Eesti ehitusmaterjalitööstusel on potentsiaali konkureerida oma innovaatiliste lahendustega Euroopa turul, ent tehnoloogiaoskustega töötajate nappus võib valdkonna arengule takistuseks saada, selgub värskest OSKA uuringust.
Tööjõuprognooside koostamine võimaldab tulevikuks paremini valmis olla ning ka ootamatustele paindlikumalt reageerida. Viis, kuidas Eesti OSKA uuringutega tööjõu ja oskuste vajadust prognoosib, on pälvinud välisriikides laialdast tähelepanu ja tunnustust.
Noortes inseneri erialade vastu huvi kasvatamiseks tehtud töö on hakanud vilja kandma ning tehnikaaladele sisseastujate arv näitab kasvutrendi. Paraku kiputakse insenerierialasid populariseerides pisendama IT erialade tulevikuperspektiivi, samas kui tööturul on nõudlus mõlema, nii tehnika- kui ka infotehnoloogiaalaste teadmistega spetsialistide järele, kirjutab Kutsekoja OSKA uuringujuht Urve Mets.
Sotsiaaltöö valdkonnas on viimastel aastatel astutud olulisi samme tööjõu puudjäägi katmiseks, ent tööjõuvajadus on endiselt suur ning jõupingutustega tuleb jätkata, selgub OSKA seireanalüüsist.
OSKA on avaldanud kinnisvarateenuste valdkonna uuringu, mis keskendub valdkonna kutsealade tööjõuvajaduse prognoosile kümne aasta jooksul.
Tööülesanded kinnisvarateenuste valdkonnas on muutunud keerukamaks ning koos sellega on kasvanud ootused töötajate oskustele ja hariduslikule ettevalmistusele, selgub OSKA uuringust.
Välistööjõu Eesti tööturule kaasamise debati fookus peaks küsimuselt “kas?” liikuma küsimusele “mis põhimõtetel?” töötajaid siia tuua. Töörändepoliitikas on vaja luua ühtsed ja selged põhimõtted koos lühi- ning pikaajaliste eesmärkidega, kirjutavad OSKA analüütikud Silja Lassur, Andres Viia ja Yngve Rosenblad.
Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimunud foorumil „Vajalikud spetsialistid kõrgkoolist, välismaalt või YouTube’ist?“ arutleti kõrghariduse rolli, vastutuse ja võimaluste üle vajaliku tööjõu koolitamisel.
Peame investeerima juba praegu tuuleenergeetika haridusse ja koolitusprogrammidesse, kuna muidu jääb oskuslikest töötajatest puudu, kirjutavad Kutsekoja OSKA uuringujuht Katrin Pihl ja vanemanalüütik Siim Krusell.
Kuidas need erinevad tavapärastest ametioskustest ja miks räägitakse neist järjest rohkem just strateegilise juhtimise, tehnoloogiliste investeeringute ning tööturu arengu kontekstis?
