OSKA eriuuringuga hinnatakse, mil määral mõjutavad COVID-19st tingitud ühiskonna ja majanduse muutused tööturgu ja sellest tulenevalt tööjõu- ja oskuste vajadust. Samuti selgitatakse välja olulisemad koolitusvajadused, et anda infot täiendus- ja ümberõppe kavandamiseks.
Viie aasta eest alustas Kutsekoda OSKA uuringutega, mis analüüsivad Eesti majanduse arenguks vajalikke oskusi ja tööjõuvajadust lähimal kümnendil ning võrdlevad seda kutse- ja kõrghariduse ning täienduskoolitusega. Selle tähtpäeva täitudes arutlesid OSKA analüütikud ning analüüsidega seotud asutuste esindajad tehtu üle ja vaatasid tulevikku.
OSKA koordinatsioonikogu kinnitas finantsvaldkonna ja avaliku haldusega seotud kutsealade tuleviku tööjõu- ja oskuste vajadust analüüsivad uuringud.
“Tänane 3+2 süsteem on hakanud ajale jalgu jääma,” ütles majandusteadlane ja sotsiaalteaduste dekaan Raul Eamets, et kõrgharidus vajab uuemaid ja paindlikumaid viise. “Järjest populaarsust koguv trend tasemeõppes on õpetada teatud eriala inimestele, kes on varem midagi muud õppinud. Täna on ettevalmistamisel psühholoogia mittepsühholoogidele, juura mitte juristidele jne.”
“Peame looma töökohti maavarade teemadel, mida ei kaevandata või võimaliku kolmanda põlvkonna tuumaenergeetikast, kus pole veel tööandjat. Haridussüsteem peaks ette reageerima 6-8 aasta perspektiivis. Järgmise kümne aasta uuringud peaksid tegelema inimeste leidmisega, keda meil veel olemas pole,” ütles haridusminister Mailis Reps tuleviku teemasid lahkaval konverentsil.
Kriisiaeg tõi tööturu tuleviku kiiremini kohale ka sekretäride jaoks. Neil tuli korraldada kiire üleminek kaugtööle ja toetada kolleege erinevate uute IT-lahenduste kasutamisel, kirjutab OSKA uuringujuht Riina Tilk.
Tööealine elanikkond väheneb ja vananeb, aastaks 2027 on suurim vanusegrupp tööturul 35-39aastased. Ka vanemaealiste hõive tõuseb, juba praegu töötab 20% 70-74aastastest.
OSKA uuringu järgi soovivad töötavad inimesed end täiendada lühikestel koolitustel, nt tasemeõppe õppekavadel põhinevate moodulite kaupa. Õpiampsud võimaldavad väiksemate osadena kompetentse omandada ja pikas perspektiivis ka tõendada kuni tervikkutse saamiseni.
Kui tööturu tulevikusuundumusi silmas pidada, siis peegeldavad need suuremat nõudlust ärindushariduse magistriõppe, aga ka täiskasvanute kutseõppe või hoopis lühemate õppevormide järele. Lähemalt kirjutavad Riina Tilk ja Yngve Rosenblad.
