Amet, mille sa valisid, et ole miski, mis peab jääma elu lõpuni, sedastati tänasel konverentsil «Töö ja oskused 2025,» kus arutatakse esimeste tulemuste valguses tuleviku üle.
See on nii töötajate kui tööandjate huvides, et inimesed leiaksid oma oskustele vastava ameti. Et saada aru, milliseid ameteid ja oskusi on vaja praegu, milliseid kümne aasta pärast ning mida ja milliseid erialasid tuleks koolides õpetada, lõime uue , kirjutab Mart Laidmets, haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler, koordinatsioonikogu esimees.
Täna, 20. aprillil toimub Tallinnas, TTÜ innovatsioonikeskuses Mektory konverents Töö ja oskused 2025. Konverentsil tutvustatakse lähikümnendil Eesti tööturgu ja haridust mõjutavaid muutusi. Päeva jooksul arutatakse tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosi OSKA esimeste tulemuste valguses selle üle, kuidas õpet ja tööturu vajadusi paremini siduda.
OSKA on tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem, mis otsib vastuseid küsimustele, kui palju ja milliste oskustega inimesi on meie tööturul vaja täna ja homme, kus ja kuidas neid oskusi saab omandada ning mida peaks tänases haridussüsteemis ja elukestvas õppes muutma, et tulevikuvajadustele vastata.
“Töö ja oskused 2025”, 20. aprill 2016, Mektory
Konverentsil tutvustasime olulisemaid tulevikutrende, mis mõjutavad töö sisu, tähendust ja oskuste vajadust. Võtmekõneleja Mark Keese OECD-st avas megatrende, mis mõjutavad tulevikus tööturul hakkama saamiseks vajalikke oskusi ning tööturu toimimise mehhanisme paremate töökohtade loomiseks.
Maailma Majandusfoorumi poolt koostatud Töökohtade tuleviku aruanne hindab peamiste muudatuste praegust ja tulevast mõju tööhõivele, oskustele ning värbamisele eri tööstusharudes ja riikides. Paljusid ameteid või erialasid, mille järele on praegu suurim nõudlus, polnud kümne või isegi viie aasta eest olemaski ning see muutuste trend on kiirenemas. Tehnoloogiast, millele on antud siiani pigem toetav roll, on saanud tegur, mis mõtestab ümber meie igapäevaelu. Samaaegselt neljanda tööstusrevolutsiooniga toimuvad laiemad sotsiaalmajanduslikud, geopoliitilised ja demograafilised arenguid, millel on tehnoloogiliste teguritega peaaegu samasugune mõju.
Neljapäeval, 7. aprillil Kutsekojas toimunud OSKA metsanduse ja puidutööstuse valdkonna koolide infopäeval arutati kutse- ja kõrgkoolide, ettevõtjate ja Haridus- ja teadusministeeriumi esindajatega esimesi OSKA tööjõu ja oskuste vajaduse rakendusuuringu tulemusi.
OSKA uuringust selgub, et ka tulevikus oodatakse metsanduse ja puidutööstuse valdkonna töötajatelt puitmaterjali omaduste, eripära ja kvaliteedi tundmist ning materjali efektiivse kasutamise oskust. Järjest olulisemaks peetakse suure pildi nägemise oskust, et olla võimeline mõistma tegevuse või tootmise tervikprotsessi ja oma osa selles.
Kolmapäeval 16. märtsil kogunenud OSKA nõunike kogu arutas Kutsekojas valminud valdkondlike rakendusuuringute vastavust algselt seatud eesmärkidele, nende tulemuste elluviimist, esimese aasta õppetunde ning järgnevate uuringute tegevuskava.
„OSKA esimeste tulemustega võib rahul olla, kuna saime isegi rohkem kui ootasime,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Helen Põllo.
Reedel, 18. märtsil Kutsekojas kogunenud OSKA IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) valdkonna eksperdid kinnitasid valdkonna rakendusuuringu sõnumid ja eesmärgid. Uuringu käigus otsiti vastuseid küsimustele, milliste oskustega töötajaid ning millistel ametikohtadel lähema 5-10 aasta jooksul vajatakse ning kus vajalikke kompetentse omandada saab.
Olulisima sõnumina tõid eksperdid välja, et Eesti majanduse konkurentsivõime hoidmiseks ja tõstmiseks vajatakse tänasega võrreldes 1,5 korda enam IKT-spetsialiste, aastaks 2020 vajatakse ühtekokku 37 000 IKT-spetsialisti ja mitte ainult IKT-sektorisse. Spetsialistide arvulise vajaduse katmiseks tuleb oluliselt vähendada õpingute katkestajate arvu nii kutse- kui kõrgkoolides. Tööandjate ülesanne on ühendada paindlikumalt õppimise ja töötamise võimalused.
Eile kogunes SA Kutsekoja juures esmakordselt tööjõu ja oskuste vajaduse analüüsimiseks OSKA masina- ja metallitöö valdkonna eksperdikogu. Eksperdikogu koosneb tööandjate, õppekavade arendajate ja poliitikakujundajate esindajatest, kelle ülesandeks on analüüsida oskuste ja tööjõu vajadust lähema 10 aasta jooksul. Selle töö tulemusena sünnivad ettepanekud ja soovitused muutuste läbiviimiseks haridussüsteemis, selleks, et koolilõpetajate oskused vastaksid enam töömaailma vajadustele.
