Vajaduse panustada senisest enam töötajate oskuste arendamisse on põhjustanud seis tööturul – madal töötus tähendab tööandjatele, et vaba tööjõuressurssi on vähe ja sobivate oskustega töötajaid on raske leida. Ka mitmed uuringud kinnitavad, et Eesti ettevõtjatel takistab äritegevuse laiendamist ja uute inimeste palkamist kõige enam sobivate oskustega töötajate põud.
Miks peaks olema tõhus kutseharidus? Tööandjate vaatevinklist vaadatuna peab tõhus kutseharidus andma õppijale sellised teadmised ja oskused, mis võimaldavad õpingute lõppedes kohe tulemuslikult tööle asuda.
Ehk on aeg küps saada üle hoiakutest ja arvamustest, et üks haridus on teisest olulisem või tähtsam või üks oskus rohkem väärt kui teine. Igal on oma koht ja tähtsus, ka kutseharidusel, rääkis haridusminister Mailis Reps (Keskerakond) täna riigikogus.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmed ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli juhid tõdesid teisipäeval peetud kohtumisel, et tervishoiusektor kannatab hooldustöötajate puuduse tõttu ning otsisid võimalusi nende arvu suurendamiseks.
Vananev rahvastik vajab üha rohkem hoolekande- ja tervishoiuteenuseid, mistõttu on nendes eluvaldkondades vaja järjest enam töötajaid, ütles sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt tervishoiu kõrgkooli pressiesindaja teatel.
Kui tahad tulevikus kindlasti tööd saada, õpi mõnda tehnoloogiaala või inimeste hooldamist ning väldi raamatupidamist.
Peagi seisavad tuhanded gümnaasiumilõpetajad valiku ees, mida õppima minna. «Tulevikus teeme kindlasti targemat tööd, rutiinsemad tegevused võtab üle tehnoloogia,» ütles sihtasutuse juhatuse liige, arendusjuht Tiia Randma.
Tervishoiu valdkonna arengut mõjutavad lähitulevikus nii demograafilised muutused, sotsiaalsed ja poliitilised faktorid kui ka tehnoloogia areng. Pidevad edasiminekud ravis võimaldavad pikendada inimeste eluiga ja parandada heaolu, mis omakorda kasvatab vajadust raviteenuste järele.
McKinsey instituut on välja andnud nii tänapäeva kui ka tulevikku vaatava raporti, kus analüüsitakse automatiseerimise mõju läbi erinevate aspektide. Raport toob välja, et väheseid ameteid saab tänase päeva tehnoloogilise taseme juures täielikult asendada automaatse „robotiga“, kuid samas saaks enamiku ametite puhul osa tööprotsesse automatiseerida. Automatiseerimine saaks tulevikus olla ka produktiivsuse kasvu üks kindlustajatest. Mida veel automatiseerimine võiks tulevikus mõjutada?
Tööealiste elanike arv väheneb 2015-2024 ligikaudu 50 000 võrra. Kas see tähendab sõda töötajate pärast, kommenteerivad OSKA analüütikud Siim Krusell ja Yngve Rosenblad.
Olemasolevad andmed, uuringud ja analüüsid annavad meile üsna hea pildi sellest, kuidas läheb tööturul praegu või ka minevikus. Teame, et tööjõus osalemine on viimase 20 aasta üks kõrgemaid, samad lood on tööhõive määraga. Tööpuudus on langenud suhteliselt madalale, mis on ju tegelikult positiivne. Praktiliselt kogu taasiseseisvumisaja ei ole sündide arv ületanud surmade arvu ning selle tagajärjel on tööturule siirdumas vähem inimesi. Aastaks 2024 on tööealiste arv ligi 50 000 võrra väiksem kui 2015. aastal. Kas see tähendab, et ettevõtted peavad seniste mahtude säilitamiseks asuma totaalsesse sõtta allesjäänud töötajate nimel?
Eestis koolitatakse liiga palju kõrgharidusega spetsialiste ja liiga vähe kutseharidusega hooldustöötajaid.
Kadri (nimi muudetud – toim) alustas neli aastat tagasi Tartu ülikoolis õpinguid. Ülikooli astudes oli ta kindel, et hakkab selles valdkonnas tegema suuri tegusid – ehkki kontoritoolilt – ning õpib edasi ka magistri- ja doktoriõppes. Ent kui bakalaureusekraad oli käes, tabas Kadrit külma dušina teadmine, et temasuguseid samade soovidega lõpetajaid on nii palju, et kontoritööle ta ei pääse, küll aga vajatakse neid, kes otseselt inimesi abistaksid. Seda aga Kadri enda sõnul väikse palga tõttu teha ei soovinud ja seepärast hakkas ta õppima hoopis teist eriala.
TTÜ inseneriteaduskonna teadusprodekaan Argo Rosin kirjutab oma artiklis, et Eesti haridussüsteem ja tööturu vajadused ei ole omavahel vastavuses. Kaks aastat tagasi käivitunud tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA ongi just selleks loodud, et töömaailma vajadusi haridussüsteemiga kokku viia.
OSKA koostab viie aasta jooksul kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses.
