“Näha on, et eelkõige jääb puudu tehnilise väljaõppega spetsialistidest,” ütleb OSKA arendusjuht Tiia Randma. Samuti napib seoses elanikkonna vananemisega meil hooldustöötajaid ja meditsiiniõdesid, ka õpetajate kõrge keskmine vanus viitab vajadusele uute koolmeistrite järele. Samas läheb üha keerulisemaks tööd leida näiteks raietöölistel ja raamatupidajatel.
Rõivatööstus vajab arenguhüppeks enam toodete disaini, konstrueerimise ja tootearenduse spetsialiste, noorte huvi konstruktori- ja tehnoloogiõppe vastu on aga väike, kirjutab OSKA vanemanalüütik Rain Leoma.
Külmavolinike ülesandeks on lumehelbekestele sobiva töökeskkonna loomine, et takistada nende sulamist. Selliseid töötajaid läheb vaja kõigis ettevõtetes, kus lumehelbekesed töötavad.
Kutsekoda alustas intervjuudega julgeoleku ja õiguse tuleviku tööjõuvajaduse ja oskuste välja selgitamiseks. Uuringus käsitletakse sisejulgeolekut, turvatööd, riigi- ja õiguskaitset ning juriidilisi toiminguid.
Kui tööandjad ootavad kutseõppeasutuse lõpetajailt senisest enam üldteadmisi ja -oskusi ning IT-erialal kõrghariduse omandanutel jääb vajaka praktilistest erialaoskustest, oleks järelikult vaja spetsialiste, kelle puhul oleks kaks ühes.
Suur hulk pensioniikka jõudvaid töötajaid vajab asendamist veemajanduses, kus üle 55-aastased inimesed moodustavad 38% töötajatest ning noorte osakaal on väga väike. Vastupidine olukord on keskkonnakorralduses ja -kaitses, kus ligi pooled töötajatest on alla 35-aastased.
Eksperdid alustasid kinnisvara ja puhastuse valdkonna tööjõuvajaduse ja oskuste aruteludega. Uuringus käsitletakse kinnisvarabüroode tegevust ning kinnisvara üürile andmist, haldus- ja korrashoiutegevust. Kinnisvara ja puhastuse ettevõtetes töötab umbes 20 000 töötajat, neist ligi pooled lihtöölised.
OSKA tuleviku tööjõudu ja oskusi analüüsinud uuringust selgus, et kaubanduse erialadel koolilõpetajaid küll jagub, kuid nad ei lähe poodi tööle või püsivad seal lühikest aega. Ettevõtete jaoks muutub üha olulisemaks olemasolevate töötajate hoidmine ja arendamine, nende erialase hariduse väärtustamine ning vajalike täienduskoolituste pakkumine.
Õpitud eriala ning tegelik töökoht ei sobi OECD-s keskmiselt kokku 35% töötajatel, ülekvalifitseerituid on 17% ning alakvalifitseerituid 19%. Eestis on võrreldes OECD riikide keskmisega ülekvalifitseerituid vähem ning alakvaliftseerituid rohkem.
Hiljuti avalikustatud OSKA majutuse, toitlustuse ja turismi uuring 2018 analüüsib tööjõu ja -oskuste vajadust aastani 2025 ning teeb ettepanekuid haridussüsteemile.
