OSKA tööturu ülevaatest selgub, et aastaks 2024 on Eestis pea 50 000 tööealist vähem kui praegu. Järjest enam on vaja kõrgharidusega spetsialiste ning vähem lihtsa töö tegijaid.
Homme kell 11 tutvustatakse Tallinnas, Kutsekojas (Mustamäe tee 16, B-korpus, III korrus) Eesti tööjõu tuleviku-uuringu tulemusi.
Ülevaatest „Eesti tööturg täna ja homme“ selgub, palju töötajaid on aastani 2024 tööturul vaja ning millised on tulevikuametid ja -oskused. Tulemusi esitlevad uuringu koostajad, OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad ja vanemanalüütik Siim Krusell. Esitluse avab Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets.
Kõik ajakirjanikud on oodatud!
Tööjõuvajaduse ja oskuste prognoosisüsteemiga OSKA uuritakse, millist tööjõudu ja oskusi Eesti tööturg 5-10 aasta perspektiivis vajab ning kuidas vastab sellele koolituspakkumine kutse- ja kõrghariduses. OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda.
Eksperdid alustasid ehituse valdkonna tuleviku tööjõuvajaduse ja oskuste aruteludega. Ehituse valdkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringu tegevusaladeks on hoonete ja rajatiste ehitus, eriehitustööd ning arhitekti- ja inseneritegevused.
Eestis koolitatakse liiga palju kõrgharidusega spetsialiste ja liiga vähe kutseharidusega hooldustöötajaid.
Kadri (nimi muudetud – toim) alustas neli aastat tagasi Tartu ülikoolis õpinguid. Ülikooli astudes oli ta kindel, et hakkab selles valdkonnas tegema suuri tegusid – ehkki kontoritoolilt – ning õpib edasi ka magistri- ja doktoriõppes. Ent kui bakalaureusekraad oli käes, tabas Kadrit külma dušina teadmine, et temasuguseid samade soovidega lõpetajaid on nii palju, et kontoritööle ta ei pääse, küll aga vajatakse neid, kes otseselt inimesi abistaksid. Seda aga Kadri enda sõnul väikse palga tõttu teha ei soovinud ja seepärast hakkas ta õppima hoopis teist eriala.
OSKA uuringust selgub, et sotsiaaltöö valdkonna tööjõuvajadus tulevikus kasvab. Puudu on kutseharidusega hooldustöötajatest, kuid liiga palju koolitatakse kõrgharidusega sotsiaaltöö spetsialiste.
Eksperdid alustasid aruteludega tuleviku tööjõuvajaduse ja oskuste üle transpordi, logistika ning mootorsõidukite müügi ja remondi valdkonnas.
Eksperdid alustasid Kutsekojas põllumajanduse ja toiduainetööstuse tööjõu ja oskuste tulevikuprognoosi aruteludega.
Eesti tuleviku tööjõuvajadust prognoosiva OSKA uuringust selgub, et 5-10 aasta jooksul jääb masina- ja metallitööstuses puudu 1/3 inseneriharidusega töötajatest. Kõige kiiremini kasvab vajadus mehhatroonikute ja hooldustehnikute järele.
TTÜ inseneriteaduskonna teadusprodekaan Argo Rosin kirjutab oma artiklis, et Eesti haridussüsteem ja tööturu vajadused ei ole omavahel vastavuses. Kaks aastat tagasi käivitunud tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA ongi just selleks loodud, et töömaailma vajadusi haridussüsteemiga kokku viia.
OSKA koostab viie aasta jooksul kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses.
OSKA tervishoiu eksperdid tõid valdkonna tuleviku tööjõuvajaduse ja -oskuste prognoosi arutelul välja, et õdede puudujääk on tervishoius suur. Ekspertide sõnul on Eestis vajalik liikuda aina enam terviseprobleemide ennetamise ja vältimise suunas. Hetkel on aga õdesid hädavaevu niipalju, et tegeleda tervisekahju likvideerimisega. Seetõttu on vajadus jõuliselt suurendada õdede koolituspakkumist.
