“Peame looma töökohti maavarade teemadel, mida ei kaevandata või võimaliku kolmanda põlvkonna tuumaenergeetikast, kus pole veel tööandjat. Haridussüsteem peaks ette reageerima 6-8 aasta perspektiivis. Järgmise kümne aasta uuringud peaksid tegelema inimeste leidmisega, keda meil veel olemas pole,” ütles haridusminister Mailis Reps tuleviku teemasid lahkaval konverentsil.
Kriisiaeg tõi tööturu tuleviku kiiremini kohale ka sekretäride jaoks. Neil tuli korraldada kiire üleminek kaugtööle ja toetada kolleege erinevate uute IT-lahenduste kasutamisel, kirjutab OSKA uuringujuht Riina Tilk.
Tööealine elanikkond väheneb ja vananeb, aastaks 2027 on suurim vanusegrupp tööturul 35-39aastased. Ka vanemaealiste hõive tõuseb, juba praegu töötab 20% 70-74aastastest.
OSKA uuringu järgi soovivad töötavad inimesed end täiendada lühikestel koolitustel, nt tasemeõppe õppekavadel põhinevate moodulite kaupa. Õpiampsud võimaldavad väiksemate osadena kompetentse omandada ja pikas perspektiivis ka tõendada kuni tervikkutse saamiseni.
Kui tööturu tulevikusuundumusi silmas pidada, siis peegeldavad need suuremat nõudlust ärindushariduse magistriõppe, aga ka täiskasvanute kutseõppe või hoopis lühemate õppevormide järele. Lähemalt kirjutavad Riina Tilk ja Yngve Rosenblad.
Tuleviku allveelaeva ekspeditsioon töö ja oskuste ookeani toimus 23. septembril 2020 videoülekandena.
Kuigi bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõppes on majandus- ja ärinduserialadele astunuid enam kui kaks korda vähem kui kümne aasta eest, on ärinduserialad endiselt populaarseim õppimisvalik, näitab tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA analüüs.
“Meil ei õpita piisavalt õpetajaks, hooldustöötajaks, meditsiiniõeks, logopeediks, koolipsühholoogiks ja eripedagoogiks. Neis ametites on tulevikus kerge tööd leida,” rääkis Kutsekoja juhatuse liige ja OSKA arendusjuht Tiia Randma.
OSKA ülevaatest saab teada, milliste digioskuste järele kriisi tõttu vajadus kasvab ning milliseid IKT-oskusi tasub õppida, et järgmisel viiel aastal tööturul läbi lüüa.
