Kahe viimase aastakümnega on internetist saanud oluline meelehatutus- ja turunduskanal, kus on tohutult suur arv kasutajaid ning mh piiritud võimalused oma loomingut müüa. Hiljuti Ameerikas loomeinimeste huviorganisatsiooni Re:create poolt avaldatud uuringu kohaselt teenisid ligi 15 miljonit loomeinimest 2016. aastal kollektiivselt rohkem kui 5 miljardit dollarit. Iseseisvatele sisuloojatele on eriti tulus platvorm YouTube, seal teenis 2016. aastal 1,8 miljonit ameeriklast kokku 3,2 miljardit dollarit. Käsitsi valmistatud toodete müügiplatvorm Etsy on teisel kohal 1,4 miljardi dollariga ning Instagram kolmandal kohal 538 miljoni dollariga. (kokkuvõtlikult esitatud Statista artikli põhjal)
Ehituses vajatakse lähikümnendil aastas ligikaudu 880 uut töötajat: 385 spetsialisti ja 495 oskustöötajat. Kuna aga ehituse erialade lõpetajate arv on väiksem kui uue tööjõu vajadus ja viimastel aastatel õppima asunute arv on langenud, süveneb tööjõu puudujääk lähiajal veelgi.
Tehnoloogia arenedes ja konkurentsi tihenedes kasvab logistikaprotsesside strateegilise juhtimise tähtsus. Eksperdid prognoosivad transpordi ja logistika juhtide ning tippspetsialistide ametikohtade arvu suurenemist järgmisel kümnendil seoses teenuste kogumahu kasvu ja süveneva spetsialiseerumisega.
Põllumajandusse tuleb täpselt nii palju juhte kui vaja, kuid oskustöölisi on puudu, selgus selle kohta tehtud uuringust. Näiteks aednikke koolitatakse vajadustest rohkem, kuid enamik neist ei jõua aianditesse.
Põllumajanduses ja toiduainetööstuses tekib tulevikus spetsialistide ametikohti mõnevõrra juurde, töökohtade arvu vähenemine ootab aga ees oskustöötajaid. Hoolimata oskustöötajate hõive vähenemisest jääb nende osakaal valdkonnas tervikuna siiski spetsialistidest suuremaks.
Hiljuti valminud OSKA uuring põllumajanduse ja toiduainetööstuse tööjõu ja -oskuste vajadusest toob esmapilgul rõõmusõnumi: põllumajanduses, kalanduses ja toiduainetööstuses on juhtide ja spetsialistide tööjõuvajadus ja koolituspakkumine tasakaalus. Valdkonna ettevõtetele teeb aga muret tööjõupuudus. Kuhu need õppinud mehed-naised siis kaovad?
Ehituserialasid kõrgkoolis õppima asujate arv on viie aastaga kahanenud neljandiku võrra ja ettevõtjaid kummitab peatne põud töötajate leidmisel.
OSKA uuring „Eesti tööturg täna ja homme 2017“ näitab, et tööealiste arv Eestis väheneb jõudsalt, aastaks 2025 on Eestis 43 000 tööealist vähem kui praegu. See ei tähenda, et koolinoorele on töökoht tulevikus automaatselt kindlustatud: palju sõltub sellest, mida ning kuidas täna õppida.
Igal aastal kuuleme aasta sportlastest, õpetajatest, mõjukatest, rikastest, aga aasta inseneridest ei tea tavaliselt midagi. Ometi leitakse iga-aastaselt ligi 3000 inimese hulgast silmapaistvaim Eesti insener, kes on suutnud leiutada tööstusvaldkonnas midagi uut või paistnud silma oma valdkonna arendusprotsessis.
Lähikümnendil jääb ehituses puudu kolmandik insenerierialade lõpetajatest ning ligi veerand erialase haridusega oskustöötajatest, selgus tuleviku tööjõu-uuringust.
