Eksperdid alustasid avaliku halduse tuleviku tööjõuvajaduse ja oskuste aruteludega. OSKA uuringus käsitletakse tegevusi täidesaatva ja seadusandliku võimu tasandil, finantshaldust jm kõigil valitsustasanditel ning järelevalvet sotsiaal- ja majanduselu valdkonnas. Samuti välissuhteid ja kohustuslikku sotsiaalkindlustust, ametiühinguid, ettevõtjate ja tööandjate ning kutseorganisatsioonide tegevust.
Õigusteaduse lõpetab mitu korda enam tudengeid, kui neile on erialaseid töökohti pakkuda. Õigusassistentide kutseõppe lõpetajate arv ületab samuti töökohtade arvu, selgus OSKA tuleviku-uuringust.
Eksperdid alustasid siseturvalisuse tuleviku tööjõuvajaduse ja oskuste aruteludega. OSKA tuleviku-uuringus käsitletakse valdkonnale olulisi põhikutsealasid, näiteks politseinikud, päästjad, turvatöötajad jt, prognoositakse tööjõu ja oskuste vajadust järgmisel kümnendil, kirjeldatakse karjääri- ja õpiteed ning tehakse ettepanekuid koolituspakkumise kavandamiseks.
OSKA tervishoiu uuringu järgi aitab arstide ja õdede töökoormust vähendada tööaja tõhusam kasutus. Kliinilistele sekretäridele ja hambaarsti assistentidele sobiva väljaõppe tagamine võimaldab neil osa arstide ja õdede senistest tööülesannetest enda kanda võtta.
OSKA koordinatsioonikogu kinnitas tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringud kinnisvara teenuste ja õiguse valdkondades.
Suure tähtsusega keskkonnaaladel töötab arvuliselt vähe inimesi, selgus vee- ja jäätmemajanduse ning keskkonnakorralduse tööjõu-uuringust. Kui palju noori peale kasvab ja milliseid oskusi nad vajavad, kirjutavad Postimehes OSKA uuringujuht Riina Tilk ja peaanalüütik Yngve Rosenblad.
Eelmisel aastal valminud OSKA uuringu järgi tuleb rõiva-, tekstiili- ja nahatööstuse tööandjatel leida viise automatiseerimiseks ning tootearenduseks, millele aitab kaasa tihe ja tõhus koostöö õppeasutustega.
Eesti tööturg vajab erialase haridusega töötajaid, pooltel lähikümnendil tööturule sisenejatel võiks olla kõrg- ning kolmandikul kutseharidus. Samavõrd oluline on, milliseid erialasid õppida ja õpetada, et omandatud oskustest ka tulevikus tööturul kasu oleks, kirjutab Äripäevas OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad.
Eelmisel aastal valminud OSKA hariduse tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringu järgi on vaja rohkem õpetada eripedagooge, logopeede ja koolipsühholooge. Abivajavate laste arv on viimase kümne aasta jooksul pidevalt kasvanud.
Keelespetsialistiks õppijaid on aga märkimisväärselt enam, kui neile erialaseid töökohti pakkuda, kirjutavad OSKA uuringujuht Katrin Pihl ja OSKA vanemanalüütik Siim Krusell Sirbis.
