Töötajate arv jääb samaks vaid siis, kui nii töö- kui pensioniealiste hõive kasvab. Selleks, et töötajaid jätkuks, tuleb kõigil töötada kauem ning mitteaktiivsete osakaal tööealistest peab veelgi vähenema.
“Väga palju tuleb kodudest sellist arusaama, et kohe peale keskkooli peab minema ülikooli, sest ainult ülikoolist saab hea hariduse, ja siis kohe ongi kõik teed sinu ees valla,” kirjeldas Eesti Õpilasesinduste Liidu aseesimees Marcus Ehasoo, kelle sõnul on selline arusaam iganenud ning kutsehariduse väärtust ühiskonna silmis peab tõstma.
Eesti Õpilasesinduste Liidu aseesimees Marcus Ehasoo tõdes OSKA tööturu ja hariduse teemalisel konverentsil, et ühiskonna suhtumine kutseõppesse ei ole veel muutunud, kuigi riik on selle populariseerimiseks juba 25 aastat raha panustanud.
“Meil ei ole väga laiutada nende inimestega, kes pärast meid tööturule tulevad,” tõdes OSKA arendusjuht Tiia Randma, kelle sõnul muutuvad noorte nõudmised töökohale üha kõrgemaks, samas ei pruugi noorte erialavalikud riigi tegelike vajadustega kattuda. Paljud noored ka ei lõpeta valitud eriala või ei asu peale lõpetamist erialalisele tööle.
Mõningad oskused tulevad sulle alati kasuks ja eriti veel siis, kui püüdled oma unistuste töökoha poole. Kutsekoda vahendab OSKA uuringute põhjal välja selgitatud oskusi, mis aitavad Sul oma unistusele lähemale jõuda!
Täna, 30. novembril kell 10 algab Tallinnas OSKA konverents TÖÖTURG-HARIDUS, kus arutletakse suurimate vastuolude üle tuleviku tööjõuvajaduse ja haridussüsteemi vahel.
OSKA personali- ja administratiivtöö ekspertidele esitatud andmetest selgus, et kutseõppes on ärinduse ja halduse õppesuunal õppijate arv viimase kümne õppeaasta jooksul viiendiku võrra kasvanud. Selle põhjuseks on täiskasvanud õppijate arvu oluline suurenemine.
Prognoos ehk uuring „Eesti tööturg täna ja homme“ annab ülevaate tööturu olukorrast ning võrdleb lähikümnendi tööjõuvajadust lõpetajate arvuga kutse- ja kõrghariduses. Ehituse uuringus analüüsiti aga tuleviku tööjõu ja oskuste vajadust valdkonnas aastani 2024.
Vajadus eri ametite ja oskustega töötajate järele muutub pidevalt. Tekivad uued töökohad, mis nõuavad teistsuguseid oskusi kui varem omandatud. Ametid, mille järele oli kunagi või on praegu suur nõudlus, ja millele on valmistatud ette palju töötajaid, ei pruugi tulevikus tulutoovad olla. Üheks põhjuseks on näiteks tehnoloogia areng. Kui 1990ndate alguses töötas põllumajanduses 20% tööealistest, siis praeguseks on selles sektoris hõivatute arv kahanenud vaid 4%ni. Niisiis on oluline olla valmis oma oskuste pidevaks täiendamiseks või millegi sootuks teistsuguse juurde õppimiseks.
Eksperdid rõhutasid hariduse tulevikku arutades vajadust tugispetsialistide järele. Kuna hariduslike erivajadustega laste arv suureneb ning nad õpivad tavaklassides, on koolidesse juurde vaja eripedagooge ja koolipsühholooge.
