Eile kohtus Kutsekojas OSKA masina- ja metallitööstuse valdkondlik eksperdikogu, kelle hinnangul vajab valdkond praktilisema ettevalmistusega inimesi, sest hetkel ei vasta kutseõppe lõpetajate oskused tööandjate ootustele.

Täna 1. juunil kogunes Kutsekojas OSKA masina- ja metallitööstuse valdkondlik eksperdikogu arutama valdkonna tööjõuvajadust ja koolituspakkumist.

OSKA masina- ja metallitööstuse eksperdid leidsid, et metalli- ja masinatööstusesse sektor vajab rohkem suuremat lisandväärtust loovaid töötajaid, kelle oskused on koheseks lõpetamise järgselt tööle asumiseks sobivamad. Eksperdid leidsid, et kutseõppe lõpetajate oskused ei vasta tööandjate ootustele, mistõttu on valdkonnas on oskustööjõu puudus. Probleemiks on ka see, et kutsehariduses napib erialaõpetajaid ning valdkondlik haridus on ebapopulaarne. Nende kitsaskohtadele lahendusettepanekute väljatöötamine on käimas ning esimesi tulemusi on oodata sügisel.

Kutsekoda kuulutab välja konkursi ekspertide leidmiseks Tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosi ja tagasisidestamise süsteemi (edaspidi OSKA) valdkondlike raportite retsenseerimiseks järgmistes valdkondades:

metalli- ja masinatööstus

sotsiaaltöö

Eksperdi ülesanded:

Valdkondliku raporti kriitiline lugemine ja kirjalikus vormis märkuste, ettepanekute ning täienduste tegemine.

Nõuded eksperdi ettevalmistusele:

a)       Aktiivne pikaajaline töökogemus uuritavas valdkonnas juhi või tippseptsialistina;

b)      tööjõuvajaduse ja tööjõu ettevalmistusega seonduvate uuringute läbiviimise või retsenseerimise kogemus

või

c)       juhtimiskvaliteedi süsteemide arendamise alane pikaajaline kogemus;

d)      õppeasutuste kvaliteeditagamise hindamises osalemise kogemus

Konkursil osalemine:
Konkursil osalemiseks palume saata nõuetele vastavust tõendav CV Kutsekotta, meiliaadressile

ebe.soosaar@kutsekoda.ee hiljemalt 20. juuniks 2016.

31. mail ja 6. juunil kell 9.30–12 toimusid Kutsekojas OSKA teemahommikud, kus kõik teemast huvitatud erialaliitude esindajad said ülevaate OSKA koostamisest ning küsida koostajatelt täpsemaid küsimusi.

Tulevikutöötajalt nõutakse suures plaanis nägemise võimet ning multifunktsionaalsust, kasvava olulisusega on kõigil elualadel IKT oskused, kirjutab Eesti Päevalehe erileht Koolitus.

Rutiinsed ametid kaovad ja (töö)elus jõuavad edasi vaid digioskustega töötajad – sellise tulemuseni laias laastus jõudsid tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA esimesed uuringud.

Confuciuse sõnul tuleb valida töö, mida sa armastad, ja sa ei pea enam päevagi oma elus töötama. Kõlab ilusasti, kuid seda on ilmselt lihtsam öelda kui sellele eksimatult panustada, kirjutab majandusekspert Ott Pärna.

Eesti info­ ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor vajab hädasti kõrgtasemel spetsialiste. Konkurentsivõime säilitamiseks on aga hädavajalik investeerida õppesse ning väärtustada õpingute lõpetamist. Värsket IKT sektorit puudutavat rakendusuuringut kommenteeris ERR Novaatorile Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja, akadeemik Jaak Vilo.

OSKA on tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem, mis otsib vastuseid küsimustele, kui palju ja milliste oskustega inimesi on meie tööturul vaja praegu ja tulevikus, kus ja kuidas neid oskusi saab omandada ning mida peaks haridussüsteemis ja elukestvas õppes muutma, et tulevikuvajadustele vastata. OSKA uuringud valmivad tööandjatest, koolidest, riigiametnikest ekspertide koostöös.

Esimesi OSKA tulemusi esitleti 20. aprillil ja neist selgus, et lähiaastatel tuleb suurendada kõrgemat lisandväärtust loovate töötajate arvu ning piirata osade erialade ületootmist. Eesti majanduse arenguks vajalike oskuste arendamisele  ja tulevikuametite õpetamisele IKT, arvestusala, metsanduse ja puidutööstuse valdkondades peavad kaasa aitama nii koolid, tööandjad kui hariduse valdkonda kujundavad institutsioonid.

OSKA näitas, et 14 000 IKT-tundjat juurde saamata jääb Eesti tööturg juba nelja aasta pärast hätta.

Lähima kümne aasta jooksul surevad välja rutiinset laadi lihtsamad tööd, nagu arveametniku ja palgaarvestaja ametid kontoris, raietöölise amet metsanduses ning liinitöölise amet tootmises, aga ka teeninduses. Tulevikutöötajalt nõutakse suures plaanis nägemise võimet ja multifunktsionaalsust, kõigil elualadel muutuvad üha olulisemaks IKT- ehk info- ja kommunikatsioonitehnoloogia oskused.