Digitehnoloogia ulatub kõikjale

Uuringu mõjutöökohtadele

Lae alla

  1. Tehnoloogia areng toob kaasa nii töökohtade kaotamise kui ka töökohtade loomise ja ametiülesannete muutumise. Tehnoloogia kasutuselevõtt mõjutab töökohti, andes mõned inimeste ülesanded masinate teha, kuid see varieerub sõltuvalt ametikohast ja oskustest (World Economic Forum, 2020c [1]).
  2. Senised uuringud ei anna detailset ülevaadet, kuidas täpselt tehnoloogiate kasutuselevõtt mõjutab töökohtade kadumist või loomist, samuti puudub täpne ennustus kvalitatiivsete muutuste kohta töös ja tööhõives (Levels jt, 2019 [2]). On keeruline ennustada tulevaste töökohtade loomist ja ulatust olukorras, kus töökohtade teke tugineb tehnoloogilisele innovatsioonile ja selle rakendamisele (Lane ja Saint-Martin, 2021 [3]). Maailma Majandusfoorum siiski prognoosib, et lähima viie aasta jooksul (aastani 2025) mõjutab uue tehnoloogia rakendamine keskmiselt 15% ettevõtete tööjõust ning 6% töötajate ametikohtadest saavad tehnoloogia poolt täielikult asendatud. Samuti arvatakse, et aastaks 2025 on praeguste tööülesannete täitmine jaotunud ajaliselt võrdselt inimeste ja masinate vahel. Maailma Majandusfoorumi 2020. aasta raporti järgi on vastupidiselt varasematele aastatele töökohtade loomine aeglustumas. (World Economic Forum, 2020c [4])
  3. Automaatika, sh robootika ja tehisintellekt, arenevad kiiresti, muutes saadaolevate töökohtade olemust ja arvu märkimisväärselt (PwC, 2018b [5]; ILO, 2019a [6]). PWC prognoosib, et aastaks 2030 on automatiseerimisega kaotatud töökohad asendatud uutega (PwC, 2018a [7]).
  4. Rutiinsete ülesannete täitmisel asendab töötajaid järjest enam nutikate seadmete kasutuselevõtt ning automatiseerimine (Krusell jt, 2020 [8]), sh tehisintellekt (Lane ja Saint-Martin, 2021 [9]).

Loe lähemaltSulge

Uuringu mõjuoskustele

Lae alla

  1. Tehnoloogia areng viimasel aastakümnel on toonud kaasa ulatusliku oskuste puudujäägi (World Economic Forum, 2020c [10]), Eesti kui digiriigi arengupiduriks on IT-pädevuste ja -spetsialistide puudus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2021 [11]). Arendamist vajavad IKT-alased oskused eri sektorites (Michelson jt, 2020 [12]) ja ametites toimetulekuks (Pärna, 2016 [13]). Töötajate teadmiste ja oskuste, sh valdkondlike IKT-oskuste ajakohastamise vajadus muutub püsivaks (Krusell jt, 2020 [14]).
  2. Konkurentsivõimet tööturul tõstavad matemaatika ja arvutusoskus, IKT-oskused, infotöötlus, funktsionaalne lugemisoskus, ruumiline mõtlemine, loogiline mõtlemine, probleemide lahendamise oskus, suhtlemisoskus, loovus, eri kommunikatsioonikanaleid läbisegi valdav suhtlusoskus ja mittekognitiivsed oskused (Levels jt, 2019 [15]; Bihagen jt, 2021 [16]).
  3. Probleemid hõlmavad sageli eri teadmusvaldkondi ja vajavad seepärast teadmisi, kuidas lahendada valdkondade üleseid ülesandeid (Pärna, 2016 [17]). Valdkondadevahelised teadmised muutuvad väga väärtuslikuks. Teaduslikud läbimurded, uued avastused ja innovatsioonid tekivad rohkem valdkondades, mis jäävad distsipliinide piiridele, n-ö hallile alale erialade ja valdkondade vahel. (Eamets, 2018 [18])
  4. Tehnoloogilised muudatused tõstavad vajadust töötajate järele, kes oskavad uusi seadmeid ja süsteeme luua ja juhtida (Krusell jt, 2020 [19]) ning keskkonnasäästlikkuse trend omakorda suurendab vajadust töötajate järele, kes oskavad tooteid parandada (Sammul jt, 2015 [20]; Orasmaa jt, 2020 [21]).
  5. Et tööoskused vastaksid tööturu vajadustele, on vaja suures ulatuses täiend- ja ümberõpet ja tuleviku töökohtade võtmeoskuste arendamist (World Economic Forum, 2020c [22]; Pärna, 2016 [23]). Täiskasvanuõppes saavad valitsused oma poliitikatega tagada kõigile juurdepääsu ümberkoolitus¬võimalustele ja täiendõppele (Levels jt, 2019 [24]). (vt ka trendi Väärtusmaailm teiseneb > Paindlikum töö- ja õpimaailm)
  6. Digitaalse äri kasvades peab ka küberturvalisus sellega sammu pidama (Gartner, 2020 [25]). Arvestades Eesti riigi digisõltuvust, on vaja oskusi küberintsidentide ja -kriiside haldamiseks ja lahendamiseks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2021 [26]).

Loe lähemaltSulge

Uuringu mõjuühiskonnale, majandusele, haridusele

Lae alla

  1. Tehnoloogia areng kasvatab näiteks tehisintellekti kasutusvõimalusi, laiendab nutikate seadmete ja masinate ning täppis- ja sensorsüsteemide kasutusala, arendab virtuaal- ja liitreaalsust, 3D-printimist, küberturvalisust, asjade internetti ja pilvetehnoloogiaid (Krusell jt, 2020 [27]).
  2. Uued tehnoloogilised lahendused tarbijate kohta info kogumiseks, nende eelistuste ja käitumise analüüsimiseks (sh tehisintellekt, suurandmed ja nende üha parem kättesaadavus) (OECD, 2019b [28]; EY, 2020 [29]; CB Insights, 2021a [30]) võimaldavad ettevõtetel suhestuda klientidega täiesti uuel viisil, mõista inimeste vajadusi ja soove paremini, läheneda individuaalselt igale tõenäolisele kliendile, tuua turule uue põlvkonna tooteid ja teenuseid, uuendada seniseid ja arendada uusi ärimudelid (vt ka trend Väärtusmaailm teiseneb > Isikustatum, kuid säästvam tarbimine).
  3. Võrreldes varasemaga on tehnoloogial nüüd üha suurem võimekus aidata lahendada keerukamaid ülesandeid, nt haiguste diagnoosimine, eakate hooldamine, autojuhtimine (Bihagen jt, 2021 [31]).
  4. Digitehnoloogia muutub keerukamaks ja spetsialiseerituks, uus tehnoloogia toob uued küberohud. Küberturvalisuse valdkond spetsialiseerub, süsteemide omanikel on keeruline kogu vajalikku pädevust oma süsteemide kaitseks hankida. (Levels jt, 2019 [32]) Eesti kui digiriigi jaoks on küberturvalisuse tugeva taseme kindlustamine möödapääsmatu (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2021 [33]). AI süsteemide arendamisel on oluline mõista võimalikke kahjulikke mõjusid ja neid ennetada (Hernández-Orallo jt, 2020 [34]).
  5. Kasvab konkurents järgmise põlvkonna IT-taristu kujundamisel (EY, 2020 [35]).
  6. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt loob eeldusi kulude kokkuhoiuks kaugemas tulevikus, kompenseerides ja ületades esialgset kulude kasvu (Arenguseire Keskus, 2021 [36]).
  7. Uute tehnoloogiate kasutuselevõttu pärsivad selle hind, juurdepääs tehnoloogiale, õigusaktid, koolitusvõimalused, juhtimistavad ja kultuur (Levels jt, 2019) ning Eesti tootmise ja teenuste väike maht (Krusell jt, 2020 [37]).
  8. Tööstuse võime investeerida automatiseerimisse ja digitaliseerimisse võiks olla kõrgem, riigipoolne toetus ja eestvedamine saab sellele kaasa aidata (Rosenblad jt, 2020 [38]).
  9. Nii ettevõtluskeskkonna arengule kui ka uudsete lahenduste loomisele ja kasutuselevõtule aitab kaasa paindlik ja võimalustele kiiresti reageeriv seadusloome (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2021 [39]).
  10. Kui tehnoloogia arendamiseks ja rakendamiseks kohapeal tööjõudu napib, on tarvis vajalike talentide Eestisse tulekuks luua neile võimalused ja tekitada motivatsioon (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2021 [40]).
  11. Kodu- ja välismaised teenused aitab Eestis mugavaks muuta keeletehnoloogia arendamine (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2021 [41]).
  12. Piirid IKT ja teiste tehnoloogiavaldkondade vahel hägustuvad, suur osa uutest suundumustest, ärimudelitest ja ka töökohtadest tekib IKT ja mõne teise valdkonna piiril (Pärna, 2016 [42]).
  13. Kuna nii ettevõtlussektor kui ka ühiskond seisavad paljuski valdkonnaüleste väljakutsete ees, seab see vastavad ootused ka õppeasutustele õppetöös (Pärna, 2016 [43]).
  14. Poliitilise ja ärimaailma vahelise piiri ähmastumisel ning protektsionistlike eelistuste (nt populism ja kaubandusvaidlused, ettevõtete mustad nimekirjad ja tehnoloogia võidujooks, küberrünnakud ja infosõda) juures võivad rahvusvahelised ettevõtted jääda hammasrataste vahele (EY, 2020 [44]). Näiteks Hiina on loonud populaarsetele USA veebiplatvormidele oma analoogid ning digitaristu on juba tõmmatud poliitikasse (Arenguseire Keskus, 2021 [45]).
  15. Kui majanduslikke eeliseid ei jagata võrdselt, võib tehnoloogia hüppeline areng tuua kaasa ka sotsiaalsete rahutuste ja poliitiliste murrangute ohu (PwC, 2018b [46]).
  16. Elektri- ja elektroonikaseadmete romusid tekib EL-is juurde kiiremini kui muid jäätmeid, neist ringlusse võetakse vähem kui 40%. Rohepöördes on elektroonikajäätmete probleem eritähelepanu all. Elektroonikaseadmete ringkasutus pikendab toodete kasutusiga ning parandab jäätmete kogumist ja käitlemist. (Elektroonikaromud…, 2021 [47])

Loe lähemaltSulge

Allikad

  1. World Economic Forum (2020c). The Future of Jobs Report 2020. Geneva: WEF. Kasutatud 22.02.2021, http://www3.weforum.org/docs/WEF_Future_of_Jobs_2020.pdf
  2. Levels, M., Somers, M., Fregin, M-C. (2019). Scenarios for the impact of intelligent automation on work. Technequality. Maastricht: Maastricht University Research Centre for Education and the Labour Market. Kasutatud 31.03.2021, https://technequality-project.eu/files/d71fdpolicybrief1v11pdf-0
  3. Lane, M., Saint-Martin, A. (2021). The impact of Artificial Intelligence on the labour market: What do we know so far? OECD Social, Employment and Migration Working Papers No. 256. https://doi.org/10.1787/1815199X
  4. World Economic Forum (2020c). The Future of Jobs Report 2020. Geneva: WEF. Kasutatud 22.02.2021, http://www3.weforum.org/docs/WEF_Future_of_Jobs_2020.pdf
  5. PwC (2018b). Workforce of the future: The competing forces shaping 2030. Kasutatud 25.02.2021, https://www.pwc.com/gx/en/services/people-organisation/workforce-of-the-future/workforce-of-the-future-the-competing-forces-shaping-2030-pwc.pdf
  6. ILO (2019a). Changing business and opportunities for employers’ and business organizations. International Labour Office and International Organisation of Employers – Geneva: ILO and IOE. Kasutatud 9.03.2021, https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_dialogue/---act_emp/documents/publication/wcms_679582.pdf
  7. PWC (2018a). The macroeconomic impact of artificial intelligence. Kasutatud 25.02.2021,  https://www.pwc.co.uk/economic-services/assets/macroeconomic-impact-of-ai-technical-report-feb-18.pdf
  8. Krusell, S., Rosenblad, Y., Michelson, L., Lambing, M. (2020). Eesti tööturg täna ja homme 2019–2027. Ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest. Terviktekst. Tallinn: Kutsekoda, OSKA. Kasutatud 11.06.2021,  https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2020/05/T%C3%B6%C3%B6j%C3%B5uprognoos-2019_2027_terviktekst.pdf
  9. Lane, M., Saint-Martin, A. (2021). The impact of Artificial Intelligence on the labour market: What do we know so far? OECD Social, Employment and Migration Working Papers No. 256. https://doi.org/10.1787/1815199X
  10. World Economic Forum (2020c). The Future of Jobs Report 2020. Geneva: WEF. Kasutatud 22.02.2021, http://www3.weforum.org/docs/WEF_Future_of_Jobs_2020.pdf
  11. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2021). Eesti digiühiskond 2030. Valdkonna arengukava. Arengukava tööversioon. Kasutatud 17.05.2021, https://mkm.ee/sites/default/files/eesti_digiuhiskond_2030.pdf
  12. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Kasutatud 31.05.2021, http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2020/12/Lopparuanne_Polevkivitoostuse-kahanemise-mojud.pdf
  13. Pärna, O. (2016). Töö ja oskused 2025. Ülevaade olulisematest trendidest ja nende mõjust Eesti tööturule 10 aasta vaates. Tallinn: Kutsekoda.
  14. Krusell, S., Rosenblad, Y., Michelson, L., Lambing, M. (2020). Eesti tööturg täna ja homme 2019–2027. Ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest. Terviktekst. Tallinn: Kutsekoda, OSKA. Kasutatud 11.06.2021,  https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2020/05/T%C3%B6%C3%B6j%C3%B5uprognoos-2019_2027_terviktekst.pdf
  15. Levels, M., Somers, M., Fregin, M-C. (2019). Scenarios for the impact of intelligent automation on work. Technequality. Maastricht: Maastricht University Research Centre for Education and the Labour Market. Kasutatud 31.03.2021, https://technequality-project.eu/files/d71fdpolicybrief1v11pdf-0
  16. Bihagen, E., Dicks, A., Ehlert, M., Härkönen, J., Korpi, T., Künn-Nelen, A., Menze, L., Montizaan, R., Pöyilö, H. (2021). Skills, automation, and earnings: Employment on technology driven labor markets. Technequality, ver. 3. Kasutatud 31.03.2021, https://technequality-project.eu/files/d22fdskillsautomationandearningsv30pdf
  17. Pärna, O. (2016). Töö ja oskused 2025. Ülevaade olulisematest trendidest ja nende mõjust Eesti tööturule 10 aasta vaates. Tallinn: Kutsekoda.
  18. Eamets, R. (2018). Mis suunas areneb tulevikumajandus ja mis oskusi siis vajatakse? Riigikogu Toimetised 37, 31:42. Kasutatud 22.03.2021, https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2018/06/Eamets.pdf
  19. Krusell, S., Rosenblad, Y., Michelson, L., Lambing, M. (2020). Eesti tööturg täna ja homme 2019–2027. Ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest. Terviktekst. Tallinn: Kutsekoda, OSKA. Kasutatud 11.06.2021,  https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2020/05/T%C3%B6%C3%B6j%C3%B5uprognoos-2019_2027_terviktekst.pdf
  20. Sammul, M., Varblane, U., Vallistu, J., Roose, A., Kaunismaa, I., Timpmann, K., Ukrainski, K., Kask, K., Orru, K., Joller, L., Kiisel, M., Aksen, M., Mardiste, P., Sander, P., Espenberg, S., Puolokainen, T. (2015). Kliimamuutuste mõjude hindamine ja sobilike kohanemismeetmete väljatöötamine majanduse ja ühiskonna valdkondades. Tartu: Tartu Ülikool. https://skytte.ut.ee/sites/default/files/skytte/kliimamuutustega_kohanemine_lopparuanne.pdf
  21. Orasmaa, A., Laurila, L., Liimatainen, H. (2020). Rethinking Ownership. Producer Ownership Models in a Circular Economy. Sitra studies. Kasutatud 16.03.2021, https://media.sitra.fi/2020/12/02164106/rethinking-ownership.pdf
  22. World Economic Forum (2020c). The Future of Jobs Report 2020. Geneva: WEF. Kasutatud 22.02.2021, http://www3.weforum.org/docs/WEF_Future_of_Jobs_2020.pdf
  23. Pärna, O. (2016). Töö ja oskused 2025. Ülevaade olulisematest trendidest ja nende mõjust Eesti tööturule 10 aasta vaates. Tallinn: Kutsekoda.
  24. Levels, M., Somers, M., Fregin, M-C. (2019). Scenarios for the impact of intelligent automation on work. Technequality. Maastricht: Maastricht University Research Centre for Education and the Labour Market. Kasutatud 31.03.2021, https://technequality-project.eu/files/d71fdpolicybrief1v11pdf-0
  25. Gartner (2020). Top Strategic Technology Trends for 2021. Burke, B. (toim.). Kasutatud 13.09.2021, https://www.gartner.com/en/publications/top-tech-trends-2021
  26. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2021). Eesti digiühiskond 2030. Valdkonna arengukava. Arengukava tööversioon. Kasutatud 17.05.2021, https://mkm.ee/sites/default/files/eesti_digiuhiskond_2030.pdf
  27. Krusell, S., Rosenblad, Y., Michelson, L., Lambing, M. (2020). Eesti tööturg täna ja homme 2019–2027. Ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest. Terviktekst. Tallinn: Kutsekoda, OSKA. Kasutatud 11.06.2021,  https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2020/05/T%C3%B6%C3%B6j%C3%B5uprognoos-2019_2027_terviktekst.pdf
  28. OECD (2019b). Artificial Intelligence in Society. Summary. Paris: OECD Publishing. Kasutatud 25.02.2021, https://www.oecd-ilibrary.org/sites/9f3159b8-en/index.html?itemId=/content/component/9f3159b8-en
  29. EY (2020). Are you reframing your future or is the future reframing you? Megatrends 2020 and beyond. EYQ 3rd edition. Kasutatud 30.04.2021, https://assets.ey.com/content/dam/ey-sites/ey-com/en_gl/topics/megatrends/ey-megatrends-2020-report.pdf
  30. CB Insights (2021a). 12 Tech Trends To Watch Closely In 2021. Kasutatud 10.03.2021, https://www.cbinsights.com/research/report/top-tech-trends-2021/
  31. Bihagen, E., Dicks, A., Ehlert, M., Härkönen, J., Korpi, T., Künn-Nelen, A., Menze, L., Montizaan, R., Pöyilö, H. (2021). Skills, automation, and earnings: Employment on technology driven labor markets. Technequality, ver. 3. Kasutatud 31.03.2021, https://technequality-project.eu/files/d22fdskillsautomationandearningsv30pdf
  32. Levels, M., Somers, M., Fregin, M-C. (2019). Scenarios for the impact of intelligent automation on work. Technequality. Maastricht: Maastricht University Research Centre for Education and the Labour Market. Kasutatud 31.03.2021, https://technequality-project.eu/files/d71fdpolicybrief1v11pdf-0
  33. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2021). Eesti digiühiskond 2030. Valdkonna arengukava. Arengukava tööversioon. Kasutatud 17.05.2021, https://mkm.ee/sites/default/files/eesti_digiuhiskond_2030.pdf
  34. Hernández-Orallo, J., Martinez Plumed, F., Avin, S., Whittlestone, J., Ó Héigeartaigh, S. (2020). AI Paradigms and AI Safety: Mapping Artefacts and Techniques to Safety Issues. Frontiers in artificial intelligence and applications, ISSN 0922-6389, 325, p. 2521-2528, JRC122002. doi:10.3233/FAIA200386
  35. EY (2020). Are you reframing your future or is the future reframing you? Megatrends 2020 and beyond. EYQ 3rd edition. Kasutatud 30.04.2021, https://assets.ey.com/content/dam/ey-sites/ey-com/en_gl/topics/megatrends/ey-megatrends-2020-report.pdf
  36. Arenguseire Keskus (2021). Arenguseire Keskuse aastaraamat 2020. Tallinn: Arenguseire Keskus. Kasutatud 31.03.2021, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2021/03/2020_arenguseire_keskuse_aastaraamat_veeb.pdf
  37. Krusell, S., Rosenblad, Y., Michelson, L., Lambing, M. (2020). Eesti tööturg täna ja homme 2019–2027. Ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest. Terviktekst. Tallinn: Kutsekoda, OSKA. Kasutatud 11.06.2021,  https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2020/05/T%C3%B6%C3%B6j%C3%B5uprognoos-2019_2027_terviktekst.pdf
  38. Rosenblad, Y., Tilk, R., Mets, U., Pihl, K., Ungro, A., Uiboupin, M., Lepik, I., Leemet, A., Kaelep, T., Krusell, S., Viia, A., Leoma, R. (2020). COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõju tööjõu- ja oskuste vajaduse muutusele. Uuringuaruanne. Tallinn: SA Kutsekoda, tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA. https://bit.ly/3CNDiSA
  39. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2021). Eesti digiühiskond 2030. Valdkonna arengukava. Arengukava tööversioon. Kasutatud 17.05.2021, https://mkm.ee/sites/default/files/eesti_digiuhiskond_2030.pdf
  40. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2021). Eesti digiühiskond 2030. Valdkonna arengukava. Arengukava tööversioon. Kasutatud 17.05.2021, https://mkm.ee/sites/default/files/eesti_digiuhiskond_2030.pdf
  41. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2021). Eesti digiühiskond 2030. Valdkonna arengukava. Arengukava tööversioon. Kasutatud 17.05.2021, https://mkm.ee/sites/default/files/eesti_digiuhiskond_2030.pdf
  42. Pärna, O. (2016). Töö ja oskused 2025. Ülevaade olulisematest trendidest ja nende mõjust Eesti tööturule 10 aasta vaates. Tallinn: Kutsekoda.
  43. Pärna, O. (2016). Töö ja oskused 2025. Ülevaade olulisematest trendidest ja nende mõjust Eesti tööturule 10 aasta vaates. Tallinn: Kutsekoda.
  44. EY (2020). Are you reframing your future or is the future reframing you? Megatrends 2020 and beyond. EYQ 3rd edition. Kasutatud 30.04.2021, https://assets.ey.com/content/dam/ey-sites/ey-com/en_gl/topics/megatrends/ey-megatrends-2020-report.pdf
  45. Arenguseire Keskus (2021). Arenguseire Keskuse aastaraamat 2020. Tallinn: Arenguseire Keskus. Kasutatud 31.03.2021, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2021/03/2020_arenguseire_keskuse_aastaraamat_veeb.pdf
  46. PwC (2018b). Workforce of the future: The competing forces shaping 2030. Kasutatud 25.02.2021, https://www.pwc.com/gx/en/services/people-organisation/workforce-of-the-future/workforce-of-the-future-the-competing-forces-shaping-2030-pwc.pdf
  47. Elektroonikaromud ELis: faktid ja arvud. (2021). Euroopa Parlament, uudised, 16. veebruar. Kasutatud 2.04.2021, https://www.europarl.europa.eu/news/et/headlines/society/20201208STO93325/elektroonikaromud-elis-faktid-ja-arvud-infograafika