Maailma rahvaarv jätkab kasvamist, Eestis sõltub muutus peamiselt rändest

Uuringu mõjud

Lae alla

  1. Maailma rahvaarv jõudis 2019. aastal 7,7 mld inimeseni. Aastaks 2030 prognoositakse kasvu 8,5 mld ning aastaks 2050 koguni 9,7 mld inimeseni. (United Nations, 2019a [1]) (vt joonis 1)

Joonis 1. Riigid nende osakaalu järgi rahvastiku prognoositavasse kasvu aastatel 2019–2050 (rahvastikuprognoosi keskmine stsenaarium). Allikas ÜRO (United Nations, 2019a [2])

  1. Tuleviku demograafia jagab maailma kaheks: üks osa on kasvava rahvastikuga ja teise osa rahvastik väheneb (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [3]; United Nations, 2019a [4]). (vt joonis 2) Umbes 60% maailma elanikkonnast elab riikides, mille rahvastik kahaneb või ei kasva (ILO, 2019a [5]).

Joonis 2. Rahvaarvu prognoositav muutus riigiti aastatel 2019–2050 (rahvastikuprognoosi keskmine stsenaarium). Allikas: ÜRO (United Nations, 2019a [6])

  1. Rohkem kui pool rahvastiku juurdekasvust aastani 2050 tuleb n-ö Sahara-taguse Aafrika riikidest (United Nations, 2019a [7]). Aastal 2050 elab iga neljas maailma elanik Aafrikas (ILO, 2019a [8]). Rahvastiku kasv Aasias, Ladina-Ameerikas, Euroopas ja Põhja-Ameerikas jõuab oma haripunkti ning hakkab juba enne sajandi lõppu langema (United Nations, 2019a [9]).
  2. Prognooside kohaselt väheneb aastatel 2019–2050 ühe protsendi võrra või rohkem 55 riigi või piirkonna elanikkond, seda enamasti madala sündimuse, aga mõnel pool ka suure väljarände tõttu. Suurimat elanikkonna suhtelist vähenemist (20% või enam) on oodata Bulgaarias, Lätis, Leedus ja Ukrainas. (United Nations, 2019a [10])
  3. Kahe kolmandiku EL-i piirkondade elanikkond väheneb aastaks 2050 (vrd 2019, NUTS 3 tase). Riigiti on rahvastikuprognoosides märkimisväärsed erinevused. Eestis kasvab elanikkond vaid pealinna piirkonnas, Lätis ja Leedus väheneb rahvastik kõigis piirkondades ning enamikus vähemalt 20%. (Population projected…, 2021 [11])
  4. Alates 1990. aastate algusest on Eesti rahvaarv vähenenud veerand miljoni inimese võrra. Eesti inimarengu aruande (EIA) rahvastikuprognoosi kohaselt jätkub rahvaarvu vähenemine tõenäoliselt ka paari järgneva aastakümne vältel. (Puur jt, 2018 [12]; Eesti Koostöö Kogu, 2017 [13])
  5. EIA rahvastikuprognoosi kohaselt, kui sisse- ja väljaränne oleksid tasakaalus ning sündimus jääks praeguse taseme lähedusse, väheneks Eesti rahvaarv 2035. aastaks võrdluses praeguse kümnendi keskpaigaga (2015) 84 000 inimese võrra (–6,4%) (Puur jt, 2018 [14]; Eesti Koostöö Kogu, 2017 [15]).
  6. Statistikaameti rahvastikuprognoosi (Statistikaamet. Rahvastikuprognoos 2020-2080… [16]) põhistsenaariumi järgi väheneb 15–74-aastaste inimeste arv 2030. aastaks 2019. aasta baastasemega võrreldes 1,8% ehk ca 17 500 inimese võrra. 20–64-aastaste vanuserühm kahaneb prognoosi kohaselt kiiremini, 5,9% ehk 46 600 inimese võrra. (vt joonis 3).

Joonis 3. Aastate 2019–2030 rahvaarv kokku ja tööealine elanikkond 2019. aasta rahvastikuprognoosi järgi, neli stsenaariumi. Allikas: Statistikaamet (Statistikaamet. Rahvastikuprognoos 2020-2080… [17])

  1. Rahvastikuprognoosi kõige optimistlikum stsenaarium (Statistikaameti 2019 rahvastikuprognoosi 2. stsenaarium… [18]) näeb aastaks 2030 ette tööealise elanikkonna (15–74) väikest, –0,3% langust, kõige pessimistlikum stsenaarium (Statistikaameti 2019 rahvastikuprognoosi 3. stsenaarium… [19]) 4% langust (vt joonis 3). Ka 20–64-aastaste vanuserühma kahanemine sisaldub kõigis stsenaariumides, kõikudes 2030. aastaks 4,3%-st 8,1%-ni.
  2. Lähema paarikümne aasta vaates võib iga-aastane paari tuhande inimese võrra positiivne rändesaldo pidurdada Eesti rahvaarvu muutumist rohkem kui sündimuse suurenemine (Puur jt, 2018 [20]).

Loe lähemaltSulge

Uuringu mõjutöökohtadele

Lae alla

  1. Tööealiste 25–64-aastaste ja üle 65-aastaste inimeste arvu suhe langeb mitmel pool maailmas. Prognoositakse, et aastaks 2050 on 48 riigis – peamiselt Euroopas, Põhja-Ameerikas ning Ida- ja Kagu-Aasias – see suhtarv langenud alla kahe, mis tähendab, et iga üle 65-aastase inimese kohta on vähem kui kaks tööealist elanikku. (United Nations, 2019b [21]; Euroopa Komisjon, 2018 [22])
  2. Enamikus Sahara-taguses Aafrikas ning mitmes Aasia, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riigis loob tööealise elanikkonna kasv võimalusi majanduskasvuks (United Nations, 2019b [23]).
  3. Aastaks 2030 (vrd 2016) kahaneb Euroopa tööjõud 2% võrra, hoolimata eeldusest, et tööhõive määr veidi kasvab (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [24]; Euroopa Komisjon, 2018 [25]).
  4. Madalat sündimust võiks kompenseerida rändega, kuid varasemad kogemused Euroopa majanduse turgutamisel sisserände toetamisega on selles vallas lisanud hulga kahtlusi (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [26]).
  5. Kuna taasiseseisvumise järel langes sündide arv Eestis kaks korda, võib järgmisel kümnendil tekkida tööealises elanikkonnas märkimisväärne struktuurimuutus (vt joonis 4). Oluliselt vähemaks jääb 25–35-aastasi, kes on mitmes kiire arenguga sektoris üks otsitumaid vanuserühmi. Kasvab nii vastselt tööikka jõudvate noorte kui ka vanemaealiste arv (Statistikaamet. Rahvastikuprognoos 2020-2080… [27]).

Joonis 4. Rahvaarv vanuserühmiti 2019. aasta 1. jaanuari seisuga ning rahvastikuprognoos aastaks 2030. Allikas: Statistikaameti rahvastikuprognoos 2019, põhistsenaarium (Statistikaamet. Rahvastikuprognoos 2020-2080… [28])

  1. Kui 20–64-aastaste vanuserühm on Eestis viimastel aastatel vähenenud keskmiselt 0,4% võrra aastas, siis 15–74-aastaste arv on alates 2018. aastast taas kasvanud (Euroopa Komisjon, 2018 [29]). Vaatamata 20–64-aastaste arvu vähenemisele kasvas nende tööhõive määr 2010. aastast stabiilselt kuni 2019. aastani, mil maailma tabas COVID-19 pandeemia (Eurostat. Employment and activity… [30]) (vt joonis 5). Aasta-aastalt on kasvanud ka tööga hõivatute koguarv (2009. aastal 594 000, 2019. aastal 671 000 ja 2020. aastal 657 000) (Statistikaamet. Hõivatud ja palgatöötajad… [31]).

Joonis 5. 20–64-aastaste tööhõive määr Eestis ja Euroopa Liidus (%) aastatel 2005–2020. Allikas: Eurostat (Eurostat. Employment and activity… [32])

  1. Muutused tööturul ei ole demograafiliste muutuste poolt üheselt determineeritud. Erinevalt hõivatute arvust määravad hõivatute ja ülalpeetavate proportsiooni eelkõige hõivemuutused, mitte rahvastikuprotsesside dünaamika. (Puur jt, 2018 [33])
  2. Rändevoogude tasakaalu korral ja aktiivseid tööhõivepoliitikaid rakendamata hõivatute arv Eestis aastaks 2035 väheneks, kuid aktiivsete hõivepoliitikatega on teoreetiliselt võimalik peaaegu täies ulatuses ära hoida töötavate inimeste arvu vähenemine (Puur jt, 2018 [34]; Eamets jt, 2018 [35]).
  3. Tööturg muutub eripalgelisemaks: suureneb naiste hõive, muutuvad soorollid, tänu suurenenud mobiilsusele kasvab eripalgeliste rahvusrühmade osakaal (suuremad kultuurierinevused) jne (Eamets, 2018 [36]).
  4. Tuleviku majandused on vähem tööjõumahukad. Ka väiksem, kuid haritum elanikkond võib olla konkurentsieeliseks. (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [37])
  5. Poliitikad, mis hõlbustavad emade töölkäimist, on positiivse mõjuga Euroopa demograafiale, majandusele ning võrdsemate võimaluste loomisele (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [38]).
  6. Lähema kahe aastakümne jooksul on Eestil võimalik rahvastiku hariduskoostise paranemise, pensioniea tõusu ja lõimumise toel vältida hõivatute ja ülalpeetavate suhte märkimisväärset halvenemist. Aktiivne hõivekasvu toetav poliitika on tõsiselt võetav alternatiiv võõrtöötajate ulatuslikule ja väheselektiivsele maaletoomisele. (Puur jt, 2018 [39])

Loe lähemaltSulge

Uuringu mõjuoskustele

Lae alla

  1. Rahvastikumuutustega eduka toimetuleku strateegia peaks toetama pika tööelu eelduseks olevat tervise säilitamist ja elukestvat õppimist (Puur jt, 2018 [40]).
  2. Elanikkonna vähenemist ja vananemist saab osaliselt kompenseerida elukestva õppe, mitmekihilise karjäärimudeli ja pensioniea astmelise tõusuga (Pärna, 2016 [41]).
  3. Eri kultuuride tundmine on tulevikus kindlasti üks võtmeoskusi (Eamets, 2018 [42]). Uued organisatsioonid on üha mitmekultuurilisemad, ühendades maailma eri riikidest pärit oskustööjõudu, kes töötavad mitmekülgsetes meeskondades (ILO, 2019a [43]).
  4. Võrreldes USA, Kanada või Austraaliaga, saabub Euroopasse vähem kõrge kvalifikatsiooniga sisserändajaid. Kõrghariduse omandamine kogu maailmas on alates 1990. aastatest enam kui kahekordistunud (13,6%-lt 29,2%-le). Aastaks 2030 on arengumaades kolm korda rohkem oskustöölisi kui kõrge sissetulekuga (OECD) riikides. Siiski on ainult murdosa uutest EL-i saabunutest töörändajad. Ligi kaks kolmandikku EL-i suunduvast rändevoost on seotud kas perekonna taasühinemisega või asüülitaotlemisega. (European Political Strategy Centre, 2019 [44])
  5. Eesti peaks tegelema oma töö- ja hariduskeskkonna atraktiivsena hoidmisega nii kohalikele inimestele kui ka välistööjõule (Pärna, 2016 [45]).

Loe lähemaltSulge

Uuringu mõjuühiskonnale, majandusele, haridusele

Lae alla

  1. Maailma rahvastiku kasv mõjutab laialdaselt globaalset julgeolekut, rännet, energia tarbimist, sotsiaalseid ja majanduslikke arengusuundumusi, elukeskkonda ning paljusid muid valdkondi (Arenguseire Keskus, 2020b [46]). Tööealiste inimeste vähenev osakaal avaldab survet sotsiaalkaitsesüsteemidele (United Nations, 2019b [47]).
  2. Maailma rahvastiku jätkuv kiire kasv on proovikiviks säästva arengu tagamisel. 47 kõige vähem arenenud riiki on ühtlasi ka kõige kiirema rahvaarvu kasvuga riikide hulgas, mitmes neist prognoositakse elanikkonna kahekordistumist aastaks 2050 (vrd 2019). (United Nations, 2019a [48])
  3. ÜRO hinnangul peaksid vananeva elanikkonnaga riigid astuma samme, et kohandada riiklikku poliitikat ja programme eakate inimeste kasvava osakaaluga vastavaks (United Nations, 2019a [49]).
  4. Naiste kasvav haridustase ja sellest tulenev sisenemine tööturule suurendab hõivet, ennekõike kolmanda maailma riikides (Eamets, 2018 [50]).
  5. Vähenev sündimus Euroopas on osaliselt soolise ebavõrdsuse kõrvalmõju. Euroopa naised teevad rohkem kui kaks korda rohkem koduseid töid, teenivad 16,2% vähem kui meeskolleegid ja naiste tööhõive määr on 10% madalam kui meestel. (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [51])
  6. Kuigi naistel on keskmiselt kõrgem haridustase kui meestel, on naiste seas endiselt vähem juhte, naiste palk on madalam ning naised on üleesindatud teatud tööturuvaldkondades (sh mitteametlik tööjõud ja palgata peretöö) (ILO, 2019a [52]). (Vt ka trendi Väärtusmaailm teiseneb > Suurenev sotsiaalne sidusus leevendab sotsiaalset ebavõrdsust.)
  7. Eesti Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2019. aastal 17,1% väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe vähenes aastaga 0,9 protsendipunkti. Palgalõhe on alates 2013. aastast vähenenud 7,7 protsendipunkti. (Sooline palgalõhe…, 2020 [53])
  8. Rahvastikukao peatamise ja Eesti rahvaarvu stabiliseerimise eesmärgi saavutamisel tuleks panustamist perepoliitikasse ja seeläbi saavutatavat sündimuse suurenemist käsitleda alternatiivina sisserände hoogustamisele (Puur jt, 2018 [54]).

Loe lähemaltSulge

Allikad

  1. United Nations, Department of Economic and Social Affairs, Population Division (2019a). World Population Prospects 2019: Highlights (ST/ESA/SER.A/423). Kasutatud 28.03.2021, https://population.un.org/wpp/Publications/Files/WPP2019_Highlights.pdf
  2. United Nations, Department of Economic and Social Affairs, Population Division (2019a). World Population Prospects 2019: Highlights (ST/ESA/SER.A/423). Kasutatud 28.03.2021, https://population.un.org/wpp/Publications/Files/WPP2019_Highlights.pdf
  3. European Strategy and Policy Analysis System (ESPAS) (2019). Global Trends to 2030: Challenges and Choices for Europe. Gaub, F. (toim.). doi:10.2872/074526
  4. United Nations, Department of Economic and Social Affairs, Population Division (2019a). World Population Prospects 2019: Highlights (ST/ESA/SER.A/423). Kasutatud 28.03.2021, https://population.un.org/wpp/Publications/Files/WPP2019_Highlights.pdf
  5. ILO (2019a). Changing business and opportunities for employers’ and business organizations. International Labour Office and International Organisation of Employers – Geneva: ILO and IOE. Kasutatud 9.03.2021, https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_dialogue/---act_emp/documents/publication/wcms_679582.pdf
  6. United Nations, Department of Economic and Social Affairs, Population Division (2019a). World Population Prospects 2019: Highlights (ST/ESA/SER.A/423). Kasutatud 28.03.2021, https://population.un.org/wpp/Publications/Files/WPP2019_Highlights.pdf
  7. United Nations, Department of Economic and Social Affairs, Population Division (2019a). World Population Prospects 2019: Highlights (ST/ESA/SER.A/423). Kasutatud 28.03.2021, https://population.un.org/wpp/Publications/Files/WPP2019_Highlights.pdf
  8. ILO (2019a). Changing business and opportunities for employers’ and business organizations. International Labour Office and International Organisation of Employers – Geneva: ILO and IOE. Kasutatud 9.03.2021, https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_dialogue/---act_emp/documents/publication/wcms_679582.pdf
  9. United Nations, Department of Economic and Social Affairs, Population Division (2019a). World Population Prospects 2019: Highlights (ST/ESA/SER.A/423). Kasutatud 28.03.2021, https://population.un.org/wpp/Publications/Files/WPP2019_Highlights.pdf
  10. United Nations, Department of Economic and Social Affairs, Population Division (2019a). World Population Prospects 2019: Highlights (ST/ESA/SER.A/423). Kasutatud 28.03.2021, https://population.un.org/wpp/Publications/Files/WPP2019_Highlights.pdf
  11. Population projected to decline in two-thirds of EU regions. (2021). Eurostat, 30. aprill. Kasutatud 17.05.2021, https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-eurostat-news/-/ddn-20210430-2
  12. Puur, A., Eamets, R., Piirits, M., Klesment, M. (2018). Integreeritud rahvastiku- ja hõiveprognoos: Eesti valikud aastani 2100. Riigikogu Toimetised 38/2018. Kasutatud 22.03.2021, https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2018/12/Integreeritud-rahvastiku-ja-h%C3%B5iveprognoos-Eesti-valikud-aastani-2100.-Puur-Eamets-Piirits-Klesment.pdf
  13. Eesti Koostöö Kogu (2017). Eesti inimarengu aruanne 2016/2017. Eesti rändeajastul. Tammaru, T. Eamets, R., Kallas, K. (toim.).  Kasutatud 17.05.2021, https://www.2017.inimareng.ee/
  14. Puur, A., Eamets, R., Piirits, M., Klesment, M. (2018). Integreeritud rahvastiku- ja hõiveprognoos: Eesti valikud aastani 2100. Riigikogu Toimetised 38/2018. Kasutatud 22.03.2021, https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2018/12/Integreeritud-rahvastiku-ja-h%C3%B5iveprognoos-Eesti-valikud-aastani-2100.-Puur-Eamets-Piirits-Klesment.pdf
  15. Eesti Koostöö Kogu (2017). Eesti inimarengu aruanne 2016/2017. Eesti rändeajastul. Tammaru, T. Eamets, R., Kallas, K. (toim.).  Kasutatud 17.05.2021, https://www.2017.inimareng.ee/
  16. Statistikaamet. Rahvastikuprognoos 2020-2080 (4 stsenaariumi, aluseks 1. jaanuari 2019 rahvaarv). Statistikaameti andmebaas, tabelid RV086-RV088. Kasutatud 2.04.2021, https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik
  17. Statistikaamet. Rahvastikuprognoos 2020-2080 (4 stsenaariumi, aluseks 1. jaanuari 2019 rahvaarv). Statistikaameti andmebaas, tabelid RV086-RV088. Kasutatud 2.04.2021, https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik
  18. Statistikaameti 2019 rahvastikuprognoosi 2. stsenaarium: summaarne sündimuskordaja 1,9, aastane välisrändesaldo +3000.
  19. Statistikaameti 2019 rahvastikuprognoosi 3. stsenaarium: summaarne sündimuskordaja 1,72, aastane välisrändesaldo 0.
  20. Puur, A., Eamets, R., Piirits, M., Klesment, M. (2018). Integreeritud rahvastiku- ja hõiveprognoos: Eesti valikud aastani 2100. Riigikogu Toimetised 38/2018. Kasutatud 22.03.2021, https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2018/12/Integreeritud-rahvastiku-ja-h%C3%B5iveprognoos-Eesti-valikud-aastani-2100.-Puur-Eamets-Piirits-Klesment.pdf
  21. United Nations, Department of Economic and Social Affairs, Population Division (2019b). World Population Prospects 2019: Highlights. Ten key findings. Kasutatud 22.03.2021, https://www.connaissancedesenergies.org/sites/default/files/pdf-actualites/WPP2019_10KeyFindings.pdf
  22. Euroopa Komisjon (2018). The 2018 Ageing Report. Economic and Budgetary Projections for the EU Member States (2016-2070). Brussels. Kasutatud 27.04.2021, https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/economy-finance/ip079_en.pdf
  23. United Nations, Department of Economic and Social Affairs, Population Division (2019b). World Population Prospects 2019: Highlights. Ten key findings. Kasutatud 22.03.2021, https://www.connaissancedesenergies.org/sites/default/files/pdf-actualites/WPP2019_10KeyFindings.pdf
  24. European Strategy and Policy Analysis System (ESPAS) (2019). Global Trends to 2030: Challenges and Choices for Europe. Gaub, F. (toim.). doi:10.2872/074526
  25. Euroopa Komisjon (2018). The 2018 Ageing Report. Economic and Budgetary Projections for the EU Member States (2016-2070). Brussels. Kasutatud 27.04.2021, https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/economy-finance/ip079_en.pdf
  26. European Strategy and Policy Analysis System (ESPAS) (2019). Global Trends to 2030: Challenges and Choices for Europe. Gaub, F. (toim.). doi:10.2872/074526
  27. Statistikaamet. Rahvastikuprognoos 2020-2080 (4 stsenaariumi, aluseks 1. jaanuari 2019 rahvaarv). Statistikaameti andmebaas, tabelid RV086-RV088. Kasutatud 2.04.2021, https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik
  28. Statistikaamet. Rahvastikuprognoos 2020-2080 (4 stsenaariumi, aluseks 1. jaanuari 2019 rahvaarv). Statistikaameti andmebaas, tabelid RV086-RV088. Kasutatud 2.04.2021, https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik
  29. Euroopa Komisjon (2018). The 2018 Ageing Report. Economic and Budgetary Projections for the EU Member States (2016-2070). Brussels. Kasutatud 27.04.2021, https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/economy-finance/ip079_en.pdf
  30. Eurostat. Employment and activity by sex and age - annual data. Eurostati andmebaas, tabel LFSI_EMP_A. Kasutatud 2.04.2021, https://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=lfsi_emp_a&lang=en
  31. Statistikaamet. Hõivatud ja palgatöötajad tegevusala järgi. Statistikaameti andmebaas, tabel TT0200. Kasutatud 23.05.2021, https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tooturg__heivatud__aastastatistika/TT0200
  32. Eurostat. Employment and activity by sex and age - annual data. Eurostati andmebaas, tabel LFSI_EMP_A. Kasutatud 2.04.2021, https://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=lfsi_emp_a&lang=en
  33. Puur, A., Eamets, R., Piirits, M., Klesment, M. (2018). Integreeritud rahvastiku- ja hõiveprognoos: Eesti valikud aastani 2100. Riigikogu Toimetised 38/2018. Kasutatud 22.03.2021, https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2018/12/Integreeritud-rahvastiku-ja-h%C3%B5iveprognoos-Eesti-valikud-aastani-2100.-Puur-Eamets-Piirits-Klesment.pdf
  34. Puur, A., Eamets, R., Piirits, M., Klesment, M. (2018). Integreeritud rahvastiku- ja hõiveprognoos: Eesti valikud aastani 2100. Riigikogu Toimetised 38/2018. Kasutatud 22.03.2021, https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2018/12/Integreeritud-rahvastiku-ja-h%C3%B5iveprognoos-Eesti-valikud-aastani-2100.-Puur-Eamets-Piirits-Klesment.pdf
  35. Eamets, R., Puur, A., Piirits, M., Anniste, K., Sakkeus, L., Klement, M. (2018). Eesti tööjõu prognoos: sisseränne vs hõivemuutus. RITA-ränne projekt. Kasutatud 28.03.2021, https://sisu.ut.ee/sites/default/files/ranne/files/luhikokkuvote_1_toojou_pakkumine_sisseanne_ja_hoive_4_02.07.2018.pdf
  36. Eamets, R. (2018). Mis suunas areneb tulevikumajandus ja mis oskusi siis vajatakse? Riigikogu Toimetised 37, 31:42. Kasutatud 22.03.2021, https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2018/06/Eamets.pdf
  37. European Strategy and Policy Analysis System (ESPAS) (2019). Global Trends to 2030: Challenges and Choices for Europe. Gaub, F. (toim.). doi:10.2872/074526
  38. European Strategy and Policy Analysis System (ESPAS) (2019). Global Trends to 2030: Challenges and Choices for Europe. Gaub, F. (toim.). doi:10.2872/074526
  39. Puur, A., Eamets, R., Piirits, M., Klesment, M. (2018). Integreeritud rahvastiku- ja hõiveprognoos: Eesti valikud aastani 2100. Riigikogu Toimetised 38/2018. Kasutatud 22.03.2021, https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2018/12/Integreeritud-rahvastiku-ja-h%C3%B5iveprognoos-Eesti-valikud-aastani-2100.-Puur-Eamets-Piirits-Klesment.pdf
  40. Puur, A., Eamets, R., Piirits, M., Klesment, M. (2018). Integreeritud rahvastiku- ja hõiveprognoos: Eesti valikud aastani 2100. Riigikogu Toimetised 38/2018. Kasutatud 22.03.2021, https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2018/12/Integreeritud-rahvastiku-ja-h%C3%B5iveprognoos-Eesti-valikud-aastani-2100.-Puur-Eamets-Piirits-Klesment.pdf
  41. Pärna, O. (2016). Töö ja oskused 2025. Ülevaade olulisematest trendidest ja nende mõjust Eesti tööturule 10 aasta vaates. Tallinn: Kutsekoda.
  42. Eamets, R. (2018). Mis suunas areneb tulevikumajandus ja mis oskusi siis vajatakse? Riigikogu Toimetised 37, 31:42. Kasutatud 22.03.2021, https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2018/06/Eamets.pdf
  43. ILO (2019a). Changing business and opportunities for employers’ and business organizations. International Labour Office and International Organisation of Employers – Geneva: ILO and IOE. Kasutatud 9.03.2021, https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_dialogue/---act_emp/documents/publication/wcms_679582.pdf
  44. European Political Strategy Centre (2019). 10 Trends shaping the future of work. doi:10.2872/69813
  45. Pärna, O. (2016). Töö ja oskused 2025. Ülevaade olulisematest trendidest ja nende mõjust Eesti tööturule 10 aasta vaates. Tallinn: Kutsekoda.
  46. Arenguseire Keskus (2020b). Globaalsed jõujooned 2035. Stsenaariumid ja tähendus Eesti jaoks. Tallinn: Arenguseire Keskus. Kasutatud 31.03.2021, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2020/02/2020_globaalsed-joujooned_aruanne.pdf
  47. United Nations, Department of Economic and Social Affairs, Population Division (2019b). World Population Prospects 2019: Highlights. Ten key findings. Kasutatud 22.03.2021, https://www.connaissancedesenergies.org/sites/default/files/pdf-actualites/WPP2019_10KeyFindings.pdf
  48. United Nations, Department of Economic and Social Affairs, Population Division (2019a). World Population Prospects 2019: Highlights (ST/ESA/SER.A/423). Kasutatud 28.03.2021, https://population.un.org/wpp/Publications/Files/WPP2019_Highlights.pdf
  49. United Nations, Department of Economic and Social Affairs, Population Division (2019a). World Population Prospects 2019: Highlights (ST/ESA/SER.A/423). Kasutatud 28.03.2021, https://population.un.org/wpp/Publications/Files/WPP2019_Highlights.pdf
  50. Eamets, R. (2018). Mis suunas areneb tulevikumajandus ja mis oskusi siis vajatakse? Riigikogu Toimetised 37, 31:42. Kasutatud 22.03.2021, https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2018/06/Eamets.pdf
  51. European Strategy and Policy Analysis System (ESPAS) (2019). Global Trends to 2030: Challenges and Choices for Europe. Gaub, F. (toim.). doi:10.2872/074526
  52. ILO (2019a). Changing business and opportunities for employers’ and business organizations. International Labour Office and International Organisation of Employers – Geneva: ILO and IOE. Kasutatud 9.03.2021, https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_dialogue/---act_emp/documents/publication/wcms_679582.pdf
  53. Sooline palgalõhe väheneb, aga visalt. (2020). Statistikaamet, uudised, 22. juuli. Kasutatud 28.03.2021, https://www.stat.ee/et/uudised/pressiteade-2020-087
  54. Puur, A., Eamets, R., Piirits, M., Klesment, M. (2018). Integreeritud rahvastiku- ja hõiveprognoos: Eesti valikud aastani 2100. Riigikogu Toimetised 38/2018. Kasutatud 22.03.2021, https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2018/12/Integreeritud-rahvastiku-ja-h%C3%B5iveprognoos-Eesti-valikud-aastani-2100.-Puur-Eamets-Piirits-Klesment.pdf