Aastasse 2035 vaatavasse tulevikutrendide kogumikku on koondatud ülevaade nii üleilmsetest kui ka kohalikest suundumustest, mis mõjutavad Eesti tööturgu ning inimeste oskusvajadust lähiaastatel.
OSKA kummi- ja plastitööstuse uuringust ning ehitusmaterjalide tööstuse uuringust kerkib esile hulk valdkonnaspetsiifilisi tööjõu ja oskustega seotud kitsaskohti, ent ka probleeme, mis kimbutavad Eesti tööstussektorit tervikuna.
Eesti plasti- ja kummitööstuse valdkonna ettevõtted seisavad lähiaastail silmitsi olukorraga, kus nii erialase kõrgharidusega spetsialiste kui ka sobiva kutseharidusega oskustöötajaid on keeruline leida, selgub värskest OSKA uuringust.
Eesti ehitusmaterjalitööstusel on potentsiaali konkureerida oma innovaatiliste lahendustega Euroopa turul, ent tehnoloogiaoskustega töötajate nappus võib valdkonna arengule takistuseks saada, selgub värskest OSKA uuringust.
Tööjõuprognooside koostamine võimaldab tulevikuks paremini valmis olla ning ka ootamatustele paindlikumalt reageerida. Viis, kuidas Eesti OSKA uuringutega tööjõu ja oskuste vajadust prognoosib, on pälvinud välisriikides laialdast tähelepanu ja tunnustust.
Noortes inseneri erialade vastu huvi kasvatamiseks tehtud töö on hakanud vilja kandma ning tehnikaaladele sisseastujate arv näitab kasvutrendi. Paraku kiputakse insenerierialasid populariseerides pisendama IT erialade tulevikuperspektiivi, samas kui tööturul on nõudlus mõlema, nii tehnika- kui ka infotehnoloogiaalaste teadmistega spetsialistide järele, kirjutab Kutsekoja OSKA uuringujuht Urve Mets.
Sotsiaaltöö valdkonnas on viimastel aastatel astutud olulisi samme tööjõu puudjäägi katmiseks, ent tööjõuvajadus on endiselt suur ning jõupingutustega tuleb jätkata, selgub OSKA seireanalüüsist.
OSKA on avaldanud kinnisvarateenuste valdkonna uuringu, mis keskendub valdkonna kutsealade tööjõuvajaduse prognoosile kümne aasta jooksul.
Tööülesanded kinnisvarateenuste valdkonnas on muutunud keerukamaks ning koos sellega on kasvanud ootused töötajate oskustele ja hariduslikule ettevalmistusele, selgub OSKA uuringust.
Välistööjõu Eesti tööturule kaasamise debati fookus peaks küsimuselt “kas?” liikuma küsimusele “mis põhimõtetel?” töötajaid siia tuua. Töörändepoliitikas on vaja luua ühtsed ja selged põhimõtted koos lühi- ning pikaajaliste eesmärkidega, kirjutavad OSKA analüütikud Silja Lassur, Andres Viia ja Yngve Rosenblad.
