ArtiklidMcKinsey instituudi peagi valmiva uuringu Skill Shift: Automation and the Future of the Workforce põhjal sunnib tööde kasvav automatiseerimine töötajaid järjest uusi oskusi omandama ning olemasolevaid arendama. Kõige enam kasvab vajadus baas- ja kõrgtasemel IKT oskuste järele, kuid tulevikutöös on aina olulisem ka loovus, kriitiline mõtlemine, infotöötlus, ettevõtlikkus, inimestega suhtlemine.
Suurima osa tänastel töökohtadel rakendatavatest oskustest moodustavad füüsilised ja manuaalsed oskused. Aastaks 2030 langeb nende oskuste osa eelkõige sektorites, kus juba toimub automatiseerimine. Lihtsamad tööd energeetikas ja kaevandamises, tootmises, finantsalal ja kaubanduses kahanevad. Masinad võtavad üle nt sõidukite juhtimise, pakkimise ning laotööga seotud ülesanded. Erandiks on näiteks patsientide abistamine ning erinevate (meditsiiniliste) protseduuride läbiviimine tervishoius, mis suureneb eakate hoolduse ning füsioteraapia kasvava vajaduse tõttu. Kuigi füüsiliste ja manuaalsete oskuste vajadus väheneb, moodustab nende kasutamisega seotud tööülesannete täitmine ka 2030. aastal kõige suurema osa tööajast. 2016. aastal moodustasid need 31% tööajast, 2030. aastal 25%. Kahaneb ka lihtsamate kognitiivsete oskuste vajadus, nt andmete sisestamisega seotud ülesanded, mis hõlmavad tööajast 18%, kuid aastaks 2030 prognoositakse vähenemist 14%-le. Selliseid ülesanded on enam arve-, kontori- ja administratiivametnikel.
Kõige suurem oskuste vajaduse kasv puudutab tehnoloogilisi oskusi. Kogu tööajast moodustas tehnoloogiliste oskuste kasutamine 2016. aastal 11%. Aastaks 2030 ennustatakse kasvu vähemalt 17%-le. Kõrgtasemel IT- ning programmeerimisoskuste vajadus võib aastatel 2016-2030 kasvada kuni 90%, digitaalsete baasoskuste vajadus üle 60%. Tehnoloogiaoskuste kasv toob kaasa ka tehnikaspetsialistide ametikohtade arvu suurenemise tootmise, energeetika ja kaevandamisega seotud valdkondades. Oskuste puudujääki esineb enim valdkondades, kus on juba hakatud rakendama tehisintellekti: andmeanalüüs, veebi- ja tootedisain ning teadus- ja arendustegevus. Loovus, kriitiline mõtlemine, otsustamine ja infotöötlus on keerulisemad kognitiivsed oskused, mille järele vajadus kasvab eriti finantsteenustes ja kaubanduses. Sotsiaalsete oskuste, sh inimestega suhtlemise oskuste vajaduse kasvu on oodata nii tervishoius kui kaubanduses.
Vt ka OSKA arvestusala, energeetika ja kaevandamise, tervishoiu, kaubanduse uuringud.
Analüüsis on viie valdkonna, pangandus ja kindlustus, energeetika ja kaevandamine, tervishoid, tootmine ja kaubandus, tööosad jaotatud 25 oskuseks ning arvutatud aeg, mis kulub nendega seotud ülesannete täitmisele. Analüüsitud on viit oskuste gruppi: füüsilised ja manuaalsed, lihtsamad kogunitiivsed, keerulisemad kognitiivsed, sotsiaalsed ja emotsionaalsed ning tehnoloogilised oskused. Analüüsis on võrreldud tänast oskuste vajadust prognoositava vajadusega aastal 2030 Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Hispaanias, Suurbritannias ning Ameerika Ühendriikides.
