad lahti ja kokku pakkimisega, samas kui robotid sorteerivad ning paigutavad kogu kaupa ümber 24 tundi päevas. Kaupade laos toimetab enam kui 1000 robotit, nad liigutavad kaupasid ööpäev läbi ning nende töö on odavam kui inimeste oma. Selline täisautomaatne ladu suudab iga nädal täita 65 000 tellimust. Robotite tehtavad ülesanded on lihtsad: tõstmine, liigutamine, sorteerimine. Kaubakastid on paigutatud kuni 17-kordsetesse virnadesse, kusjuures algoritmile tuginedes on pealpool sagedamini ning allpool harvemini ostetavad kaubad. Robotitel on haaramiseks „käpad“, mille abil esemeid kastidesse tõsta, inimesed tõstavad vajalikud esemed ostukotti ning robot toimetab komplekteeritud ostukoti väljastuspunkti. Kaupade tõstmine on erikujuliste esemete puhul robotile suureks väljakutseks ning paremate lahenduste leidmiseks korraldab Amazon ka iga-aastast võistlust “picking challenge”. Ladudes töötavad inimesed ja masinad aina enam koos, vt ka Kiva roboteid Amazoni ladudes või roboteid Alibaba laos. Nende arengute taustal ilmneb ka kindel tulevikuamet, milleks on robotite parandaja, sest näiteks ladudes töötavate robotite katkised rattad vajavad väljavahetamist, antennid parandamist. Tööd jagub ka inseneridele, kes uusi roboteid disainivad, testivad ning tööks vajalikku tarkvara arendavad.
Kasutades e-poodi, ei näe klient enamasti ladudes toimetavaid tellimuse täitjaid, ei inimesi ega roboteid. USA-s on aga avatud müüjateta poed, kust võib vastavat mobiilirakendust kasutades n-ö niisama välja astuda. Amazon Go poes kasutatakse sensoreid ning automatiseerimise tarkvara, mis võimaldab ostjatel kaupu valida ning maksta ja poest väljuda ilma inimesega suhtlemata. Esimene selline pood avati Seattle`s 2016. aastal ning peagi on neid plaanis avada rohkemgi. Samuti plaanib ettevõte tootevalikut laiendada, pakkuda valmistoite ning seeläbi konkureerida lausa kiirtoitlustusettevõtetega. Klient skaneerib nutitelefoniga sisenedes oma Amazoni konto ning saab alustada võileibade, salatite, toidu- ja majapidamiskaupade ostmist. Sensorid ja tarkvara registreerivad ning analüüsivad, millised tooted riiulitelt eemaldatakse ning suudavad uuendada (digitaalset) ostukorvi reaalajas. Tasumine (checkout) toimub automaatselt poest lahkudes.
Müüjateta poe plussideks on Soomes Espoos hiljuti sellise poe avanud ettevõtte OY Rivender sõnul eelkõige madalad kulud, poe-automaat on avatud ööpäev läbi ning see võimaldab esmatarbekaupu soetada ka väiksemates kohtades, kus muidu poodi pidada ei oleks mõtet. Asjaajamine on lihtne ja turvaline, kõik tooted on kinniste luukide taga ning neid ei saa enne ostmist puudutada, poes ei müüda alkoholi ega tubakatooteid, kõik maksed toimuvad pangakaardiga ning sularahaga tegelema ei pea.
Uuri täpsemalt OSKA transpordi, logistika, mootorsõidukite remondi ja hoolduse uuringust.
