OSKA-l on valminud tuleviku tööjõu- ja oskuste vajadust tutvustavad videod sotsiaaltöös, tervishoius, masina- ja metallitööstuses, keemia- ja plastitööstuses ning energeetikas ja kaevandamises. Videotest saab ülevaate kaasaegsest töökeskkonnast ning tulevikuametitest ja oskustest.
Eksperdid alustasid personali- ja administratiivtöö ning ärinõustamise valdkonna tuleviku tööjõuvajaduse ja oskuste aruteludega. Uuringus käsitletakse personalitöö (sh nt karjääriteenused), administratiivtöö ja ärinõustamise kutsealasid, kus on umbes 26 000 töötajat.
Eksperdid alustasid aruteludega tuleviku tööjõuvajaduse ja oskuste üle rõiva- ja tekstiilitööstuse valdkonnas. Valmivas analüüsis vaadeldakse disainerite, konstruktorite, tootmisprotsessi inseneride, tehnoloogide ja tootmisjuhtide, rätsepate, õmblejate, masinate operaatorite ja seadistajate, lukkseppade ja teiste ettevõtete arengule ja lisandväärtusele oluliste ametialade tööjõuvajadust.
Eksperdid alustasid hariduse ja teaduse valdkonna tuleviku tööjõuvajaduse ja oskuste aruteludega. Hariduse ja teaduse valdkonna uuring hõlmab alushariduse, põhi- ja üldkeskhariduse, kutse- ja kõrghariduse, huvihariduse ning teaduse valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadust.
Põllumajanduse ja toiduainetööstuse ekspertide aruteludest selgus, et kuigi valdkonnas täienduskoolitust pakutakse, ei ole asendustöötajate puuduse tõttu peamiselt just oskustöötajatel võimalik oma erialaseid oskusi täiendada.
Kutsekoda alustas tagasiside kogumisega OSKA uuringutes ekspertide poolt esitatud ettepanekute ellu viimise kohta.
Miks peaks olema tõhus kutseharidus? Tööandjate vaatevinklist vaadatuna peab tõhus kutseharidus andma õppijale sellised teadmised ja oskused, mis võimaldavad õpingute lõppedes kohe tulemuslikult tööle asuda.
Ehk on aeg küps saada üle hoiakutest ja arvamustest, et üks haridus on teisest olulisem või tähtsam või üks oskus rohkem väärt kui teine. Igal on oma koht ja tähtsus, ka kutseharidusel, rääkis haridusminister Mailis Reps (Keskerakond) täna riigikogus.
OSKA energeetika ja kaevandamise uuringust selgub, et erialase ettevalmistusega tööjõudu on vaja rohkem, kui kutse- ja kõrghariduses koolitatakse. Viimasel viiel aastal on kõrgharidusse sisseastujate arv energeetika ja kaevandamise erialadel langenud poole võrra.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmed ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli juhid tõdesid teisipäeval peetud kohtumisel, et tervishoiusektor kannatab hooldustöötajate puuduse tõttu ning otsisid võimalusi nende arvu suurendamiseks.
Vananev rahvastik vajab üha rohkem hoolekande- ja tervishoiuteenuseid, mistõttu on nendes eluvaldkondades vaja järjest enam töötajaid, ütles sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt tervishoiu kõrgkooli pressiesindaja teatel.
