OSKA üldprognoos annab ülevaate Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest aastani 2031. Hinnatud on tööjõuvajadust ametigruppide ja tegevusalade kaupa ning haridustaseme järgi. Käsitletud on ka välistööjõu kasutamist, tööjõu voolavust ning pensionile jääjate asendamise vajadust lähiaastatel.

Reaalainete õpetajad Indiast või õpe täismahus veebi, tööstusettevõtete linnakud tööjõu omavahel jagamiseks, radioloogid konsulteerimas piiri tagant – tööjõunappuse leevendamiseks tuleb otsida loovaid lahendusi.

Ettevõtted värbavad inimesi järjest enam konkreetsete oskuste, mitte ametit tõendava dokumendi pärast. See tähendab, et õppida ning hoida kõrgel tasemel nii üld- kui ka erialaspetsiifilisi oskused tuleb kogu elu.

Lähikümnendil luuakse Eestis kõige rohkem uusi töökohti ametialadele, mis eeldavad tehnoloogiateadmisi ja -oskusi. Hädasti vajatakse töökäsi ka tervishoiu või sotsiaaltöö valdkonnas.

22. veebruaril toimunud  infotundides tutvustasime kahe värske, metsanduse ja puidutööstuse valdkonna ning põllumajanduse ja toiduainetööstuse valdkonna uuringu tulemusi ja ettepanekuid.

Põllumajanduse ja toiduainetööstuse valdkonna tööjõupuudust põhjustavad ebakõlad koolituspakkumises ning tööjõu suur voolavus. Lahendusena näeb OSKA nii paindlikumaid õpiteid kui ka ettevõtete teadlikku panust tööjõu sektoris hoidmisel. 

Puidukeemia arendamine võimaldab tuua vananeva töötajaskonnaga metsanduse ja puidutööstuse valdkonda tööle ka noorema põlvkonna ning kasvatada järgneval kümnendil mõnevõrra sektori tööhõivet, prognoosib värske OSKA uuring.

Tehnoloogia kiirele arengule vaatamata on inimkäte osavust vaja endiselt väga paljudes ametites, mistõttu tuleks ka koolisüsteemis motoorsete ja kognitiivsete oskuste ühiselt arendamisele teadlikult tähelepanu pöörata.