Lähikümnendil väheneb tööealiste inimeste arv Eesti , selle tasakaalustamiseks peab tõusma töötajate efektiivsus ning tekkima lisandväärtust loovad töökohad.
Kutsekoolirong on pooltühi, sest kõik püüavad pääseda gümnaasiumirongile. Kuidas neid teineteisele lähendada ja koormusi ühtlustada?
Aastaks 2025 jääb Eestis tööealisi 43 000 võrra vähemaks, selgus K ja majandusministeeriumi -uuringust.
Töötajate arv jääb samaks vaid siis, kui nii töö- kui pensioniealiste hõive kasvab. Selleks, et töötajaid jätkuks, tuleb kõigil töötada kauem ning mitteaktiivsete osakaal tööealistest peab veelgi vähenema.
“Väga palju tuleb kodudest sellist arusaama, et kohe peale keskkooli peab minema ülikooli, sest ainult ülikoolist saab hea hariduse, ja siis kohe ongi kõik teed sinu ees valla,” kirjeldas Eesti Õpilasesinduste Liidu aseesimees Marcus Ehasoo, kelle sõnul on selline arusaam iganenud ning kutsehariduse väärtust ühiskonna silmis peab tõstma.
Eesti Õpilasesinduste Liidu aseesimees Marcus Ehasoo tõdes OSKA tööturu ja hariduse teemalisel konverentsil, et ühiskonna suhtumine kutseõppesse ei ole veel muutunud, kuigi riik on selle populariseerimiseks juba 25 aastat raha panustanud.
“Meil ei ole väga laiutada nende inimestega, kes pärast meid tööturule tulevad,” tõdes OSKA arendusjuht Tiia Randma, kelle sõnul muutuvad noorte nõudmised töökohale üha kõrgemaks, samas ei pruugi noorte erialavalikud riigi tegelike vajadustega kattuda. Paljud noored ka ei lõpeta valitud eriala või ei asu peale lõpetamist erialalisele tööle.
Mõningad oskused tulevad sulle alati kasuks ja eriti veel siis, kui püüdled oma unistuste töökoha poole. Kutsekoda vahendab OSKA uuringute põhjal välja selgitatud oskusi, mis aitavad Sul oma unistusele lähemale jõuda!
Vajadus eri ametite ja oskustega töötajate järele muutub pidevalt. Tekivad uued töökohad, mis nõuavad teistsuguseid oskusi kui varem omandatud. Ametid, mille järele oli kunagi või on praegu suur nõudlus, ja millele on valmistatud ette palju töötajaid, ei pruugi tulevikus tulutoovad olla. Üheks põhjuseks on näiteks tehnoloogia areng. Kui 1990ndate alguses töötas põllumajanduses 20% tööealistest, siis praeguseks on selles sektoris hõivatute arv kahanenud vaid 4%ni. Niisiis on oluline olla valmis oma oskuste pidevaks täiendamiseks või millegi sootuks teistsuguse juurde õppimiseks.
Vajaduse panustada senisest enam töötajate oskuste arendamisse on põhjustanud seis tööturul – madal töötus tähendab tööandjatele, et vaba tööjõuressurssi on vähe ja sobivate oskustega töötajaid on raske leida. Ka mitmed uuringud kinnitavad, et Eesti ettevõtjatel takistab äritegevuse laiendamist ja uute inimeste palkamist kõige enam sobivate oskustega töötajate põud.
Miks peaks olema tõhus kutseharidus? Tööandjate vaatevinklist vaadatuna peab tõhus kutseharidus andma õppijale sellised teadmised ja oskused, mis võimaldavad õpingute lõppedes kohe tulemuslikult tööle asuda.
