Väärtusmaailm teiseneb

Uuringu mõjutöökohtadele

Lae alla

  1. Tehnoloogia arenguga kaasnev tööturu struktuurne ümberkujunemine, töösuhete mitmekesisemaks ja ebamäärasemaks vormumine, võimalused piiriüleselt töötada jms laiendavad elatise teenimise ja eneseteostuse võimalusi, kuid teisalt lisavad ebakindlust nii töötegijate, tööandjate kui ka poliitikakujundajate jaoks. Autonoomsete üksikisikute ajastu saabumine töömaailmas jätab jäigad alluvussuhted ja hierarhilised organisatsioonid minevikku. (Arenguseire Keskus, 2018b [1]) Hoogustuv platvormitöö ja tegutsemine tööturul iseseisva lepingupartnerina kannab riskid tööandjalt töö­tegijale (Vallistu, 2018 [2]). Tekib vajadus võtta tööseadustes ja maksude kogumisel arvesse muutunud töösuhteid, luua üle inimese elukaare ulatuv turvavõrk ning võimalused end strateegilisel hetkel täiendada ja juurde õppida (Arenguseire Keskus, 2018b [3]).
  2. Muutused tööturul võivad võimendada ühiskonna kihistumist – suurem hulk keerukamaid töid tähendab küll liikumist teadmistepõhise ja innovaatilise majanduse suunas, kuid ühtlase oskusvajaduse kasvu asemel on süvenemas tööturu duaalsus ning inimeste sissetulekute ja oskuste vajaduse polariseerumine (Arenguseire Keskus, 2018b [4]). Probleemiks võivad muutuda lisanduvate, madalamat oskustaset eeldatavate töökohtade kvaliteet ja tasustamine (Arenguseire Keskus, 2018b [5]; Eamets, 2018 [6]), eriti olukorras, kus sotsiaalne mobiilsus ja võimalused jõuda kõrgemat oskustaset eeldavate positsioonideni on pärsitud.
  3. Tööturg muutub eripalgelisemaks: naiste hõive suureneb, soorollid teisenevad, suurenenud mobiilsus kasvatab kultuurierinevusi ja eri rahvusrühmade esindatust (Eamets, 2018 [7]). Aja- ja kohapaindlik töö, mis on Eestis esialgu pigem elitaarne kui vajaduspõhine, tõstab töötajate rahulolu, aga ka vastutust ja enesejuhtimissurvet (Vallistu, 2018 [8]). Kaug- ja hübriidtöö kasv laiendab sobiva tööjõu valikut (sh piiriüleselt), üha vähem hakkab töökoha asukoht sõltuma elukohast, avades rohkem töövõimalusi ka väljaspool pealinna elavatele töötajatele (Rosenblad jt, 2020 [9]). Töökohti lisandub talentide tõmbekeskustesse (Vallistu, 2018 [10]).
  4. Rämmer ja Roots (2019) toovad välja, et töö tähtsus inimeste elus on Eestis viimastel kümnenditel (2004–2016) vähenenud ja majandusliku heaolu kasvades väheneb tulevikus tõenäoliselt veelgi. Samuti võib eeldada, et elatusstandardi heaoluriikidele lähenedes kahaneb inimeste jaoks ka töö eest saadava tasu olulisus. Selliste muutuste korral kasvab ka tööga kaasnevate (heaoluühiskondades kõrgelt väärtustatud) saavutusvõimaluste ja tööautonoomia ehk otsustamisvabaduse tähtsustamine, üha olulisemaks muutuvad (tööaja ja ‑koha) paindlikkus, puhkepäevade saamise võimalused. Kusjuures suurem tööautonoomia peaks teoreetiliselt kaasa tooma parema tervise, kõrgema tööga rahulolu ja soovi hiljem pensionile minna (Siegrist ja Wahrendorf, 2009 [11]; Schreurs jt, 2011 [12]; Marmot, 2006 [13]; Heponiemi jt, 2008 [14]; Elovainio jt, 2005 [15]). (Rämmer ja Roots, 2019 [16]) Majanduskriisi korral võib siiski ette näha vastupidiseid suundumusi ja vähem kindlustatud rühmades hinnatakse ilmselt ka tulevikus töötasu endiselt väga suureks motivaatoriks (Rämmer ja Roots, 2019 [17]).

Loe lähemaltSulge

Uuringu mõjuoskustele

Lae alla

  1. Kiire tehnoloogilise innovatsiooniga käsikäes käiv uute töövormide ja töökohtade teke ning osa tööülesannete kadumine ja teisenemine eeldavad töötajatelt suuremat paindlikkust ja uusi oskusi. Lisaks digitehnoloogiaga seotud oskustele (sh kasvava osakaaluga kaug- ja hübriidtööks vajalike tarkvaralahenduste kasutamiseks) on vaja arendada tervet hulka nn pehmeid oskusi: nt empaatiavõimet, loomingulisust, kriitilist mõtlemist, kohanemisvõimet, aga ka läbirääkimis- ja keerukate probleemide lahendamise võimet ning enese-, aja- ja projektijuhtimise oskusi. Ootused juhtide oskustele teisenevad seoses vajadusega distantsilt meeskondi motiveerida ja eest vedada. (Arenguseire Keskus, 2018b [18]; Rosenblad jt, 2020 [19]; Haridus- ja Teadusministeerium, 2019 [20])
  2. Tööturul aitavad (ümber) orienteeruda laialdased, kuid vähemalt paaris valdkonnas ka süvitsi minevad erialased pädevused (nn T-kujuline oskuste mudel). Selline oskusprofiil vähendab ohtu kiirete muutuste ja tööturu polariseerumise tõttu hammasrataste vahele jääda. Kasvav ebakindlus ja sellega seotud vaimse tervise probleemide risk toob kaasa vajaduse arendada eneseregulatsiooni, pingetaluvuse, psühholoogilise eneseabi jms enesekohaseid oskusi. Uusi oskusi omandatakse üha enam väljaspool kooli, st informaalse ja mitteformaalse õppimise käigus. (Haridus- ja Teadusministeerium, 2019 [21])
  3. Kui uute oskuste nõudlus pidevalt muutub, suureneb ka oskuste mittevastavus. See toob kaasa vajaduse täiend- ja ümberõppe ning tööelu jooksul enesetäiendamiseks vajalike pauside järele (nn elukestev õpe). Ühe võimaluse selleks pakuvad kontsentreeritud ja lühiajalised õppemoodulid, mis annavad õppijale nn nanokraadi, ja õpiteekonnad, kus lühematest moodulitest kujuneb terviklik õpitee, mis aitab kohaneda tööturu muutuvate vajadustega. (Haridus- ja Teadusministeerium, 2019 [22])

Loe lähemaltSulge

Uuringu mõjuühiskonnale, majandusele, haridusele

Lae alla

  1. Ingleharti (1990) [23] kohaselt arenevad ühiskonnad majandusliku heaolu kasvades ellujäämis- ja toimetulekuväärtustelt (materiaalsed väärtused esiplaanil, madal turvatunne ja usaldus, rahulolematus, sallimatus erinevuste vastu, vilets tervis; soolist võrdõiguslikkust, loodushoidu, säästvat eluviisi jms ei peeta oluliseks jne) üha ratsionaalsema ja tolerantsema väärtusruumi suunas, suureneb postmaterialistlike ja eneseväljenduslike väärtuste olulisus (tundlikkus inimõiguste küsimustes, kriitilisus vähemuste diskrimineerimise suhtes, tolerants, teadlikkus tehnoloogiaalastest ohtudest ja riskidest, parem tervis, vastutustunne, poliitiline aktiivsus jne) (Inglehart ja Baker, 2000 [24]). (Ainsaar ja Strenze, 2019a [25]) Nihked väärtuseelistustes võivad toimuda pikema aja vältel järkjärgulise kohanemisena muutunud sotsiaalse keskkonnaga (Rezsohazy, 2001 [26]), aga ka uute teadmiste valguses (Moscovici, 1984 [27]). Ootamatute sündmuste (nt õnnetusjuhtumid vms) tagajärjel võivad muutused aset leida ka kiiresti (Rezsohazy, 2001 [28]). (Ainsaar ja Strenze, 2019a [29])
  2. Väärtuste uurijad (Ainsaar ja Strenze, 2019) nendivad, et Eesti on tasapisi liikumas eelmainitud heaoluühiskondadele omase postmaterialistliku väärtusruumi suunas, kus inimesed hoolivad tervisest, tunnevad vastutust oma tegude eest, on poliitiliselt aktiivsed, tolerantsed erinevuste suhtes ja teadlikud loodushoiu küsimustes (Ainsaar ja Strenze, 2019b [30]). Ka riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihid peegeldavad sama suundumust (Vabariigi Valitsuse kodulehekülg, i.a. [31]). Paralleelselt on Eesti elanike üldine õnnetunne ning eluga rahulolu kasvamas, esile kerkib uuskogukondlik mõtteviis, mis vastandub nii materialistlikule raha ja võimu väärtustamisele kui ka toimetulekuraskustest ajendatud ühiskondlikule suletusele (Ainsaar ja Strenze, 2019b [32]). Siiski oli Eestis (2018. aasta andmetel) post­materialistlikke väärtusi rõhutavate inimeste osakaal jätkuvalt madalam kui nt Põhja- ja Lääne-Euroopa riikides ning elanikud võrreldes nt Skandinaaviaga märgatavalt vähem usaldavad, sallivad ja õnnelikud (Realo, 2013 [33]). (Ainsaar ja Strenze, 2019a [34]) Eestit iseloomustas ka üldine solidaarsuse vähesus (peegeldab vähest seost ja usaldust inimeste vahel), sh noorte hulgas (Ainsaar ja Strenze, 2019a [35]).
  3. Saavutusvajadus ja inimestevaheline usaldus on riigi arengu jaoks olulised väärtused – luues soodsad tingimused investeeringuteks ja (majanduslikuks) koostööks, on nad ühtlasi positiivses seoses majanduskasvuga. Eesti on saavutusväärtuste poolest maailma riikide hulgas esirinnas (kui räägime püsivuse ja töökuse väärtustamisest) – kõrge saavutusväärtusega riike peetakse maailma majanduskasvu mootoriks. Samas tunneb teiste inimeste suhtes usaldust vaid umbes kolmandik inimestest, mis on riikide võrdluses suhteliselt tagasihoidlik tulemus. (Ainsaar ja Strenze, 2019b [36])
  4. Väärtuste muutuse suunda jälgides tuleb arvestada ka asjaolu, et viimasel kümnendil toimunud majandusliku stagnatsiooniga on Euroopas suurenenud nende inimeste hulk, kes on pettunud eliidis ning kaotanud usalduse poliitiliste parteide ja valitsuse suhtes. Parempoolse poliitilise vaate tugevnemist Euroopas on nähtud kui vastureaktsiooni üleilmastumisele ja postmodernsete väärtuste levikule. Suureneva majandusliku ebavõrdsuse ja rahvusvahelistumisega on suur hulk inimesi jäänud ilma oma harjumuspärasest sotsiaalsest identiteedist, mis on kaasa toonud vajaduse asendada see traditsiooniliste perekondlike, religioossete, kogukondlike või rahvuslike väärtustega, mis pakuvad muutuvatel ja keerulistel aegadel teatud pidepunkti ja kindlustunnet. Eesti ei ole siin erand ning nii on, sarnaselt Rootsi ja Sloveeniaga, ka Eestis viimase kuue-seitsme aasta jooksul ligi 10% võrra kasvanud nende inimeste osakaal, kes arvavad, et suurem lugupidamine võimu suhtes oleks tulevikus hea. (Ainsaar ja Strenze, 2019a [37]) Sotsiaalmeedia kajakambrite, konspiratsiooniteooriate ja võltsuudiste laia leviku tõttu on lisaks teaduspõhise mõtteviisi kohatisele murenemisele kergemad tekkima ka lõhed sotsiaalsete gruppide vahel, kasvatades sotsiaalsete rahutuste ja konfliktide riski (EY, 2020 [38]; World Economic Forum, 2021c [39]; PwC, 2018b [40]).

Loe lähemaltSulge

Allikad

  1. Arenguseire Keskus (2018b). Tööturg 2035. Tööturu tulevikusuunad ja -stsenaariumid. Tallinn: Arenguseire Keskus. Kasutatud 4.05.2021, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2018/08/tooturg_2035_tooturu_tulevikusuunad_ja_stsenaariumid_A4_veeb.pdf
  2. Vallistu, J. (2018). Tööturu tulevik 2035.  Arenguseire Keskuse aastakonverents „Teistmoodi tulevik“. 13. juuni.
  3. Arenguseire Keskus (2018b). Tööturg 2035. Tööturu tulevikusuunad ja -stsenaariumid. Tallinn: Arenguseire Keskus. Kasutatud 4.05.2021, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2018/08/tooturg_2035_tooturu_tulevikusuunad_ja_stsenaariumid_A4_veeb.pdf
  4. Arenguseire Keskus (2018b). Tööturg 2035. Tööturu tulevikusuunad ja -stsenaariumid. Tallinn: Arenguseire Keskus. Kasutatud 4.05.2021, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2018/08/tooturg_2035_tooturu_tulevikusuunad_ja_stsenaariumid_A4_veeb.pdf
  5. Arenguseire Keskus (2018b). Tööturg 2035. Tööturu tulevikusuunad ja -stsenaariumid. Tallinn: Arenguseire Keskus. Kasutatud 4.05.2021, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2018/08/tooturg_2035_tooturu_tulevikusuunad_ja_stsenaariumid_A4_veeb.pdf
  6. Eamets, R. (2018). Mis suunas areneb tulevikumajandus ja mis oskusi siis vajatakse? Riigikogu Toimetised 37, 31:42. Kasutatud 22.03.2021, https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2018/06/Eamets.pdf
  7. Eamets, R. (2018). Mis suunas areneb tulevikumajandus ja mis oskusi siis vajatakse? Riigikogu Toimetised 37, 31:42. Kasutatud 22.03.2021, https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2018/06/Eamets.pdf
  8. Vallistu, J. (2018). Tööturu tulevik 2035.  Arenguseire Keskuse aastakonverents „Teistmoodi tulevik“. 13. juuni.
  9. Rosenblad, Y., Tilk, R., Mets, U., Pihl, K., Ungro, A., Uiboupin, M., Lepik, I., Leemet, A., Kaelep, T., Krusell, S., Viia, A., Leoma, R. (2020). COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõju tööjõu- ja oskuste vajaduse muutusele. Uuringuaruanne. Tallinn: SA Kutsekoda, tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA. https://bit.ly/3CNDiSA
  10. Vallistu, J. (2018). Tööturu tulevik 2035.  Arenguseire Keskuse aastakonverents „Teistmoodi tulevik“. 13. juuni.
  11. Siegrist, J., Wahrendorf, M. (2009). Quality of work, health, and retirement. The Lancet 374(9705), 1872–1873. https://doi.org/10.1016/S0140-6736(09)61666-4
  12. Schreurs, B., De Cuyper, N., Emmerik, I. J. H., Notelaers, G., de Witte, H. (2011). Job demands and resources and their associations with early retirement intentions through recovery need and work enjoyment. SA Journal of Industrial Psychology 37(2), 63–73. doi:10.4102/sajip.v37i2.859
  13. Marmot, M. G. (2006). Status syndrome: A challenge to medicine. JAMA 295(11), 1304–1307. doi:10.1001/jama.295.11.1304
  14. Heponiemi, T., Kouvonen, A., Vänskä, J., Halila, H., Sinervo, T., Kivimäki, M.,  Elovainio, M. (2008). Health, psychosocial factors and retirement intentions among Finnish physicians. Occupational Medicine 58(6), 406–412. https://doi.org/10.1093/occmed/kqn064
  15. Elovainio, M., Forma, P., Kivimäki, M., Sinervo, T., Sutinen, R., Marjukka Laine, M. (2005). Job demands and job control as correlates of early retirement thoughts in Finnish social and health care employees. Work & Stress 19(1), 84–92. doi: 10.1080/02678370500084623
  16. Rämmer, A., Roots, A. (2019). Tööga seotud väärtused. Ainsaar, M., Strenze, T. (toim.). Väärtused kui inimvara ja nende seos ühiskonna arenguga (lk 36-45). Tallinn, Tartu: Arenguseire Keskus, Tartu Ülikool. Kasutatud 28.04.2021, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2019/02/Arenguseire-Keskus_V%C3%A4%C3%A4rtused-kui-inimvara_2019.pdf
  17. Rämmer, A., Roots, A. (2019). Tööga seotud väärtused. Ainsaar, M., Strenze, T. (toim.). Väärtused kui inimvara ja nende seos ühiskonna arenguga (lk 36-45). Tallinn, Tartu: Arenguseire Keskus, Tartu Ülikool. Kasutatud 28.04.2021, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2019/02/Arenguseire-Keskus_V%C3%A4%C3%A4rtused-kui-inimvara_2019.pdf
  18. Arenguseire Keskus (2018b). Tööturg 2035. Tööturu tulevikusuunad ja -stsenaariumid. Tallinn: Arenguseire Keskus. Kasutatud 4.05.2021, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2018/08/tooturg_2035_tooturu_tulevikusuunad_ja_stsenaariumid_A4_veeb.pdf
  19. Rosenblad, Y., Tilk, R., Mets, U., Pihl, K., Ungro, A., Uiboupin, M., Lepik, I., Leemet, A., Kaelep, T., Krusell, S., Viia, A., Leoma, R. (2020). COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõju tööjõu- ja oskuste vajaduse muutusele. Uuringuaruanne. Tallinn: SA Kutsekoda, tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA. https://bit.ly/3CNDiSA
  20. Haridus- ja Teadusministeerium (2019). Tark ja tegus Eesti 2035. Kolme eksperdirühma visioonidokumentide kokkuvõte. Kasutatud 28.04.2021, https://www.hm.ee/sites/default/files/tark_ja_tegus_kokkuvote_eestik_a4_veebi.pdf
  21. Haridus- ja Teadusministeerium (2019). Tark ja tegus Eesti 2035. Kolme eksperdirühma visioonidokumentide kokkuvõte. Kasutatud 28.04.2021, https://www.hm.ee/sites/default/files/tark_ja_tegus_kokkuvote_eestik_a4_veebi.pdf
  22. Haridus- ja Teadusministeerium (2019). Tark ja tegus Eesti 2035. Kolme eksperdirühma visioonidokumentide kokkuvõte. Kasutatud 28.04.2021, https://www.hm.ee/sites/default/files/tark_ja_tegus_kokkuvote_eestik_a4_veebi.pdf
  23. Inglehart, R. (1990). Culture shift in advanced industrial societies. Princeton: Princeton University Press.
  24. Inglehart, R., Baker, W. E. (2000). Modernization, cultural change, and the persistence of traditional values. American Sociological Review, 65(1), 19–51. doi:10.2307/2657288
  25. Ainsaar, M., Strenze, T. (toim.) (2019a). Väärtused kui inimvara ja nende seos ühiskonna arenguga. Tallinn, Tartu: Arenguseire Keskus, Tartu Ülikool. Kasutatud 28.04.2021, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2019/02/Arenguseire-Keskus_V%C3%A4%C3%A4rtused-kui-inimvara_2019.pdf
  26. Rezsohazy, R. (2001). Values, Sociology of. Smelser, N. J., Baltes, P. B. (toim.). International Encyclopedia of the Social & Behavioral Sciences (lk 16153–16158). Oxford: Elsevier Science Ltd. https://doi.org/10.1016/B0-08-043076-7/01985-9
  27. Moscovici, S. (1984). The phenomenon of social representations. Farr, R. M., Moscovici, S. (toim). Social representations (lk 3–69). Cambridge, Paris: Cambridge University Press, Maison des Sciences de l’Homme.
  28. Rezsohazy, R. (2001). Values, Sociology of. Smelser, N. J., Baltes, P. B. (toim.). International Encyclopedia of the Social & Behavioral Sciences (lk 16153–16158). Oxford: Elsevier Science Ltd. https://doi.org/10.1016/B0-08-043076-7/01985-9
  29. Ainsaar, M., Strenze, T. (toim.) (2019a). Väärtused kui inimvara ja nende seos ühiskonna arenguga. Tallinn, Tartu: Arenguseire Keskus, Tartu Ülikool. Kasutatud 28.04.2021, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2019/02/Arenguseire-Keskus_V%C3%A4%C3%A4rtused-kui-inimvara_2019.pdf
  30. Ainsaar, M., Strenze, T. (toim.) (2019b). Väärtused kui inimvara ja nende seos ühiskonna arenguga. Tallinn, Tartu: Arenguseire Keskus, Tartu Ülikool. Faktilehed: väärtusmustrid ajas, väärtused ja heaolu, väärtused ja majanduskasv. Riigikogu kodulehekülg. Kasutatud 28.04.2021, https://www.riigikogu.ee/arenguseire/eesti-inimvara-olukord/
  31. Vabariigi Valitsuse kodulehekülg (i.a.). Eesti 2035. Riigi pikaajaline arengustrateegia. Kasutatud 2.05.2021, https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid
  32. Ainsaar, M., Strenze, T. (toim.) (2019b). Väärtused kui inimvara ja nende seos ühiskonna arenguga. Tallinn, Tartu: Arenguseire Keskus, Tartu Ülikool. Faktilehed: väärtusmustrid ajas, väärtused ja heaolu, väärtused ja majanduskasv. Riigikogu kodulehekülg. Kasutatud 28.04.2021, https://www.riigikogu.ee/arenguseire/eesti-inimvara-olukord/
  33. Realo, A. (2013). Väärtused. Heidmets, M. (toim.). Eesti Inimarengu Aruanne 2012/2013. Eesti maailmas. (lk 43–53). Tallinn: Eesti Koostöö Kogu.
  34. Ainsaar, M., Strenze, T. (toim.) (2019a). Väärtused kui inimvara ja nende seos ühiskonna arenguga. Tallinn, Tartu: Arenguseire Keskus, Tartu Ülikool. Kasutatud 28.04.2021, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2019/02/Arenguseire-Keskus_V%C3%A4%C3%A4rtused-kui-inimvara_2019.pdf
  35. Ainsaar, M., Strenze, T. (toim.) (2019a). Väärtused kui inimvara ja nende seos ühiskonna arenguga. Tallinn, Tartu: Arenguseire Keskus, Tartu Ülikool. Kasutatud 28.04.2021, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2019/02/Arenguseire-Keskus_V%C3%A4%C3%A4rtused-kui-inimvara_2019.pdf
  36. Ainsaar, M., Strenze, T. (toim.) (2019b). Väärtused kui inimvara ja nende seos ühiskonna arenguga. Tallinn, Tartu: Arenguseire Keskus, Tartu Ülikool. Faktilehed: väärtusmustrid ajas, väärtused ja heaolu, väärtused ja majanduskasv. Riigikogu kodulehekülg. Kasutatud 28.04.2021, https://www.riigikogu.ee/arenguseire/eesti-inimvara-olukord/
  37. Ainsaar, M., Strenze, T. (toim.) (2019a). Väärtused kui inimvara ja nende seos ühiskonna arenguga. Tallinn, Tartu: Arenguseire Keskus, Tartu Ülikool. Kasutatud 28.04.2021, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2019/02/Arenguseire-Keskus_V%C3%A4%C3%A4rtused-kui-inimvara_2019.pdf
  38. EY (2020). Are you reframing your future or is the future reframing you? Megatrends 2020 and beyond. EYQ 3rd edition. Kasutatud 30.04.2021, https://assets.ey.com/content/dam/ey-sites/ey-com/en_gl/topics/megatrends/ey-megatrends-2020-report.pdf
  39. World Economic Forum (2021c). The Global Risks Report 2021, 16th Edition. Geneva: WEF. Kasutatud 31.03.2021, http://www3.weforum.org/docs/WEF_The_Global_Risks_Report_2021.pdf
  40. PwC (2018b). Workforce of the future: The competing forces shaping 2030. Kasutatud 25.02.2021, https://www.pwc.com/gx/en/services/people-organisation/workforce-of-the-future/workforce-of-the-future-the-competing-forces-shaping-2030-pwc.pdf