Lõpetanute arv tekstiilkäsitöö, keraamika ja mööblirestaureerimise erialadel ületab märkimisväärselt võimalusi oma oskusi sissetuleku saamiseks kasutada, selgus OSKA tuleviku-uuringust.
Kuigi õigusteadus on läbi aegade olnud noorte seas populaarne erialavalik, on nii bakalaureuse kui ka magistritaseme lõpetajate arv viimasel viiel aastal mõnevõrra kahanenud. Välistudengitest lõpetajaid ingliskeelsetel õppekavadel on seevastu 3-5 korda rohkem.
Korrashoius napib erialase väljaõppe läbinud heakorrameistreid, tehnohoolduse meistreid ja puhastustööde juhte ning vastavate erialade lõpetajatest ei piisa töökohtade täitmiseks.
OSKA koordinatsioonikogu kinnitas vee- ja jäätmemajanduse ning keskkonna ning kaks kultuuri ja loometegevuse uuringut. Ühes neist analüüsiti etenduskunstide, käsitöö, muuseumide, muusika, raamatukogude ja spordi ning teises audiovisuaalvaldkonna, sõna ja keele, turunduse ja kommunikatsiooni, disaini ja kunsti ning trükitööstuse tuleviku tööjõu- ja oskuste vajadust.
PISA testi järgi on Eesti noored loodus- ja täppisteadustes maailma parimad, kuid ei lähe pärast gümnaasiumi tehnilisi erialasid õppima.
Selline oli üks paradokse, mida arutati tänavusel Paide arvamusfestivalil Eesti kutsekoja eestvedamisel. Mõttevahetuses osalesid Taavi Veskimägi (Eleringi juhatuse esimees), Hendrik Voll (TalTechi õppeprorektor), Marcus Ehasoo (Eesti õpilasesinduste liidu esimees), Agnes Vask (Tartu Tamme gümnaasiumi tehnoloogia õppesuuna juht ja füüsikaõpetaja).
Inseneri, disaineri ja turundaja senisest parem koostöö võiks viia lisandväärtuse kasvu ja uute ärimudeliteni, mis omakorda võimaldavad ettevõtjatel palgataset tõsta ning meelitada siia töötajaid ka Lääne-Euroopast, kirjutab OSKA vanemanalüütik Siim Krusell Äripäevas.
McKinsey instituudi uue uuringu järgi peavad uue tehnoloogia kasutuselevõtuga aastaks 2030 oma ametikohta muutma 40-160 miljonit naist üle maailma. Kuigi tehnoloogia asendab tulevikus umbes viiendikku praegustest ametitest, loob see ka uusi töövõimalusi, mis nõuavad aina enam tehnilisi oskusi ka peamiselt naiste poolt hõivatud ametikohtadel.
OSKA ehituse uuringu järgi on tuleviku töökohtade täitmiseks vaja rohkem õpetada konstruktsioonide ehitajaid ning veevärgi ja hoone tehnosüsteemide lukkseppasid, Noorte seas on aga ehituse erialadest populaarne viimistleja õpe.
OSKA uuringu järgi on vajalik soodustada kutsekoolide õpilaste võimalusi põllumajanduses kõrgharidust omandada. Koostöölepinguga muutis Maaülikool sisseastumistingimused kutseõppuritele soodsamaks ning kutsekoolide õppetööd mitmekesistatakse ka teadusliku suunaga.
OSKA uuringu järgi tuleb transpordi, logistika ning mootorsõidukite remondi ja hoolduse õppes enam tähelepanu pöörata IT-baasoskuste õpetamisele, sest tehnoloogia muutub kiiresti ning tulevikutöötajal on vaja pidevalt uuenevaid programme juurde õppida.
