8. detsembril tutvustati OSKA vastvalminud uuringuid finantsvaldkonnas ja avalikus halduses.
OSKA kaubanduse, rentimise ja paranduse uuringu seirest selgus, et teenindus- ja müügitöötajate nappust ei ole leevendanud ka nutikassade kasutuselevõtt.
OSKA uuringud on lühikese ajaga loodud kaasavad ja laia kasutusega tuleviku oskuste ja tööturuinfo allikad, märgib Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus Cedefop Eesti oskuste juhtimise ülevaates. OSKA prognoosisüsteemi infomaterjalidega olid rahul pea kõik küsitletud karjääriteenuste spetsialistid.
Üha rohkem täiskasvanuid asub õppima kõrg- ja kutsekoolides nii täiend- kui tasemeõppesse. Samal ajal jääb vähemaks noori õppijaid. Kas ja kuhu tööle siirdutakse, see teave on lünklik, ent tänu OSKA uuringutele on erialati teada tööjõuvajadus.
OSKA eriuuringuga hinnatakse, mil määral mõjutavad COVID-19st tingitud ühiskonna ja majanduse muutused tööturgu ja sellest tulenevalt tööjõu- ja oskuste vajadust. Samuti selgitatakse välja olulisemad koolitusvajadused, et anda infot täiendus- ja ümberõppe kavandamiseks.
Viie aasta eest alustas Kutsekoda OSKA uuringutega, mis analüüsivad Eesti majanduse arenguks vajalikke oskusi ja tööjõuvajadust lähimal kümnendil ning võrdlevad seda kutse- ja kõrghariduse ning täienduskoolitusega. Selle tähtpäeva täitudes arutlesid OSKA analüütikud ning analüüsidega seotud asutuste esindajad tehtu üle ja vaatasid tulevikku.
OSKA koordinatsioonikogu kinnitas finantsvaldkonna ja avaliku haldusega seotud kutsealade tuleviku tööjõu- ja oskuste vajadust analüüsivad uuringud.
“Tänane 3+2 süsteem on hakanud ajale jalgu jääma,” ütles majandusteadlane ja sotsiaalteaduste dekaan Raul Eamets, et kõrgharidus vajab uuemaid ja paindlikumaid viise. “Järjest populaarsust koguv trend tasemeõppes on õpetada teatud eriala inimestele, kes on varem midagi muud õppinud. Täna on ettevalmistamisel psühholoogia mittepsühholoogidele, juura mitte juristidele jne.”
“Peame looma töökohti maavarade teemadel, mida ei kaevandata või võimaliku kolmanda põlvkonna tuumaenergeetikast, kus pole veel tööandjat. Haridussüsteem peaks ette reageerima 6-8 aasta perspektiivis. Järgmise kümne aasta uuringud peaksid tegelema inimeste leidmisega, keda meil veel olemas pole,” ütles haridusminister Mailis Reps tuleviku teemasid lahkaval konverentsil.
