Järgneva kümne aasta jooksul on Eestis tarvis umbes 7700 uut tervishoiuspetsialisti. Tasemeõppest lisandub samal perioodil umbes 6400 inimest. Puudujääki ei ole võimalik katta koolituskohtade arvu suurendamisega, tarvis on süsteemseid töökorralduslikke muudatusi, selgub Kutsekoja OSKA uuringust.
Kutsekoda avaldas OSKA ehituse valdkonna uuringu, kust selgub, et Eestis kasvab nõudlus kvaliteetse planeerimise järele, samas on ruumilise keskkonna planeerijatest puudus. Muret teeb ka erialase ettevalmistuseta töötajate suur osakaal valdkonnas: koguni 40% ehituse oskustöötajatest ning üle viiendiku juhtidest ja tööjuhtidest on üldharidusega.
Kutsekoda avaldas OSKA farmaatsiatööstuse valdkonna uuringu, kust selgub, et väikese hõivega tööstusharus on oodata olulist töötajate arvu kasvu.
OSKA uuringutejuht Riina Tilk käis Kuku raadio saates Kuku pärastlõuna, et rääkida värske OSKA uuringu tulemustest.
Eesti farmaatsiatööstusel on suur potentsiaal lähikümnendil teadus-arendustegevust ja tootmist laiendada. Praegu suhteliselt väikese töötajate arvuga sektoris võib see tähendada 70% hõive kasvu, selgub värskest Kutsekoja OSKA uuringust.
Eestis on kriitiline puudus ruumilise keskkonna planeerijatest, mistõttu võtavad planeeringute koostamised juba praegu palju aega. Seoses tuuleparkide kavandamisega kasvab vajadus kvalifitseeritud planeerijate järele lähikümnendil veelgi, selgub värskest Kutsekoja OSKA uuringust.
Euroopa Komisjoni raporti kohaselt on kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides kasvanud tööjõu ja oskuste puudujääk. Terav on nõudlus sotsiaal,- tervishoiu- ja haridusvaldkonna spetsialistide järele. Laiemalt on taustal suur nappus tehnikaalastest ja roheoskustest.
Kutsekoja koostatud OSKA uuringutest selgub, et logistika valdkonnas jääb hõive järgneva kümne aasta jooksul praegusele tasemele ning transpordi valdkonnas pisut kasvab.
Värskelt uuendatud OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosiuuringute metoodika käsiraamatusse on lõimitud varasemad kogemused ning metoodilised edasiarendused.
Kutsekoja OSKA perearstiabi tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringust selgub, et olukorras, kus peremeditsiini residentuuri lõpetajate arv ei kata pensionile siirduvate perearstide hulka, on perearstisüsteemis vaja teha põhimõttelisi muudatusi.
