Kaupluste müügipind teenindaja kohta on viimase kümne aasta jooksul kahekordistunud, kuid müüjate arv on kahanenud ning suurem töökoormus ei kajastu palgas, selgus OSKA kaubanduse, rentimise ja paranduse uuringust.
Majutuse ja toitlustuse lõpetab kutse- ja kõrgkoolides piisavalt õppureid, kuid nad ei lähe oma erialasele tööle või püsivad seal lühikest aega, selgus OSKA tuleviku-uuringust.
Suurt osa töid ootab ees automatiseerimine. Olemasolev tehnoloogia võimaldab automatiseerida ülesanded, mis võtavad praegu hinnanguliselt poole inimeste tööajast. Pea iga kolmanda töötaja (Eestis 27%), nt õmblusmasina operaatori, põllumajandussaaduste sorteerija, laoametniku või reisiagendi ülesannetest, on enam kui 70% automatiseeritavad.
McKinsey instituudi andmetel võib ajaline perspektiiv erineva autonoomsuse tasemega sõidukite teedele jõudmisel varieeruda enam kui 10 aastat.
USA-s läbiviidud küsitluse andmetel ootab 52% vastajatest pakirobotite kasutuselevõtmist järgmise viie aasta jooksul. Kusjuures pakirobotite kasutuselevõtu valmiduses ilmnevad põlvkondlikud erinevused, nt 2017. aastal läbiviidud küsitluse andmetel peavad seda meelepärasemaks nooremad põlvkonnad: 65% 2000ndatel sündinutest, 59% 1980ndatel sündinutest ning 49% 1960ndatel sündinutest. Ometi kaasnevad pakirobotite kasutuselevõtuga ka küsimused, kõige enam, umbes veerand vastajatest, tunneb muret võimaluse pärast, et robot ja/või selle sisu võib sattuda varguse ohvriks. Iga viies vastanu pelgab töökohtade vähenemist.
Aina suurenev fookus kliimamuutuste ohjamisele ning ökosüsteemi olukorra paranemisele suurendab vajadust keskkonnakonsultatsiooni ja -inseneriteenuste ning ettevõttesisese keskkonnajuhtimise järele.
OSKA tööjõuprognoosi järgi töötajate arv järgmise kaheksa aasta jooksul ei vähene, kuid selle eelduseks on tööea pikenemine, tööturul aktiivsete osakaalu kasv ning positiivne ränne.
Tehnoloogia arengu edenedes vajavad nii laod kui poed aina vähem töötajaid.
Liiklusõnnetuste peamiseks põhjustajaks on inimene, kusjuures probleemid tulenevad sageli ebaõigest kiirusevalikust. Juhti abistavad tehnoloogiad võiksid liiklusõnnetusi vähendada, kuid juhi kõrvaltegevustesse (nt telefoni kasutamine sõnumite saatmiseks) süvenemine võib kaasa tuua vastupidiseid tagajärgi. Ka Eesti liikluskultuuri iseloomustab inimeste kalduvus roolis olles nutiseadmeid kasutada ning see toob kaasa kasvavad sõidukindlustuse kahjud, näitab PZU Kindlustuse statistika.