Digioskused organisatsiooni ja riigi kestlikkuse vundamendina
Digitehnoloogiast on organisatsioonide jaoks saanud otsustav võimekus. Paljudes valdkondades pole IT ja „äri“ eristus enam võimalik, sest digitehnoloogia on muutunud tavaprotsesside lahutamatuks, kohati iseenesestmõistetavaks osiseks. Digivõimekuse arendamine aitab efektiivsemalt saavutada nii organisatsiooni strateegilisi eesmärke kui ka tugevdada organisatsiooni kestlikkuse vundamenti.
Hoolimata digilahenduste laiast levikust pole kõik digitehnoloogia pakutavad võimalused veel välja selgitatud ning konkurentsieeliste võtmine ammendunud. Pigem oleme astunud alles esimesed sammud. Oleme organisatsioonides efektiivsuse tõstmiseks ja kulude vähendamiseks digitaliseerinud palju tavategevusi, kuid asjade uutmoodi tegemises on praktika veel lühike.
Uute võimaluste leidmiseks ei piisa infotehnoloogiaalaste tehniliste teadmiste täiendamisest, kuigi ka see on suure tähtsusega. Lisaks on tarvis pöörata tähelepanu süsteemse mõtlemise ja nõrkade signaalide märkamise oskusele, keerukates süsteemides navigeerimise võimekusele ning koostöö parendamisele.
Tarkvaraarendus liigub kasutajatele üha lähemale. Agiilsed arendusmetoodikad koos pilvetehnoloogia kasutuselevõtuga võimaldavad luua süsteeme, kus vajalikud muudatused saab turvaliselt ja töökindlalt tehtud tundide või päevadega, mitte kuude või aastatega. Mida parem on koostöö arendajate ja kasutajate vahel, seda paindlikumad tulevad lahendused. Selleks peab aga üksteist hästi mõistma.
Tehnoloogiline keerukus, mis pole kuhugi kadunud, jääb tavakasutaja eest üha rohkem peitu. Uudsed tehnoloogiad lubavad programmeerida ka ühtki programmeerimiskeelt mõistmata ning ridagi koodi kirjutamata. On ülioluline, et õpiksime igapäevatöö käigus küsima selle järele, kas eesmärke oleks lisaks seniste viiside parendamisele võimalik saavutada ka hoopiski teisel, palju efektiivsemal moel. Digitaalse kirjaoskuseta on see raske.
Mida laialdasemaks muutub digitehnoloogiate kasutamine igapäevaelus ning mida digitehnoloogiast sõltuvamaks muutuvad elutähtsad süsteemid, seda suuremat tähelepanu nõuab ka kübeturbevõimekuse arendamine. Küsimus pole ainult süsteemide arendamise etapis, vaid ka nende kasutamises. Ohtude ennetamine ja maandamine vajavad häid küberturbeteadmisi.
Riigina on tähtis, et suudaksime loodavates ja reformitavates süsteemides arvestada nii lühiajaliste väljakutsete, pikaajalise strateegia kui ka meie konkurentsieelistega. Ka meie haridussüsteem, mis mitme rahvusvahelise edetabeli tipust teistelegi teed näitab, peab lisaks digilahenduste laialdaseks kasutuselevõtuks vajalike oskuste pakkumisele ka ise ajaga sammu pidama.
Üks olulisemaid meie ees seisvaid eesmärke ja väljakutseid digitehnoloogiate vallas on suurandmete parem kasutus. Sellest, kui hästi me suudame olemasolevate või lihtsasti kogutavate andmete ja õigete küsimuste küsimise kombinatsiooni enda hüvanguks tööle panna, sõltub suur osa meie lähiaastate potentsiaali realiseerimisest ja konkurentsieeliste ärakasutamisest.
Personaalsed õpiteekonnad haridusvaldkonnas, personaalmeditsiin ja preventatsioon meditsiinivaldkonnas ning inimeste elujärje parandamine sotsiaalvaldkonnas on vaid mõni näide suurandmete toetavatest võimalustest. Andmetest lahendusteni jõudmine eeldab masinõppe ja tehisintellektirakenduste oskuslikku kasutamist ning valdkondlike ekspertide valdkonnaülest koostööd.
Digitehnoloogiate abil on võimalik lahendust otsida ka nii töö- kui tööjõupuuduse probleemidele. Targa majanduse ettevõtete kasv nõuab üha rohkem sisuliste teadmiste ning digioskustega töötajaid. Mitmes valdkonnas, kus valitseb töökäte puudus, saab aga lihtsasti korratavad tööülesanded loovutada automatiseeritud töövahenditele ning keskenduda kõrgema lisandväärtusega ülesannetele.
Kuna digitehnoloogiate parim võimalik kasutuselevõtt eeldab tarneahelate terviklikku analüüsi, on selle raames võimalik tegeleda ka kestlikkusega seotud väljakutsetega. Eelmainitud automatiseerimine on vaid üks selline võimalus. Tulemuste kolmikmõõtme kontekstis aitab tehisintellekt keerukate, paljude osapooltega äriprotsesside analüüsi abil leida võimalikke parenduskohti nii majanduslikus, keskkondlikus kui ka sotsiaalses vaates.
Mida edukamad on ettevõtted ja riigiasutused digitehnoloogiate kasutuselevõtul, seda paremini suudame parandada inimeste elujärge ning seda tõenäolisemaks muutub riiklike eesmärkide saavutamine rohe- ja digipöörde programmide kontekstis. Tänapäevaste lahenduste pragmaatiline kasutuselevõtt annab meile rahvusvahelises konkurentsis kaaluka eelise.
Kaimar Karu
endine väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Loe lähemaltSulge
