Koordinatsioonikogu kinnitas OSKA hariduse ja teaduse tuleviku tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosi. Valdkondlikke uuringuid on OSKAs valminud 13 ehk üle poole tööjõust on juba läbi uuritud.
OSKA arvestusala uuringu järgi on tulevikus vaja nii magistrikraadi kui rakenduskõrgharidusega majandusarvestuse spetsialiste. Rakenduskõrghariduse lõpetajate osakaal aga kahaneb bakalaureuseõppe kasuks.
2015. aastal ilmus Eesti ettevõtja ja majanduseksperdi Ott Pärna koostatud trükis “Töö ja oskused 2025”, kus on kaardistatud globaalsed trendid, mis lähiajal tööjõu ja oskuste muutumist mõjutavad. Pärna juhib koos teiste ekspertidega tähelepanu seitsmele trendile, mida tasub arvesse võtta.
Ennustatakse, et kujutab endast tööampsakaid siit ja sealt, mitte päevad läbi, mitu aastat järjestikku ühe ja sama tööandja juures rassimist. Nii moodustuks inimese karjäär tulevikus “tuhandest” osaajaga ülesandest.
Noorte huvi tööstuses töötamise vastu ei ole piisav ning see sunnib nii kutseõppeasutus! kui ka tööandjaid pingutama erialade populaarsuse kasvatamise ning tulevikukindluse suurendamise nimel.
Tehisintellekti kasutamine võimaldab ettevõtetel seniste andmeanalüüsi meetoditega võrreldes saada suuremat kasu. Tööstuses kasvab tehisintellekti abil masinate ja seadmete ennetava hoolduse tegemine ning kaubavedude kütuse- ja ajakulu optimeerimine. Kaubanduses annab häid tulemusi tehisintellekti kasutamine klienditeeninduses ning personaalseks turunduseks.
Metsanduse ja puidutööstuse kutseõppe erialade õpetamine on viidud kooskõlla OSKA uuringust selgunud vajadusega tööjõu järele aastaks 2025. Suurendatud on nutikate erialade õppekohti ning vähendatud lihtsamate oskustöötajate õpet.
OSKA keemia- ja plastitööstuse uuringust lähtuvalt käivitati Eesti Plastitööstuse Liidu ja Hiiumaa Ametikooli eestvedamisel plastitöötluse seadistaja õpipoisiõpe Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Seadistajaks õpib sel õppeaastal 17 õppurit.
OSKA sotsiaaltöö uuringust selgunud hooldustöötajate koolitusvajaduse katmiseks kasutatakse aktiivselt õpioisiõpet. Seitsmes kutsekoolis pakutav õpe võimaldab töötamise ja õppimise paindlikult ühendada ning annab tööandjatele kindluse töötajate kvalifikatsiooni osas. 37% sel õppeaastal õppima asunud hooldustöötajatest alustas õpipoisiõppes, see näitaja on oluliselt kõrgem kui kutsehariduses keskmiselt (6%).
Majutuse, toitlustuse ja turismi tööjõu- ja oskuste vajadust kasvatab üldine elatustaseme tõus. Reisitakse rohkem, külastajate teadlikkus ja ootused teeninduskvaliteedile on tõusnud.
