Rohepööre kui kasvumootor

Uuringu mõjud

Lae alla

  1. Rohemajandus pakub riikidele konkurentsieeliseid, kuna keskkonnamuutused toovad kaasa uued väljakutsed ja võimalused majandusele (nt ekstreemsed ilmastikutingimused, nagu üleujutused, tormid, epideemiate laialdane levik jms, võivad ohustada paljude majandusharude toimimist või teisalt nt vee nappus võib põhjustada ulatuslikku migratsiooni ja rahvastiku ümberpaiknemist maailmas) (Pärna, 2016 [1]).
  2. Kliimamuutuste sügavad ja pikaajalised mõjud pakuvad uusi väljakutseid ja võimalusi nii töötajatele kui ka ettevõtetele. Ettevõtetest võib saada kõige suurem jätkusuutlikkuse mõjutaja olukorras, kus piiratud ressursside korral on vaja olla üha tõhusam. (ILO, 2019a [2])
  3. Keskkonnatooted ja -teenused on uue majanduse kasvumootor, mis loob uusi töökohti ning äri- ja ekspordivõimalusi, pakub konkurentsieelist nii ettevõtetele kui ka riikidele (Pärna, 2016 [3]).
  4. Rohepöörde suurimad tulukohad on seotud valdkondadega, kus kliimamõju ja valdkonna n-ö tulu-kulu suhe on kõige suurem (Eesti puhul nt peamiselt energeetikas, hoonete kompleksses renoveerimises, vähem tööstuses) (Soomere, 2021 [4]).
  5. Näiteid uutest tehnoloogilistest võimalustest ettevõtluses: taastuvenergia tootmine (biomassi-, päikese-, tuule-, hüdro- ja hoovuste energia), taastuvenergia salvestamine ja muundamine, vee magestamine ja heitvee puhastamine, uued sordid, liigid ja tehnoloogiad taime- ja loomakasvatuses, tootlikkuse suurenda­mine, uued toiduainete töötlemise tehnoloogiad, materjalid ja meetodid hoonete ehitamisel, integreeritud IT (targad majad, linnad, mobiiljuhtimine jms), uued transporditehnoloogiad (Sammul jt, 2015 [5]).
  6. Näiteid uutest teenustest: uued teenused eakatele ja „kliimapõgenikele“, kliimamuutustega seotud õppetegevus, toodete disain taaskasutamiseks suunatava osa suurendamiseks, toodete remont ja parandamine jne (Sammul jt, 2015 [6]).
  7. Näiteid uutest ärimudelitest: sotsiaalne ja kogukondlik ettevõtlus, tööstus­sümbioos, idufirmade tüüpi ettevõtted, uus väärtuspakkumine jne (Sammul jt, 2015 [7]).
  8. Klientide ja töötajate jaoks muutuvad atraktiivseks ettevõtted, mille keskkonnaalased ja sotsiaalsed väärtused langevad kokku nende isiklike väärtustega (ILO, 2019a [8]; PwC, 2018b [9]).
  9. Luuakse stiimuleid ressursside leidlikuks ja tõhusaks kasutamiseks ka organisatsioonide ning ettevõtete tasandil (PwC, 2018b [10]).
  10. EL-i õiglase ülemineku fondist (ÕÜF) toetatakse Ida-Virumaal 1) piirkondi, kus töötab palju inimesi kivisöe, pruunsöe, põlevkivi või turba tootmises; 2) väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid, samuti uusi majanduslikke ettevõtmisi, et piirkonnas töökohti luua; 3) investeeringuid üleminekuks puhtale energiale (v.a tuumaelektrijaamade ehitus või likvideerimine) (Sepper ja Michelson, 2020 [11]).
  11. Tehnoloogiline innovatsioon toetab jätkusuutliku energeetika kiiret kasvu (sh biogaaside tootmist) (ILO, 2019a [12]).
  12. Võetakse kasutusele uued tootja omandi (producer ownership) mudelid: toode kui teenus, materjal kui teenus, tulemus kui teenus ja kasutusele keskendunud teenused. Ärimudelite hulka kuuluvad ka tugifunktsioonid, nagu jagamisplatvormid ja digitaalsed lahendused. (Orasmaa jt, 2020 [13]; Ellen MacArthur Foundation, 2020 [14])
  13. Poliitikakujundajad soosivad üha enam inimõigusi ja vastutustundlikku äritegevust (RBC) toetavat poliitikat (ILO, 2019a [15]).
  14. Kuna ettevõtete maine on üha enam võtmetähtsusega, siis kasvab jätkusuutlikku äritegevust toetav investeerimine (ILO, 2019a [16]).
  15. Kasvab materjali- ja energiasäästlike lahenduste juurutamine ning elukaare läbinud toodete ja tooraine kogumine ja taaskasutamine (Orasmaa jt, 2020 [17]).
  16. Materjalide säästmist saab suurendada täiustatud materjalide kasutamise (nt kõrgtugeva terase rakendamine vähendaks materjali kasutamist 30% võrra), ehituskomponentide disaini muutmise ja uuemate ehitustehnikate abil (Material Economics, 2018a [18]; Material Economics, 2018b [19]).
  17. Rohepöörde elluviimiseks tuleks soosida haruldaste muldmetallide kaevandamist keskkonda säästvatel meetoditel (Nael, 2021 [20]).
  18. Ringmajandusele üleminek võib Eestile anda teiste riikide ees konkurentsieelise, võimaldades testida väikeses riigis ringmajanduse jm keskkonnalahendusi (Rosenblad jt, 2020 [21]).

Loe lähemaltSulge

Uuringu mõjutöökohtadele

Lae alla

  1. Rohepööre mõjutab enim energeetika, mäetööstuse, õlitööstuse, transpordi, põllumajanduse, metsanduse, puidutööstuse, jäätmekäitluse, ärinõustamise, keskkonnakorralduse ja konsultatsiooni, teadus- ja arendustegevuse ning inseneritegevuse valdkondi. Nendel tegevusaladel võib rohepööre lisaks oskuste muutusele tähendada ka ulatuslikku töökohtade kadu või teket. (Rosenblad jt, 2020 [22])
  2. Tegevusaladel, mis ei ole seni olnud rohemajanduse keskmes, tekib vajadus palgata keskkonnaspetsialiste (nt kaubanduses, ehituses ja kinnisvara alal, transpordis) ja/või kasutada keskkonna­alast konsultatsiooni (Rosenblad jt, 2020 [23]).
  3. Kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu puudus võib jätkusuutliku energeetika sektoris põhjustada nn pudelikaela teket ja takistada majandusliku edu saavutamist (ILO, 2019a [24]).
  4. Üleminekul teenustepõhisele majandusmudelile, kus toodete asemel müüakse teenuseid, suureneb rendi, hoolduse ja remondiga seotud tegevuste osakaal ning kasvab eeldatavasti ka nende tegevustega seotud ametikohtade arv. Samal ajal kahaneb ühekordsete kaupade müük. (Orasmaa jt, 2020 [25])
  5. „Tootja kui omanik“ (producer ownership) -ärimudeli puhul kasvab kutseharidusega oskustöötajate vajadus remondi, renoveerimise ja hoolduse alal (Orasmaa jt, 2020 [26]).
  6. Õiglase ülemineku fondi eesmärgid Ida-Virumaal ja teised ESF-i meetmed toetavad 1) tööotsijate tööle saamise võimalusi ning FIE-na tegutsemist; 2) õigeaegset ja vajadusekohast abi tööturu ja oskuste sobitamisel ning tööturul liikumisel; 3) elukestvat õpet, oskuste täiendamist ja ümberõpet (sh arvestades digioskusi), ametikoha või eriala vahetamist ning ametialast liikuvust; 4) kolmandate riikide kodanike lõimimist (Sepper ja Michelson, 2020 [27]).
  7. Rohemajanduse ettevõtted hindavad rohelise mõttelaadiga töötajaid ja panustavad nende värbamisse (PwC, 2018b [28]).
  8. Personalitöö saab uue rolli nn brändikujundajana (palju rõhku pannakse töökultuuri ja väärtuste loomisele, jätkusuutlikkuse arendamisele ja maineriskide vältimisele) (PwC, 2018b [29]).
  9. Süsiniku jalajälje vähendamiseks tõuseb (nt personalitöös) esiplaanile organisatsioonisiseste ja kliendisuhtlusega seotud virtuaalsete koostöövõrgustike loomine ja hoidmine, virtuaalse suhtluse julgustamine ja reisimisvajaduse minimeerimine (PwC, 2018b [30]).
  10. Tuleb arvestada, et toodete puhul, mille kasutusaeg on lühike ja hooldus-/remondivajadus suur, võib uute tootmine olla mõnda aega jätkuvalt tulusam (Orasmaa jt, 2020 [31]) ning see mõjutab ka töökohtade ja tööjõu vajadust.

Loe lähemaltSulge

Uuringu mõjuoskustele

Lae alla

  1. Rohemajandusega seotud valdkonnad tekitavad uusi töökohti kõigil oskustasemetel (Pärna, 2016 [32]).
  2. Kasvab rohemajandusteadmiste ja -oskuste arendamise vajadus juba töötavatel inimestel eri ameti- ja tegevusaladel (Rosenblad jt, 2020 [33]).
  3. Kasvab vajadus osata tootmises kasutada taastuvaid ja taaskasutatavaid materjale ning taastuvenergiat (Orasmaa jt, 2020 [34]).
  4. Koos kliimaalaste kompetentside, loovuse ja innovatsioonivõimega kaasneb klienditöö- ja müügioskuste kasvu vajadus: 1) kliendisuhtlus on pidev võrreldes ühekordse müügiga; 2) tekib vajadus teenuste kohandamiseks; 3) kliendibaasist tuleb luua parem ülevaade; 4) tuleb otsida rist- ja lisamüügivõimalusi (Orasmaa jt, 2020 [35]).
  5. Oskus analüüsida ettevõtte ökoloogilist ja sotsiaalset mõju muutub üha vajalikumaks (EY, 2020 [36]).
  6. Andmemahtude kasvades muutub tarneahelate juhtimine veelgi olulisemaks (ILO, 2019a [37]).
  7. Hinda läheb oskus kaitsta uusi kaubamärke, tagada kvaliteeti ja sotsiaalset vastutustunnet organisatsioonides ning tarneahelates, ettevõtte eesmärke ja väärtusi sõnastada ning edasi anda (PwC, 2018b [38]).
  8. Kognitiivsete ja suhtlemisoskuste olulisust üleminekul ringmajandusele rõhutatakse mitmes rahvusvahelises uuringus (Orasmaa jt, 2020 [39]).
  9. Uute ärimudelite väljatöötamine ja ringmajanduses läbimurde saavutamine nõuab mitmesuguseid pädevusi. Vajadus kasvab nt toote- ja teenuste disaini ning müügi- ja turundusoskuste järele. (Orasmaa jt, 2020 [40])
  10. Toote- ja teenuste disaini oskus on eriti oluline ringmajanduslike projektipõhiste nn rätsepalahenduste loomisel, et vastata ühelt poolt klientide vajadustele ning teisalt olla kulutõhus ja kohanemisvõimeline (Orasmaa jt, 2020 [41]).
  11. Eesti rohekompetentse on vaja arendada tehnoloogiates, toodetes ja teenustes, mida saab ühtlasi suunata ekspordiks (Pärna, 2016 [42]).
  12. Õiglase ülemineku fond toetab Ida-Virumaal majanduse süsinikuneutraalseks muutmiseks vajalike oskuste ja teadmiste omandamist. Oluline on, et uued töökohad oleks samaväärsete sotsiaalsete garantiidega ja mitte kehvemate töötingimustega kui kadunud töökohad. (Sepper ja Michelson, 2020 [43])
  13. Õiglase ülemineku fond toetab Ida-Virumaal üksikisikutele kohandatud koolitust ja ümberõpet (mh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia oskuste omandamine), tööotsingut, kutse- jm nõustamisteenuseid, juhendamist, töövahendust, ettevõtluse edendamist, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist, ettevõtte asutamist jm) (Sepper ja Michelson, 2020 [44]).
  14. Ida-Virumaa õiglast üleminekut peab toetama keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tõstmise, keskkonnahoidlike hoiakute ja käitumisviiside kujundamise abil (Sepper ja Michelson, 2020 [45]).
  15. Ettevõtted koolitavad inimesi tegelema eetiliste dilemmadega ja kaaluma keerulisi majanduslikke ja sotsiaalseid kompromisse. Vabatahtlik tegevus seob inimeste isikliku ja ametialase arengu aspekte. (PwC, 2018b [46])
  16. Varem või hiljem muudab üleminek ringmajandusele kõiki tootmisvaldkondi. Inimeste oskustel on sealjuures kahene roll, kuna üleminek eeldab 1) töötajatelt kohanemist ja uute oskuste õppimist ning 2) haridussüsteemi arendamist uues majandusmudelis vajalike oskuste omandamiseks. (Orasmaa jt, 2020 [47])

Loe lähemaltSulge

Uuringu mõjuühiskonnale, majandusele, haridusele

Lae alla

  1. Inimesed soovivad keskkonnasõbralikumaid tooteid, mille tõttu suureneb puidu kui loodusliku materjali kasutamine, sh puidu kasutamine keemiatööstuse toorainena (nt biodiisel) ning puitmaterjali kasutamine ehitusel (Pärna, 2016 [48]).
  2. Üha enam ettevõtteid toetab vastuseks ühiskondlikule survele, karmistuvatele rahvusvahelistele regulatsioonidele ja loodusvarade vähenemisele eetilisi ja keskkonnahoidlikke tegevuskavu, mis on seotud sotsiaalse ja keskkonnaalase vastutustunde, inimõiguste, mitmekesisuse, õigluse ja ettevõtluse majanduslikust laiema mõju tunnustamisega (PwC, 2018b [49]).
  3. Ettevõtetel tekivad võimalused võtta meetmeid oma kliimaga seotud riskide vähendamiseks (nt investeerimine kliimuutustest vähem sõltuvatesse tegevusaladesse, tarneahelate muutmine mitmekesisemaks jm) (Singhal ja Sneader, 2021 [50]).
  4. Investeeringud koolitusse ja oskuste arendamisse võivad tõsta ettevõtete ringmajanduse alast pädevust. Täiendavalt tuleb mõista töökeskkonnas toimuvaid muutusi ja reageerida neile uute ärimudelite rakendamisega (nt kasutada rentimist, jagamist ja taaskasutamist soodustavaid platvorme). (Orasmaa jt, 2020 [51])
  5. Arvestades, et keskmine teadlikkus rohemajandusest on paljudel tegevusaladel madal, on vaja riigi ja keskkonnasektori tuge rohepöörde tegevuste ja põhimõtete rakendamisel (Rosenblad jt, 2020 [52]).
  6. Üleminekut uutele ärimudelitele ja omandi ümbermõtestamist saab kiirendada mitmesuguste toetuste ja tarkade otsuste abil (Orasmaa jt, 2020 [53]).
  7. Senisest rohkem tuleb rõhku panna klientide harimisele (nt toote kasutamise versus omamise eelised), klienditeeninduse kõrge taseme saavutamisse ja säilitamisse, investeeringutele tehnoloogiasse ja taristusse (Orasmaa jt, 2020 [54]).
  8. Haridusvaldkonnas võiks keskenduda ettevõtlikkushoiakute kujundamisele, mis on aluseks ettevõtlusaktiivsuse kasvule ning kodanikuühiskonna arengule (Sepper ja Michelson, 2020 [55]).
  9. Ringmajanduse põhimõtete õpetamine tuleb lisada koolituspakkumisse, alustades alusharidusest ja lõpetades kõrgharidusega, kus valdkondade ülesed innovatiivsed projektid peaksid kuuluma juba tasemeõppe kohustuslikku ossa (nt ehitiste elukaare uut tüüpi planeerimine, uued lammutustehnikad, jäätmete vähendamine tööstuses jm) (Orasmaa jt, 2020 [56]).
  10. Teadusasutuste ja kõrgkoolide kaasamist ja panustamist ringmajanduse arendamisse on vaja toetada (Orasmaa jt, 2020 [57]).
  11. Tähtis on usalduslike suhete loomine töötajate ja ühiskonnaga (eriti töökohtade automatiseerimisel), lühiajaliste ärihuvide ja pikaajaliste ühiskondlike huvide tasakaalustamine (PwC, 2018b [58]).
  12. Lisaks majandusprobleemide lahendamisele on Euroopas vaja tegeleda inimeste heaolu küsimustega laiemalt ning saavutada nihe alternatiivsete, tarbimismajandusele vastanduvate majandusmudelite arendamisel (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [59]).
  13. Tähelepanu vajavad ja saavad järgmised tegevused: 1) mikrorahastamine, sotsiaalsete ette­võtete rahastamine ja sotsiaalmajandus; 2) oskused, haridus, koolitus (sh abistatakse tööturul vajalike oskuste ja pädevuste omandamisel); 3) sotsiaaltaristu (sh sotsiaaleluasemed); 4) sotsiaalne innovatsioon; tervishoid; kaasamine ja juurdepääsetavus; 5) sotsiaalse eesmärgiga kultuuritegevus; 6) haavatavate isikute, sh kolmandate riikide kodanike integreerimine (Sepper ja Michelson, 2020 [60]).
  14. Üleminekut tootjaomandi (producer ownership) mudelile soodustab majanduskeskkond, kus 1) mudeli rakendamist arvestatakse ettevõtte maksustamisel; 2) ettevõtlust toetatakse ring­majandust soosivate rahastusmudelite abil; 3) mudelile üleminekut toetab seadusandlik reform; 4) paraneb klientide teadlikkus ja muutub tarbijate käitumine; 5) luuakse ühiseid ärilisi öko­süsteeme ja taristuid (Orasmaa jt, 2020 [61]).

Loe lähemaltSulge

Allikad

  1. Pärna, O. (2016). Töö ja oskused 2025. Ülevaade olulisematest trendidest ja nende mõjust Eesti tööturule 10 aasta vaates. Tallinn: Kutsekoda.
  2. ILO (2019a). Changing business and opportunities for employers’ and business organizations. International Labour Office and International Organisation of Employers – Geneva: ILO and IOE. Kasutatud 9.03.2021, https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_dialogue/---act_emp/documents/publication/wcms_679582.pdf
  3. Pärna, O. (2016). Töö ja oskused 2025. Ülevaade olulisematest trendidest ja nende mõjust Eesti tööturule 10 aasta vaates. Tallinn: Kutsekoda.
  4. Soomere, T. (2021). Teaduse ja majanduse puuduvad lülid. Eesti 200 Ettevõtjate Ühenduse loengusari. 15. aprill.
  5. Sammul, M., Varblane, U., Vallistu, J., Roose, A., Kaunismaa, I., Timpmann, K., Ukrainski, K., Kask, K., Orru, K., Joller, L., Kiisel, M., Aksen, M., Mardiste, P., Sander, P., Espenberg, S., Puolokainen, T. (2015). Kliimamuutuste mõjude hindamine ja sobilike kohanemismeetmete väljatöötamine majanduse ja ühiskonna valdkondades. Tartu: Tartu Ülikool. https://skytte.ut.ee/sites/default/files/skytte/kliimamuutustega_kohanemine_lopparuanne.pdf
  6. Sammul, M., Varblane, U., Vallistu, J., Roose, A., Kaunismaa, I., Timpmann, K., Ukrainski, K., Kask, K., Orru, K., Joller, L., Kiisel, M., Aksen, M., Mardiste, P., Sander, P., Espenberg, S., Puolokainen, T. (2015). Kliimamuutuste mõjude hindamine ja sobilike kohanemismeetmete väljatöötamine majanduse ja ühiskonna valdkondades. Tartu: Tartu Ülikool. https://skytte.ut.ee/sites/default/files/skytte/kliimamuutustega_kohanemine_lopparuanne.pdf
  7. Sammul, M., Varblane, U., Vallistu, J., Roose, A., Kaunismaa, I., Timpmann, K., Ukrainski, K., Kask, K., Orru, K., Joller, L., Kiisel, M., Aksen, M., Mardiste, P., Sander, P., Espenberg, S., Puolokainen, T. (2015). Kliimamuutuste mõjude hindamine ja sobilike kohanemismeetmete väljatöötamine majanduse ja ühiskonna valdkondades. Tartu: Tartu Ülikool. https://skytte.ut.ee/sites/default/files/skytte/kliimamuutustega_kohanemine_lopparuanne.pdf
  8. ILO (2019a). Changing business and opportunities for employers’ and business organizations. International Labour Office and International Organisation of Employers – Geneva: ILO and IOE. Kasutatud 9.03.2021, https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_dialogue/---act_emp/documents/publication/wcms_679582.pdf
  9. PwC (2018b). Workforce of the future: The competing forces shaping 2030. Kasutatud 25.02.2021, https://www.pwc.com/gx/en/services/people-organisation/workforce-of-the-future/workforce-of-the-future-the-competing-forces-shaping-2030-pwc.pdf
  10. PwC (2018b). Workforce of the future: The competing forces shaping 2030. Kasutatud 25.02.2021, https://www.pwc.com/gx/en/services/people-organisation/workforce-of-the-future/workforce-of-the-future-the-competing-forces-shaping-2030-pwc.pdf
  11. Sepper, M., Michelson, A. (2020). Ida-Virumaa õiglase ülemineku võimaluste analüüs. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Kasutatud 11.03.2021, http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2019/12/Ida-Virumaa-%C3%B5iglase-%C3%BClemineku-v%C3%B5imaluste-anal%C3%BC%C3%BCs_Praxis.pdf
  12. ILO (2019a). Changing business and opportunities for employers’ and business organizations. International Labour Office and International Organisation of Employers – Geneva: ILO and IOE. Kasutatud 9.03.2021, https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_dialogue/---act_emp/documents/publication/wcms_679582.pdf
  13. Orasmaa, A., Laurila, L., Liimatainen, H. (2020). Rethinking Ownership. Producer Ownership Models in a Circular Economy. Sitra studies. Kasutatud 16.03.2021, https://media.sitra.fi/2020/12/02164106/rethinking-ownership.pdf
  14. Ellen MacArthur Foundation (2020). The circular economy: a transformative Covid-19 recovery strategy. How policymakers can pave the way to a low carbon, prosperous future. Kasutatud 14.03.2021, https://emf.thirdlight.com/link/gx5sj8wvtaji-jhm1ww/@/preview/1?o
  15. ILO (2019a). Changing business and opportunities for employers’ and business organizations. International Labour Office and International Organisation of Employers – Geneva: ILO and IOE. Kasutatud 9.03.2021, https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_dialogue/---act_emp/documents/publication/wcms_679582.pdf
  16. ILO (2019a). Changing business and opportunities for employers’ and business organizations. International Labour Office and International Organisation of Employers – Geneva: ILO and IOE. Kasutatud 9.03.2021, https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_dialogue/---act_emp/documents/publication/wcms_679582.pdf
  17. Orasmaa, A., Laurila, L., Liimatainen, H. (2020). Rethinking Ownership. Producer Ownership Models in a Circular Economy. Sitra studies. Kasutatud 16.03.2021, https://media.sitra.fi/2020/12/02164106/rethinking-ownership.pdf
  18. Material Economics (2018a). The Circular Economy – a Powerful Force for Climate Mitigation / Executive summary. Kasutatud 8.04.2021, https://bit.ly/3EW2nwx
  19. Material Economics (2018b). The Circular Economy – a Powerful Force for Climate Mitigation. Kasutatud 9.04.2021, https://media.sitra.fi/2018/06/12132041/the-circular-economy-a-powerful-force-for-climate-mitigation.pdf
  20. Nael, M. (2021). Geoloog Gröönimaa maavaradest: rohepöördeks tuleb just haruldasi muldmetalle kaevandada. ERR uudised, 12. aprill. Kasutatud 10.05.2021, https://www.err.ee/1608175441/geoloog-groonimaa-maavaradest-rohepoordeks-tuleb-just-haruldasi-muldmetalle-kaevandada
  21. Rosenblad, Y., Tilk, R., Mets, U., Pihl, K., Ungro, A., Uiboupin, M., Lepik, I., Leemet, A., Kaelep, T., Krusell, S., Viia, A., Leoma, R. (2020). COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõju tööjõu- ja oskuste vajaduse muutusele. Uuringuaruanne. Tallinn: SA Kutsekoda, tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA. https://bit.ly/3CNDiSA
  22. Rosenblad, Y., Tilk, R., Mets, U., Pihl, K., Ungro, A., Uiboupin, M., Lepik, I., Leemet, A., Kaelep, T., Krusell, S., Viia, A., Leoma, R. (2020). COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõju tööjõu- ja oskuste vajaduse muutusele. Uuringuaruanne. Tallinn: SA Kutsekoda, tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA. https://bit.ly/3CNDiSA
  23. Rosenblad, Y., Tilk, R., Mets, U., Pihl, K., Ungro, A., Uiboupin, M., Lepik, I., Leemet, A., Kaelep, T., Krusell, S., Viia, A., Leoma, R. (2020). COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõju tööjõu- ja oskuste vajaduse muutusele. Uuringuaruanne. Tallinn: SA Kutsekoda, tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA. https://bit.ly/3CNDiSA
  24. ILO (2019a). Changing business and opportunities for employers’ and business organizations. International Labour Office and International Organisation of Employers – Geneva: ILO and IOE. Kasutatud 9.03.2021, https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_dialogue/---act_emp/documents/publication/wcms_679582.pdf
  25. Orasmaa, A., Laurila, L., Liimatainen, H. (2020). Rethinking Ownership. Producer Ownership Models in a Circular Economy. Sitra studies. Kasutatud 16.03.2021, https://media.sitra.fi/2020/12/02164106/rethinking-ownership.pdf
  26. Orasmaa, A., Laurila, L., Liimatainen, H. (2020). Rethinking Ownership. Producer Ownership Models in a Circular Economy. Sitra studies. Kasutatud 16.03.2021, https://media.sitra.fi/2020/12/02164106/rethinking-ownership.pdf
  27. Sepper, M., Michelson, A. (2020). Ida-Virumaa õiglase ülemineku võimaluste analüüs. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Kasutatud 11.03.2021, http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2019/12/Ida-Virumaa-%C3%B5iglase-%C3%BClemineku-v%C3%B5imaluste-anal%C3%BC%C3%BCs_Praxis.pdf
  28. PwC (2018b). Workforce of the future: The competing forces shaping 2030. Kasutatud 25.02.2021, https://www.pwc.com/gx/en/services/people-organisation/workforce-of-the-future/workforce-of-the-future-the-competing-forces-shaping-2030-pwc.pdf
  29. PwC (2018b). Workforce of the future: The competing forces shaping 2030. Kasutatud 25.02.2021, https://www.pwc.com/gx/en/services/people-organisation/workforce-of-the-future/workforce-of-the-future-the-competing-forces-shaping-2030-pwc.pdf
  30. PwC (2018b). Workforce of the future: The competing forces shaping 2030. Kasutatud 25.02.2021, https://www.pwc.com/gx/en/services/people-organisation/workforce-of-the-future/workforce-of-the-future-the-competing-forces-shaping-2030-pwc.pdf
  31. Orasmaa, A., Laurila, L., Liimatainen, H. (2020). Rethinking Ownership. Producer Ownership Models in a Circular Economy. Sitra studies. Kasutatud 16.03.2021, https://media.sitra.fi/2020/12/02164106/rethinking-ownership.pdf
  32. Pärna, O. (2016). Töö ja oskused 2025. Ülevaade olulisematest trendidest ja nende mõjust Eesti tööturule 10 aasta vaates. Tallinn: Kutsekoda.
  33. Rosenblad, Y., Tilk, R., Mets, U., Pihl, K., Ungro, A., Uiboupin, M., Lepik, I., Leemet, A., Kaelep, T., Krusell, S., Viia, A., Leoma, R. (2020). COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõju tööjõu- ja oskuste vajaduse muutusele. Uuringuaruanne. Tallinn: SA Kutsekoda, tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA. https://bit.ly/3CNDiSA
  34. Orasmaa, A., Laurila, L., Liimatainen, H. (2020). Rethinking Ownership. Producer Ownership Models in a Circular Economy. Sitra studies. Kasutatud 16.03.2021, https://media.sitra.fi/2020/12/02164106/rethinking-ownership.pdf
  35. Orasmaa, A., Laurila, L., Liimatainen, H. (2020). Rethinking Ownership. Producer Ownership Models in a Circular Economy. Sitra studies. Kasutatud 16.03.2021, https://media.sitra.fi/2020/12/02164106/rethinking-ownership.pdf
  36. EY (2020). Are you reframing your future or is the future reframing you? Megatrends 2020 and beyond. EYQ 3rd edition. Kasutatud 30.04.2021, https://assets.ey.com/content/dam/ey-sites/ey-com/en_gl/topics/megatrends/ey-megatrends-2020-report.pdf
  37. ILO (2019a). Changing business and opportunities for employers’ and business organizations. International Labour Office and International Organisation of Employers – Geneva: ILO and IOE. Kasutatud 9.03.2021, https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_dialogue/---act_emp/documents/publication/wcms_679582.pdf
  38. PwC (2018b). Workforce of the future: The competing forces shaping 2030. Kasutatud 25.02.2021, https://www.pwc.com/gx/en/services/people-organisation/workforce-of-the-future/workforce-of-the-future-the-competing-forces-shaping-2030-pwc.pdf
  39. Orasmaa, A., Laurila, L., Liimatainen, H. (2020). Rethinking Ownership. Producer Ownership Models in a Circular Economy. Sitra studies. Kasutatud 16.03.2021, https://media.sitra.fi/2020/12/02164106/rethinking-ownership.pdf
  40. Orasmaa, A., Laurila, L., Liimatainen, H. (2020). Rethinking Ownership. Producer Ownership Models in a Circular Economy. Sitra studies. Kasutatud 16.03.2021, https://media.sitra.fi/2020/12/02164106/rethinking-ownership.pdf
  41. Orasmaa, A., Laurila, L., Liimatainen, H. (2020). Rethinking Ownership. Producer Ownership Models in a Circular Economy. Sitra studies. Kasutatud 16.03.2021, https://media.sitra.fi/2020/12/02164106/rethinking-ownership.pdf
  42. Pärna, O. (2016). Töö ja oskused 2025. Ülevaade olulisematest trendidest ja nende mõjust Eesti tööturule 10 aasta vaates. Tallinn: Kutsekoda.
  43. Sepper, M., Michelson, A. (2020). Ida-Virumaa õiglase ülemineku võimaluste analüüs. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Kasutatud 11.03.2021, http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2019/12/Ida-Virumaa-%C3%B5iglase-%C3%BClemineku-v%C3%B5imaluste-anal%C3%BC%C3%BCs_Praxis.pdf
  44. Sepper, M., Michelson, A. (2020). Ida-Virumaa õiglase ülemineku võimaluste analüüs. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Kasutatud 11.03.2021, http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2019/12/Ida-Virumaa-%C3%B5iglase-%C3%BClemineku-v%C3%B5imaluste-anal%C3%BC%C3%BCs_Praxis.pdf
  45. Sepper, M., Michelson, A. (2020). Ida-Virumaa õiglase ülemineku võimaluste analüüs. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Kasutatud 11.03.2021, http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2019/12/Ida-Virumaa-%C3%B5iglase-%C3%BClemineku-v%C3%B5imaluste-anal%C3%BC%C3%BCs_Praxis.pdf
  46. PwC (2018b). Workforce of the future: The competing forces shaping 2030. Kasutatud 25.02.2021, https://www.pwc.com/gx/en/services/people-organisation/workforce-of-the-future/workforce-of-the-future-the-competing-forces-shaping-2030-pwc.pdf
  47. Orasmaa, A., Laurila, L., Liimatainen, H. (2020). Rethinking Ownership. Producer Ownership Models in a Circular Economy. Sitra studies. Kasutatud 16.03.2021, https://media.sitra.fi/2020/12/02164106/rethinking-ownership.pdf
  48. Pärna, O. (2016). Töö ja oskused 2025. Ülevaade olulisematest trendidest ja nende mõjust Eesti tööturule 10 aasta vaates. Tallinn: Kutsekoda.
  49. PwC (2018b). Workforce of the future: The competing forces shaping 2030. Kasutatud 25.02.2021, https://www.pwc.com/gx/en/services/people-organisation/workforce-of-the-future/workforce-of-the-future-the-competing-forces-shaping-2030-pwc.pdf
  50. Singhal, S., Sneader, K. (2021). The next normal arrives: Trends that will define 2021—and beyond. McKinsey & Company, 4. jaanuar. Kasutatud 17.02.2021, https://www.mckinsey.com/featured-insights/leadership/the-next-normal-arrives-trends-that-will-define-2021-and-beyond
  51. Orasmaa, A., Laurila, L., Liimatainen, H. (2020). Rethinking Ownership. Producer Ownership Models in a Circular Economy. Sitra studies. Kasutatud 16.03.2021, https://media.sitra.fi/2020/12/02164106/rethinking-ownership.pdf
  52. Rosenblad, Y., Tilk, R., Mets, U., Pihl, K., Ungro, A., Uiboupin, M., Lepik, I., Leemet, A., Kaelep, T., Krusell, S., Viia, A., Leoma, R. (2020). COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõju tööjõu- ja oskuste vajaduse muutusele. Uuringuaruanne. Tallinn: SA Kutsekoda, tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA. https://bit.ly/3CNDiSA
  53. Orasmaa, A., Laurila, L., Liimatainen, H. (2020). Rethinking Ownership. Producer Ownership Models in a Circular Economy. Sitra studies. Kasutatud 16.03.2021, https://media.sitra.fi/2020/12/02164106/rethinking-ownership.pdf
  54. Orasmaa, A., Laurila, L., Liimatainen, H. (2020). Rethinking Ownership. Producer Ownership Models in a Circular Economy. Sitra studies. Kasutatud 16.03.2021, https://media.sitra.fi/2020/12/02164106/rethinking-ownership.pdf
  55. Sepper, M., Michelson, A. (2020). Ida-Virumaa õiglase ülemineku võimaluste analüüs. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Kasutatud 11.03.2021, http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2019/12/Ida-Virumaa-%C3%B5iglase-%C3%BClemineku-v%C3%B5imaluste-anal%C3%BC%C3%BCs_Praxis.pdf
  56. Orasmaa, A., Laurila, L., Liimatainen, H. (2020). Rethinking Ownership. Producer Ownership Models in a Circular Economy. Sitra studies. Kasutatud 16.03.2021, https://media.sitra.fi/2020/12/02164106/rethinking-ownership.pdf
  57. Orasmaa, A., Laurila, L., Liimatainen, H. (2020). Rethinking Ownership. Producer Ownership Models in a Circular Economy. Sitra studies. Kasutatud 16.03.2021, https://media.sitra.fi/2020/12/02164106/rethinking-ownership.pdf
  58. PwC (2018b). Workforce of the future: The competing forces shaping 2030. Kasutatud 25.02.2021, https://www.pwc.com/gx/en/services/people-organisation/workforce-of-the-future/workforce-of-the-future-the-competing-forces-shaping-2030-pwc.pdf
  59. European Strategy and Policy Analysis System (ESPAS) (2019). Global Trends to 2030: Challenges and Choices for Europe. Gaub, F. (toim.). doi:10.2872/074526
  60. Sepper, M., Michelson, A. (2020). Ida-Virumaa õiglase ülemineku võimaluste analüüs. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Kasutatud 11.03.2021, http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2019/12/Ida-Virumaa-%C3%B5iglase-%C3%BClemineku-v%C3%B5imaluste-anal%C3%BC%C3%BCs_Praxis.pdf
  61. Orasmaa, A., Laurila, L., Liimatainen, H. (2020). Rethinking Ownership. Producer Ownership Models in a Circular Economy. Sitra studies. Kasutatud 16.03.2021, https://media.sitra.fi/2020/12/02164106/rethinking-ownership.pdf