OSKA metoodika
OSKA tööjõu- ja oskuste vajadust käsitlevad valdkondlikud rakendusuuringud teeb unikaalseks kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite kombineerimine ning kõiki haridustasemeid läbiv erialase väljaõppe analüüs.
Selleks kasutatakse nii statistilisi andmeid kui valdkonna ekspertidelt intervjuudes ja grupiaruteludena kogutud infot.
Igal aastal analüüsitakse viit majandusvaldkonda ning kõik valdkonnad läbivad analüüsi keskmiselt viie aasta tagant. Vahepealsetel aastatel hoiab valdkondlik ekspertidekogu silma peal uuringu järelduste alusel tehtud ettepanekute täitmisel.
OSKA uuringute keskseks analüüsiühikuks on põhikutseala. Põhikutseala on valdkonna toimimiseks olulise tähtsusega valdkonnaspetsiifilisi kompetentse eeldav ametialade rühm.
Kvantitatiivses analüüsis kasutatakse asjakohaste registrite ja uuringute andmeid (Eesti Hariduse Infosüsteem, tööjõu-uuring, sektoriuuringud, EKOMARi küsimustik jne) ning Maksu- ja Tolliameti töötamise registris olevaid andmeid.
Lisaks kogutakse valdkondade esindajatelt intervjuude ning grupiarutelude käigus infot valdkonna tööjõu, oskuste ja hariduse kohta. Intervjuudes käsitletakse majandusvaldkonda mõjutavaid tulevikutrende ja nendest tulenevaid muutusi tööjõu ja oskuste vajaduses, valdkonnaga seonduvat õpet ning ettepanekuid spetsialistide erialase õppe parandamiseks.
Valdkondlikud eksperdikogud hindavad ka valdkonna arvulist tööjõuprognoosi ja koolitusmahtusid põhikutsealade lõikes.
Kord aastas valmib OSKA üldine tööjõuprognoos järgmise 10 aasta tööjõuvajaduse muutuste, tööturul toimuvate arengute ja neid mõjutavate trendide kohta.
Haridusvõti
Haridusvõti on OSKA andmemudeli osa, mis näitab teoreetilist seost omandatud hariduse ja töökoha vahel.
Haridusvõtit kasutatakse OSKA mudelis prognoosimaks, kui suur on hariduspakkumine ametialagruppidesse.
