Kas teeme tulevikus peamiselt juhutöid või elame maailmas, kus 5% inimestest toodab 60% lisandväärtusest? Maailm, kus meie töö ja oskuste eest hoolitseb värbamisfirma või ühiskond, kus müüme oma oskusi ise erinevate ülesannete täitmiseks? Mis on enim hinnas – kohanemisvõime, spetsialiseerumised või loomingulisus ja suhtlemisoskused? Demos Helsinki koostatud kolm stsenaariumit kirjeldavad töö tulevikku.
„Kelleks ma tulevikus saan?” on noore jaoks üks põletavamaid küsimusi, vahel isegi nii tundlik, et kiputakse hirmust kokku jooksma, kohapeal tiirlema ja tegutsemist asjata edasi lükkama.
Eriti põletav on see küsimus neil, kel gümnaasium seljataga ning käes edasise töö ja õpingute valimise aeg.
McKinsey instituudi peagi valmiva uuringu Skill Shift: Automation and the Future of the Workforce põhjal sunnib tööde kasvav automatiseerimine töötajaid järjest uusi oskusi omandama ning olemasolevaid arendama. Kõige enam kasvab vajadus baas- ja kõrgtasemel IKT oskuste järele, kuid tulevikutöös on aina olulisem ka loovus, kriitiline mõtlemine, infotöötlus, ettevõtlikkus, inimestega suhtlemine.
Toiduainetööstus pakub laborites kasvatatud liha, vetikatest krevette, 3D-prinditud pastat ja magustoite, olles katsepinnaks põnevatele arendustele ja uuenduslikele tootmistehnoloogiatele.
Kuue Euroopa riigi tööstusrobotite mõju analüüsis hõivele leiti, et ühe roboti kasutuselevõtul väheneb hõive 1000 töötaja kohta keskmiselt 0.16-0.2 protsendipunkti võrra. Hõive väheneb peamiselt madala oskustasemega ning keskharidusega töötajate hulgas.
prognoosi kohaselt jääb aastatega 2014-2016 võrreldes hõive personalitöö kutsealal lähema kümne aasta perspektiivis ligikaudu samale tasemele. Väheneb administreerimise ja personaliarvestuse osakaal ja suureneb personalijuhtide ning tippspetsialistide arv.
Eelmisel nädalal avalikustas sihtasutus Eesti rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuse (RTNT) olukorra uuringu tulemused, selgitamaks välja, milliseid töötajaid ja oskusi valdkond tulevikus vajab. Kuna Pärnumaal on RTNT ettevõtteid iseäranis palju, pöörati eraldi tähelepanu siinse piirkonna arengule.
on analüüsinud umbes pooli Eesti majandusvaldkondi ja näinud kõige suuremat tehnilistel erialadel.
Hiljuti avaldatud Euroopa tööjõu ja oskuste uuringu tulemused toovad esile, et töötajate oskused ja tööturu vajadused ei sobi omavahel kokku. Euroopa kümnest tööandjast neljal on raskusi sobivate oskustega töötajate leidmisel. Teisalt tunneb neli töötajat kümnest, et nende oskused on alakasutatud.
2015. aastal ilmus Eesti ettevõtja ja majanduseksperdi Ott Pärna koostatud trükis “Töö ja oskused 2025”, kus on kaardistatud globaalsed trendid, mis lähiajal tööjõu ja oskuste muutumist mõjutavad. Pärna juhib koos teiste ekspertidega tähelepanu seitsmele trendile, mida tasub arvesse võtta.
