Arengumaad muudavad väljakujunenud jõujooni

Uuringu mõjud

Lae alla

  1. Tärkavad majandused Aasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas on muutumas kapitali, innovatsiooni ja talentide jaoks tõmbekeskusteks. Arengumaades paiknevad rahvusvahelised ettevõtted vallutavad üha enam rahvusvahelisi turge. On ennustatud, et aastaks 2025 moodustavad need ettevõtted peaaegu poole Fortune 500 ettevõtete nimekirjast. (ILO, 2019a [1]) Maailma Majandusfoorum toob Bloombergile tuginedes välja, et aastaks 2030 on seitse maailma kümnest suurimast majandusest praegused arenevad turud (Brende jt, 2020 [2]).
  2. Maailmamajanduse raskuskese nihkub Aasia suunas ning maailma suurimaks majanduseks kujuneb peagi Hiina (Arenguseire Keskus, 2021 [3]; Woetzel jt, 2019 [4]). Aastaks 2030 saab maailma suurimaks majanduseks Hiina, järgneb USA ning kolmandaks tõuseb India. Hiina ja India majandused vähendavad EL-i osa globaalses SKP-s 15%-lt 13%-le. (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [5]; EY, 2020 [6])
  3. Aastaks 2030 moodustab Aasia majanduste osakaal ca 40% globaalsest sisemajanduse koguproduktist. Kõige kiiremini kasvavad turud on Indias, Filipiinidel ja Vietnamis. (Fensom, 2017 [7]; Eamets, 2018 [8]) Tärkavad finantskeskused Shanghai, Hongkong ja Singapur vähendavad praeguste finantskeskuste – London, New York ja Tokyo – osatähtsust (Eamets, 2018 [9]).
  4. Tehnoloogia areng, globaliseerumine ja demograafilised muutused pakuvad Aafrikale suurepärased võimalused hüppeliseks majanduskasvuks (EY, 2020 [10]). Suurimat võimekust uute ärivõimaluste loomisel nähakse mh põllumajanduses, loodusressursside uuenduslikumas kasutamises, arenevas tööstuses ning kiirelt levinud mobiilsel andmesidel põhinevatel teenustel (Leke ja Signe, 2019 [11]).

Loe lähemaltSulge

Uuringu mõjutöökohtadele

Lae alla

  1. Kiirelt arenevad riigid, kus on suur tööealise elanikkonna osakaal, eetiline ärikeskkond, soodne investeerimiskliima ning kus tegeletakse haridussüsteemi arendamisega, on majanduslikus mõttes suurimad võitjad (PwC, 2018b [12]).
  2. Automatiseerimine vähendab tööjõukulude olulisust ning võimalus kasutada tööjõumahukat eksporti arengustrateegiana muutub madalama sissetulekuga riikide jaoks üha ahtamaks. Uusi arengusuundi nähakse nt digitehnoloogiate kasutuselevõtus ning ka piirkondlikes ühispoliitikates. Suurtele tarbijaturgudele geograafiliselt lähedal asuvad arengumaad võivad tootmise turgudele lähemale toomisest võita. Edukamad on ka riigid, kellel on tugevam teenusmajandus. (Pärna, 2016 [13])
  3. Tehnoloogia suurenev kasutuselevõtt kasvatab lõhet arenenud riikide ja arengumaade vahel, mistõttu võivad töötus ja migratsioon jääda vajalike investeeringute puudumisel arengumaade jätkuvaks probleemiks (PwC, 2018b [14]).
  4. ÜRO andmetel kasvas migrantide arv Aafrikast 2019. aasta seisuga 26,5 mln-le (2000. aastal 15 mln). 2017. aastal oli 8,3% kõigist rahvusvahelistest üliõpilastest OECD riikides pärit Aafrikast. Ennustatakse, et võrreldes hiinlastega naasevad rahvusvahelise haridusega aafriklased kodumaale siiski arvukamalt ning neil on ettevõtjate, teadlaste ja spetsialistidena Aafrika arengule suur mõju. (EY, 2020 [15])
  5. Töökohtade loomine Aafrika keskklassile nende koduriigis on oluline, kuivõrd vaesus ja võimalus välismaal suuremat sissetulekut teenida tõukavad inimesi kodumaalt välja rändama (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [16]). Kui ei suudeta luua piisavalt erasektori töökohti, siis suureneb sotsiaalne rahulolematus, kasvab separatism ja radikaliseerumine ning väga suur osa noore põlvkonna meestest otsib tööd ja sissetulekut arenenud riikidest ehk tööjõu väljavool majanduspõgenike näol kasvab kiiresti (Eamets, 2018 [17]).

Loe lähemaltSulge

Uuringu mõjuoskustele

Lae alla

  1. Haridus on võtmeteguriks nii tuleviku juhtivate majanduste kui ka arengumaade puhul. Kuigi riigisisene ebavõrdsus on enamasti teravamalt tunnetatud kui riikidevaheline, on haridusel tähtis roll nii vaesuse kui ka ebavõrdsuse vähendamisel. (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [18])
  2. Madala oskustasemega töö muutub tootmistegurina järjest vähem tähtsaks. Vastupidiselt levinud arusaamale on ainult ca 18% ülemaailmsest kaubavahetusest ajendatud tootmistegevuse paiknemisest väiksemate tööjõukuludega riigis. (Lund jt, 2019 [19])
  3. Mobiilsidevõrkude leviala Aafrikas üha laieneb: mobiilside levik Sahara-taguses Aafrikas kasvab 2025. aastaks 50%-ni (2018. aastal 44%). See tähendab, et ka vaesemad õpilased pääsevad järjest paremini ligi veebipõhisele kvaliteetsele haridusele. Ühtlasi pakub see võimalust jätkata õpinguid vaatamata rahvusvahelisele pandeemiaolukorrale. (EY, 2020 [20])

Loe lähemaltSulge

Uuringu mõjuühiskonnale, majandusele, haridusele

Lae alla

  1. Arenevate turgude osa globaalsest tarbimisest on viimase kümne aasta jooksul (kuni 2019) kasvanud keskeltläbi 50%. Järjest suurem osa oma toodangust tarbitakse ära koduriigis ning arendatakse kodumaiseid tarneahelaid. Arenguriigid on jõudmas majandusarengu järgmisse etappi. (Lund jt, 2019 [21])
  2. Keskklassi kadumine, majanduslik ebavõrdsus ja ulatusliku automatiseerimise tagajärjel tekkiv töötus võivad kasvatada sotsiaalsete rahutuste riski arengumaades (PwC, 2018b [22]).
  3. Aafrikal on oma osa kogu maailma ees seisvate globaalsete probleemide (nt loodusliku mitmekesisuse säilitamine, maakera ülerahvastatus, kliimamuutus) lahendamisel (EY, 2020 [23]).
  4. Hiina on oma 2013. aastal algatatud hiigelprojekti „Uus Siiditee“ (Belt and Road Initiative) käigus omandanud väga suurel määral Aafrika riikide ressursse ja taristut. Kui algatusega seotud investeerimis- ja ehituslepingute mahust umbes pool on seotud Aasia piirkonnaga, siis ligi veerand Aafrika riikidega (2019. aasta andmed). Aafrika riikide sõltuvust Hiinast nähakse olulisel määral kasvamas. (Kong jt, 2019 [24]; Schneidman ja Wiegert, 2018 [25])
  5. Hiina „Uue Siiditee“ hiigeltaristuprojekti on teiste seas planeeritud kaasata Läänemere-äärsed veeteed ja sadamad. Eestit puudutab otseselt näiteks Tallinna–Helsingi tunnel, millesse hiinlased on avaldanud soovi investeerida. (Eesmaa, 2020 [26]; Chao, 2019 [27])
  6. Eesti võimalus on soodustada oma ettevõtete sisenemist arengumaade kasvava ostujõuga turgudele (Pärna, 2016 [28]).

Loe lähemaltSulge

Allikad

  1. ILO (2019a). Changing business and opportunities for employers’ and business organizations. International Labour Office and International Organisation of Employers – Geneva: ILO and IOE. Kasutatud 9.03.2021, https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_dialogue/---act_emp/documents/publication/wcms_679582.pdf
  2. Brende, B., Allen, J. R., Funabashi, Y., García, R. L. E., Harman, J., Lukyanov, F., Niblett, R., Saran, S., Yadlin, A., Zhenhong, Q. (2020). Shaping a Multiconceptual World 2020. Special Report. World Economic Forum. Kasutatud 31.03.2021, https://www.weforum.org/reports/geopolitics-in-the-21st-century-competition-or-cooperation
  3. Arenguseire Keskus (2021). Arenguseire Keskuse aastaraamat 2020. Tallinn: Arenguseire Keskus. Kasutatud 31.03.2021, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2021/03/2020_arenguseire_keskuse_aastaraamat_veeb.pdf
  4. Woetzel, J., Seong, J., Leung, N., Ngai, J., Manyika, J., Madgavkar, A., Lund, S., Mironenko, A. (2019). China and the world: Inside the dynamics of a changing relationship. McKinsey Global Institute, 1. juuli. Kasutatud 24.04.2021, https://www.mckinsey.com/featured-insights/china/china-and-the-world-inside-the-dynamics-of-a-changing-relationship
  5. European Strategy and Policy Analysis System (ESPAS) (2019). Global Trends to 2030: Challenges and Choices for Europe. Gaub, F. (toim.). doi:10.2872/074526
  6. EY (2020). Are you reframing your future or is the future reframing you? Megatrends 2020 and beyond. EYQ 3rd edition. Kasutatud 30.04.2021, https://assets.ey.com/content/dam/ey-sites/ey-com/en_gl/topics/megatrends/ey-megatrends-2020-report.pdf
  7. Fensom, A. (2017). Asia to stay world’s fastest-growing region through 2030. The Diplomat, 4. detsember. Kasutatud 14. aprill.2021, https://thediplomat.com/2017/12/asia-to-stay-worlds-fastest-growing-region-through-2030/
  8. Eamets, R. (2018). Mis suunas areneb tulevikumajandus ja mis oskusi siis vajatakse? Riigikogu Toimetised 37, 31:42. Kasutatud 22.03.2021, https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2018/06/Eamets.pdf
  9. Eamets, R. (2018). Mis suunas areneb tulevikumajandus ja mis oskusi siis vajatakse? Riigikogu Toimetised 37, 31:42. Kasutatud 22.03.2021, https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2018/06/Eamets.pdf
  10. EY (2020). Are you reframing your future or is the future reframing you? Megatrends 2020 and beyond. EYQ 3rd edition. Kasutatud 30.04.2021, https://assets.ey.com/content/dam/ey-sites/ey-com/en_gl/topics/megatrends/ey-megatrends-2020-report.pdf
  11. Leke, A., Signe, L. (2019). Spotlighting opportunities for business in Africa and strategies to succeed in the world’s next big growth market. Brookings, 11. jaanuar. Kasutatud 4.05.2021, https://www.brookings.edu/research/spotlighting-opportunities-for-business-in-africa-and-strategies-to-succeed-in-the-worlds-next-big-growth-market/
  12. PwC (2018b). Workforce of the future: The competing forces shaping 2030. Kasutatud 25.02.2021, https://www.pwc.com/gx/en/services/people-organisation/workforce-of-the-future/workforce-of-the-future-the-competing-forces-shaping-2030-pwc.pdf
  13. Pärna, O. (2016). Töö ja oskused 2025. Ülevaade olulisematest trendidest ja nende mõjust Eesti tööturule 10 aasta vaates. Tallinn: Kutsekoda.
  14. PwC (2018b). Workforce of the future: The competing forces shaping 2030. Kasutatud 25.02.2021, https://www.pwc.com/gx/en/services/people-organisation/workforce-of-the-future/workforce-of-the-future-the-competing-forces-shaping-2030-pwc.pdf
  15. EY (2020). Are you reframing your future or is the future reframing you? Megatrends 2020 and beyond. EYQ 3rd edition. Kasutatud 30.04.2021, https://assets.ey.com/content/dam/ey-sites/ey-com/en_gl/topics/megatrends/ey-megatrends-2020-report.pdf
  16. European Strategy and Policy Analysis System (ESPAS) (2019). Global Trends to 2030: Challenges and Choices for Europe. Gaub, F. (toim.). doi:10.2872/074526
  17. Eamets, R. (2018). Mis suunas areneb tulevikumajandus ja mis oskusi siis vajatakse? Riigikogu Toimetised 37, 31:42. Kasutatud 22.03.2021, https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2018/06/Eamets.pdf
  18. European Strategy and Policy Analysis System (ESPAS) (2019). Global Trends to 2030: Challenges and Choices for Europe. Gaub, F. (toim.). doi:10.2872/074526
  19. Lund, S., Manyika, J., Woetzel, J., Bughin, J., Krishnan, M., Seong, J., Muir, M. (2019). Globalization in Transition: The Future of Trade and Value Chains. McKinsey Global Institute. Kasutatud 28.03.2021, https://mck.co/3CKE42C
  20. EY (2020). Are you reframing your future or is the future reframing you? Megatrends 2020 and beyond. EYQ 3rd edition. Kasutatud 30.04.2021, https://assets.ey.com/content/dam/ey-sites/ey-com/en_gl/topics/megatrends/ey-megatrends-2020-report.pdf
  21. Lund, S., Manyika, J., Woetzel, J., Bughin, J., Krishnan, M., Seong, J., Muir, M. (2019). Globalization in Transition: The Future of Trade and Value Chains. McKinsey Global Institute. Kasutatud 28.03.2021, https://mck.co/3CKE42C
  22. PwC (2018b). Workforce of the future: The competing forces shaping 2030. Kasutatud 25.02.2021, https://www.pwc.com/gx/en/services/people-organisation/workforce-of-the-future/workforce-of-the-future-the-competing-forces-shaping-2030-pwc.pdf
  23. EY (2020). Are you reframing your future or is the future reframing you? Megatrends 2020 and beyond. EYQ 3rd edition. Kasutatud 30.04.2021, https://assets.ey.com/content/dam/ey-sites/ey-com/en_gl/topics/megatrends/ey-megatrends-2020-report.pdf
  24. Kong, V., Cochrane, S. G., Meighan, B., Walsh, M. (2019). The Belt and Road Initiative—Six Years On. Moody’s Analytics, Analysis. Kasutatud 4.05.2021, https://www.moodysanalytics.com/-/media/article/2019/Belt-and-Road-Initiative.pdf
  25. Schneidman, W., Wiegert, J. (2018). Competing in Africa: China, the European Union, and the United States. Africa in Focus. Brookings, 16. aprill. Kasutatud 4.05.2021, https://www.brookings.edu/blog/africa-in-focus/2018/04/16/competing-in-africa-china-the-european-union-and-the-united-states/
  26. Eesmaa, M. (toim). (2020). Hiina uus Siiditee puudutab ka Eestit. Universitas Tartuensis, märts. Kasutatud 4.05.2021, https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3547
  27. Chao, L. (Hiina suursaadik Eestis) (2019). Uus Siiditee: Eesti ettevõtted on Hiina arengu ekspressrongile teretulnud. Äripäev, 25. aprill. Kasutatud 4.05.2021, https://www.aripaev.ee/arvamused/2019/04/25/li-chao-uus-siiditee-eesti-ettevotted-on-hiina-arengu-ekspressrongile-teretulnud
  28. Pärna, O. (2016). Töö ja oskused 2025. Ülevaade olulisematest trendidest ja nende mõjust Eesti tööturule 10 aasta vaates. Tallinn: Kutsekoda.