McKinsey instituut on välja andnud nii tänapäeva kui ka tulevikku vaatava raporti, kus analüüsitakse automatiseerimise mõju läbi erinevate aspektide. Raport toob välja, et väheseid ameteid saab tänase päeva tehnoloogilise taseme juures täielikult asendada automaatse „robotiga“, kuid samas saaks enamiku ametite puhul osa tööprotsesse automatiseerida. Automatiseerimine saaks tulevikus olla ka produktiivsuse kasvu üks kindlustajatest. Mida veel automatiseerimine võiks tulevikus mõjutada?
Tööealiste elanike arv väheneb 2015-2024 ligikaudu 50 000 võrra. Kas see tähendab sõda töötajate pärast, kommenteerivad OSKA analüütikud Siim Krusell ja Yngve Rosenblad.
Olemasolevad andmed, uuringud ja analüüsid annavad meile üsna hea pildi sellest, kuidas läheb tööturul praegu või ka minevikus. Teame, et tööjõus osalemine on viimase 20 aasta üks kõrgemaid, samad lood on tööhõive määraga. Tööpuudus on langenud suhteliselt madalale, mis on ju tegelikult positiivne. Praktiliselt kogu taasiseseisvumisaja ei ole sündide arv ületanud surmade arvu ning selle tagajärjel on tööturule siirdumas vähem inimesi. Aastaks 2024 on tööealiste arv ligi 50 000 võrra väiksem kui 2015. aastal. Kas see tähendab, et ettevõtted peavad seniste mahtude säilitamiseks asuma totaalsesse sõtta allesjäänud töötajate nimel?
OSKA tööturu ülevaatest selgub, et aastaks 2024 on Eestis pea 50 000 tööealist vähem kui praegu. Järjest enam on vaja kõrgharidusega spetsialiste ning vähem lihtsa töö tegijaid.
Homme kell 11 tutvustatakse Tallinnas, Kutsekojas (Mustamäe tee 16, B-korpus, III korrus) Eesti tööjõu tuleviku-uuringu tulemusi.
Ülevaatest „Eesti tööturg täna ja homme“ selgub, palju töötajaid on aastani 2024 tööturul vaja ning millised on tulevikuametid ja -oskused. Tulemusi esitlevad uuringu koostajad, OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad ja vanemanalüütik Siim Krusell. Esitluse avab Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets.
Kõik ajakirjanikud on oodatud!
Tööjõuvajaduse ja oskuste prognoosisüsteemiga OSKA uuritakse, millist tööjõudu ja oskusi Eesti tööturg 5-10 aasta perspektiivis vajab ning kuidas vastab sellele koolituspakkumine kutse- ja kõrghariduses. OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda.
Eksperdid alustasid ehituse valdkonna tuleviku tööjõuvajaduse ja oskuste aruteludega. Ehituse valdkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringu tegevusaladeks on hoonete ja rajatiste ehitus, eriehitustööd ning arhitekti- ja inseneritegevused.
Eestis koolitatakse liiga palju kõrgharidusega spetsialiste ja liiga vähe kutseharidusega hooldustöötajaid.
Kadri (nimi muudetud – toim) alustas neli aastat tagasi Tartu ülikoolis õpinguid. Ülikooli astudes oli ta kindel, et hakkab selles valdkonnas tegema suuri tegusid – ehkki kontoritoolilt – ning õpib edasi ka magistri- ja doktoriõppes. Ent kui bakalaureusekraad oli käes, tabas Kadrit külma dušina teadmine, et temasuguseid samade soovidega lõpetajaid on nii palju, et kontoritööle ta ei pääse, küll aga vajatakse neid, kes otseselt inimesi abistaksid. Seda aga Kadri enda sõnul väikse palga tõttu teha ei soovinud ja seepärast hakkas ta õppima hoopis teist eriala.
OSKA uuringust selgub, et sotsiaaltöö valdkonna tööjõuvajadus tulevikus kasvab. Puudu on kutseharidusega hooldustöötajatest, kuid liiga palju koolitatakse kõrgharidusega sotsiaaltöö spetsialiste.
Eksperdid alustasid aruteludega tuleviku tööjõuvajaduse ja oskuste üle transpordi, logistika ning mootorsõidukite müügi ja remondi valdkonnas.
Eksperdid alustasid Kutsekojas põllumajanduse ja toiduainetööstuse tööjõu ja oskuste tulevikuprognoosi aruteludega.
