Globaalsed väärtusahelad turbulentsis

1. Ka riskikapital liigub kriiside järel sageli uutesse sektoritesse. Paljud edukad fondid loodi just 2008.–2010. aastal, kui turud otsisid kasvupotentsiaaliga ideedele vastupidavaid ärimudeleid. Kriisid vabastavad ühtlasi väärtuslikke töötajaid, kes hakkavad otsima uusi väljakutseid, samuti võivad kriisid avada ligipääsu taristule ja ressurssidele, mida stabiilsetel aegadel on keeruline kaasata. Sellises olukorras eelistatakse ettevõtteid, mille tooted ja teenused lahendavad vahetuid probleeme ehk on pigem valuvaigistid kui vitamiinid. Sama ideed rõhutas ka Apple’i iPodi looja Tony Fadell, öeldes: „Parimad ideed on valuvaigistid, mitte vitamiinid. Vitamiinid on küll kasulikud, aga mitte hädavajalikud – võid oma hommikuse vitamiinidoosi vahele jätta päevaks, kuuks või kogu eluks ja vaevalt märkad vahet. Aga valuvaigisti puudumist märkad kohe.”(Fadell, T. 2022 [22]) See mõtteviis kannab endas ka säästlikkuse printsiipi: kapital suunatakse lahendustesse, mis päriselt muudavad inimeste elu paremaks.
2. Innovatsioon ehk uuendus on definitsiooni kohaselt uus või oluliselt parendatud toode (kaup või teenus), protsess, uus turundusmeetod, uus organisatsioonimudel või lahendus probleemile. See võib avalduda äripraktikates, töökohakorralduses või organisatsiooni suhtluses partnerite, tarnijate ja klientidega(OECD, 2018 [23]). Kõige laiemalt öeldes tähendab innovatsioon märkimisväärse lisandväärtuse loomist, mis võib avalduda ettevõtte enda tootlikkuses ja konkurentsivõimes, klientide rahulolus või ühiskonnas laiemalt.
3. Globaliseerumisega seotud trendidest on rahvusvaheline kaubandus endiselt oluline tegur merendus- ja laevandusvaldkonnas. Pealegi avaldavad globaalsete kaubanduslepingute, tollimaksude ja kaubandustõkete muutused mõju kaubaveole ning seeläbi ka laevandusettevõtete tööjõuvajadusele (United Nations, 2022 [24]).
4. Väärtusahelad on välismõjude suhtes haavatavad, kuid hästi toimiv tarneahel ja varude juhtimine on konkurentsis püsimiseks oluline. Näiteks elektroonikatööstuses tekkinud kiibikriis mõjutas eelkõige väiksemaid tootjaid, samas kui suurema tooteportfelliga ettevõtted suutsid paindlikumalt reageerida. Kiibi- ja akude kriis on avaldanud mõju ka autotööstusele, pikendades tellitud autode ooteaega. Kuigi kiibikriis on suuresti möödas, süveneb akude puudus, mis võib avaldada tugevat negatiivset mõju Euroopa autotööstusele ja töökohtadele (Äripäev, 2021 [25]).
5. Nüüdseks sanktsioonidega keelatud Venemaa ja Valgevene transiit moodustas 95% Eestit raudteel läbivast kaubast. Ekspertide hinnangul väga suure tõenäosusega idasuunaline transiitkaup enam Eesti raudteele tagasi ei tule. Raudtee tööjõuvajaduses väljendub see trend eelkõige kaubarongijuhtide ja vagunijärelevaatajate/rongikoostajate vähenemises (Lassur ja Viia 2023 [26]).
6. Tööstuse globaliseerumise asemel on üha rohkem esile tõusmas suund, kus tootmist viiakse kliendile või koduriigile lähemale, et vähendada tarneahelate ebakindlust ja intellektuaalomandi riske. Investeeringud muutuvad piirkondlikumaks ning väärtusahelad koonduvad rohkem lähiturgudele. Selle tulemusel saab määravaks taristu kvaliteet, tarbijaturu lähedus ning vajalike oskustega tööjõu olemasolu (Lund et al., 2019 [27]).
7. Globaalsetes väärtusahelates* [28] osalevate ettevõtete tootlikkus ja kapitalimahukus on üldjuhul kõrgem, mis tähendab, et tootmine on vähem tööjõumahukas. Samas toob kõrgem tootlikkus kaasa kiirema tegevuse laiendamise, mis omakorda suurendab tööhõivet. (World Bank, 2020 [29])
8. Hinnaerinevused arenenud riikide ja arengumaade vahel vähenevad. Tööstus 4.0 põhimõtete rakendamine (sh andmete, analüütika, inimese ja masina suhtlemise, täiustatud robootika ja 3D-printimise rakendamine) võib kaotada poole tööjõukulude erinevusest Hiina ja USA vahel. (Singhal ja Sneader, 2021 [30])
9. Suurriikide vahelised kaubanduskonfliktid ning rahvusvaheliste kaubandusreformide aeglustumine on pidurdanud globaalsete väärtusahelate arengut ning võib kaasa tuua nende vähenemise või lõigustumise/segmenteerumise (World Bank, 2020 [31]).
10. Paljud Euroopa ettevõtted soovivad väärtusahela teatud etappe kaugturgudelt tagasi tuua (reshoring) või leida uusi partnereid senisest lähemalt (nearshoring), mis loob Eesti ettevõtetele uusi ärivõimalusi (Arenguseire Keskus, 2021 [32]).
11. Tööjõusäästlikud tehnoloogiad (nt automatiseerimine ja 3D-printimine) võivad tuua tootmise tarbijatele lähemale ning vähendada tööjõuvajadust nii koduriigis kui välismaal (World Bank, 2020 [33]).
12. Digitaalsed ökosüsteemid teevad ettevõtlusega alustamise ja globaalsetele turgudele jõudmise lihtsamaks, kuid loovad ka digiplatvormidest sõltuvuses olevaid ettevõtjaid, kelle võimalused on piiratud vaid nendesamade platvormide poolt pakutud lahendustega (Cutolo ja Kenney, 2019 [34]). COVID-19 pandeemia ja kontaktivaba suhtlemine on neid suundumusi võimendanud (Arenguseire Keskus, 2020c [35]).

Vaata lisaks megatrendi Üleilmastumine võimendab riske.

1. Tehnoloogia kiirenev areng, geopoliitika, majanduslik ebastabiilsus ja ühiskondlikud muutused teevad juhtimise aina keerukamaks. Kui varem tähendas juhtimine peamiselt planeerimist ja kontrolli, siis 2035. aasta poole liikudes muutub oluliseks oskus luua selge visioon ja võimestada meeskonda, pakkudes samal ajal kindlustunnet olukorras, kus ebakindlus ja pidevad muutused on uus normaalsus. Rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et just juhtide suutlikkus toime tulla turbulentsiga on otsustav konkurentsieelis: McKinsey rõhutab, et parimad juhid oskavad samaaegselt maandada riske ja kasutada ära uusi võimalusi (ambidextrous management)(McKinsey, 2023 [36]).
   Muutuste ajastul ei piisa ainult tehnoloogia- ja majandustrendide tundmisest, vaid sama tähtis on mõista, kuidas inimesed ja organisatsioonid arenguga kohanevad ning kuidas juhtida kestvaid muutusi.
2. Globaalsed väärtusahelad* [37] muutuvad teadmusmahukamaks ning sõltuvad järjest enam kõrgelt kvalifitseeritud tööjõust. Madalama kvalifikatsiooniga töö muutub tootmise seisukohalt üha vähem tähtsaks. (Lund jt, 2019 [38])
3. Arenenud tootmise ja teenuste ning innovatiivsete tegevustega seotud väärtusahelates osalemine eeldab lisaks selgetele regulatsioonidele ja headele ühendustele maailmaga ka järjest kõrgemaid nõudmisi töötajate oskustele (World Bank, 2020 [39]).
4. Uue tehnoloogia arendamise, juurutamise ja kasutamisega seotud teadmised ja oskused on globaalses konkurentsis võtmetähtsusega, kuivõrd uute tehnoloogiate kasutuselevõtt võimaldab pakkuda kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning globaalsetes väärtusahelates kõrgemale liikuda (Krusell jt, 2020 [40]).
5. Tehisintellekt (AI) ja andmeanalüütika võimaldavad ettevõtetel oma väärtusahelaid paremini juhtida (Singhal ja Sneader, 2021 [41]; ILO, 2019a [42]). See kasvatab vajadust heade andmeanalüüsioskuste ja tehisintellekti teadmiste järele.
6. Suurendamaks kodumaiste ettevõtete võimekust osaleda globaalsetes väärtusahelates, tuleks riikidel investeerida inimkapitali arendamisse. Riigid saavad kodumaiseid väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid kokku viia globaalsete väärtusahelate juhtivate firmadega, toetades töötajate koolitamist ja ettevõtete suutlikkuse tõstmist ning pakkudes rahvusvahelistele suurettevõtetele teavet tarnevõimaluste kohta. (World Bank, 2020 [43])

Vaata lisaks megatrendi Üleilmastumine võimendab riske.

1. Majandus on ulatuslikus ümberkorralduses: väärtusahelad muutuvad, majandusjõud liiguvad globaalselt, energiatootmine liigub kestlikkuse suunas. Kaubandus on pärast 2008.–2009. aasta kriisi aeglustunud ja tarneahelad on COVID-19 tõttu täiendava surve all.(Roland Berger Institute, 2023 [44])
2. Suured muutused, keerulised ajad ja kriisid võivad olla samaaegselt nii katsumus kui ka võimalus. Turbulents ei tähenda üksnes ohtu, vaid võib saada ka loovuse ja majandusliku uuestisünni allikaks. Paljud tugevad ettevõtted ongi sündinud kriiside ajal: Airbnb ja Uber tõusid esile 2008. aasta finantskriisi järel, Slack ja WhatsApp arenesid samal perioodil ning COVID-19 pandeemia kiirendas hüppeliselt Zoomi kasvu ja lõi aluse laiemale kaugtöö ökosüsteemile. Pole juhus, et koguni pooled Fortune 500 Ameerika Ühendriikide edukatest ettevõtetest on rajatud kriisiaegadel(Roland Berger Institute, 2023 [45]).
3. Globaalse koostöö saavutamine muutub keerulisemaks, kuna võtmerollis olevad riigid näevad üksteist üha enam rivaalide, mitte partneritena. Autokraatlikud tendentsid kasvavad ka demokraatiates endis. Lühemas vaates mõjutavad poliitilist stabiilsust majanduslikud ja geopoliitilised riskid, kuid pikemas vaates tõusevad esikohale kliima- ja loodusprobleemid. Liberaalsete demokraatiate arv on viimase kümnendi jooksul vähenenud, autokraatlike riikide arv kasvanud, samas kui rahulolematus valitsemisvormidega on osas riikides tõusnud.(Roland Berger Institute, 2023 [46])
4. Globaliseerumise all on seni mõeldud 1990–2000 aastate klassikalist üleilmastumist – odava tööjõu otsinguil on tootmine viidud arenguriikidesse ja toimub kaupade massiline liikumine üle maailma. Ka praegu tekivad selles uued mustrid ja vormid, mis põhinevad tehnoloogial, teenustel ja väärtuspõhistel tarneahelatel.
   Teenuste globaliseerumine, kus andmed, tarkvara, platvormid ja digiteenused liiguvad üle piiride, kasvab juba kiiremini kui traditsiooniline kaubavahetus. Füüsiliste kaupade asemel liigub üha enam teadmisi ja teenuseid alates IT- ja finantsteenustest kuni disaini ja hariduseni. Hea näide on pilveteenused, e-kaubandus ja rahvusvahelised platvormitööd (nt Upwork, Fiverr)(McKinsey Global Institute, 2019 [47]).
   Väärtuspõhine regionaliseerumine, kus geopoliitiliste pingete tõttu hajutatakse tootmist ja tarnijaid. Märksõna on nearshoring. Näiteks Euroopa Liidu eesmärk on tuua strateegiline tootmine (mikrokiibid, rohetehnoloogiad) tagasi Euroopasse või selle naabrusse (IMF, 2023 [48]).
   Roheglobaliseerumine, kus kaubavahetuse ja tarneahelate kujundamisel mängivad järjest suuremat rolli keskkonna- ja kliimastandardid. Näiteks Euroopa Liidu süsiniku piirimeede (CBAM), mis mõjutab rahvusvahelist kaubandust(Dechezleprêtre, A., Haramboure, A., Kögel, C., Lalanne, G. & Yamano, N. 2025 [49]).
   Inimtööjõu ja talentide liikumine uues võtmes, kus füüsilise rände kõrval levib kaugtöö rahvusvahelistel platvormidel, millega võib kaasneda oskuste üleküllus (skill waste) ja alatasustamine(Awad, I. 2025 [50]); kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide konkurents on muutunud üleilmseks ega sõltu füüsilisest asukohast(Froese, F. J., Blay, T., Gibson, G. B., Shaffer, M. A. & Benitez, J. 2025 [51]).
5. COVID-19 pandeemia tõi kaasa kaugtöö kiire leviku, millel on märkimisväärsed tagajärjed ülemaailmsele tööjaotusele. Kaugtöö võib ühtaegu tööturge ühendada ning samal ajal süvendada geograafilist ja sotsiaalset kihistumist. Veebipõhiste tööplatvormide andmete analüüs näitab, et kaugtöö polariseerub kolmel tasandil. Esiteks globaalne lõhestumine: suur osa töödest läheb Põhja-Ameerika, Euroopa ja Lõuna-Aasia kaugtöötajatele, samas kui muude piirkondade töötajad osalevad vaid vähesel määral. Teiseks kipuvad kaugtöökohad koonduma linnapiirkondadesse, jättes maapiirkonnad tagaplaanile. Kolmandaks on tööjaotus polariseerunud oskuste järgi: nõutud oskustega töötajad saavad kasumlikke ametikohti, samas kui ülejäänud peavad leppima tiheda konkurentsi ja madalama tasuga(Braesemann, F., Stephany, F. Teutloff, O., Kässi, O., Graham, M. & Lehdonvirta, V. 2021 [52]).
   Uuringu tulemused näitavad, et kaugtööle mõjuvad koondumisjõud, mis tulenevad oskuste, inimkapitali ja võimaluste ebavõrdsest jaotumisest. Kaugtöö koondub piirkondadesse, kus on olemas institutsioonid, mis soodustavad spetsialiseerumist ja keerukate majandustegevuste arengut, ehk peamiselt suurlinnadesse. Piirkonnad, kus sellised institutsioonid puuduvad – sageli maapiirkonnad – jäävad maha ning lõhe linnade ja maapiirkondade vahel süveneb.
   Selleks, et kaugtöö võiks muutuda tõhusaks vahendiks nii majandusliku kui ka regionaalse arengu toetamisel, tuleb seda siduda oskuste arendamise, taristuinvesteeringute ja sihipäraste tööturuprogrammidega. Nii on võimalik vähendada piirkondlikke lõhesid ning tagada, et kaugtöö tooks kasu kogu ühiskonnale.
6. Ebakindlus geopoliitilise arengu suhtes, eriti Venemaa-Ukraina sõda, mõjutab mitut moodi nii Euroopa kui ka Eesti farmaatsiatööstust. Euroopa Liit ja USA on kehtestanud Venemaale ulatuslikud sanktsioonid. Kuigi Genfi konventsiooni 18 jt rahvusvaheliste humanitaarõiguste põhimõtete kohaselt peetakse ravimite ja meditsiinitarvete kättesaadavust humanitaarseks vajaduseks ning teoreetiliselt on need sanktsioonidest vabastatud, mõjutavad piirangud siiski logistikavõrgustikke, maksesüsteeme ja ettevõtete tegevust, muutes ravimite tarnimise keerulisemaks. Nii mõnedki farmaatsiatööstusettevõtted on vabatahtlikult Venemaaga tehtavat äri vähendanud või selle lõpetanud (Tilk ja Kruusmaa, 2024 [53]).
7. Olulise tegurina jätkab nii kohalik kui ka rahvusvaheline e-kaubandus tõusutrendi. Ettevõtjad hindavad, et kuigi Hiinast tulevad suured kaubamahud, on suuremas kasvutrendis pigem Euroopa mahud. Ekspertide hinnangul kasvab e-kaubandus järgmisel kümnendil keskmiselt 10–15% aastas, see tähendab kauba maanteeveo (viimase miili) mahu suurenemist (Lassur ja Viia, 2023 [54]).
8. Kogu maailmas püüavad ettevõtted muuta oma globaalseid väärtusahelaid riskikindlamaks ja konkurentsivõimelisemaks (ILO, 2019a [55]; Arenguseire Keskus, 2021 [56]; Titievskaia jt, 2020 [57]). Ettevõtte kasvustrateegiad võivad toodete, sektorite või majanduste lõikes täiesti erineda, kuid neid kõiki mõjutab järjest konkurentsitihedam keskkond, kus vastastikune seotus nii info- ja kommunikatsioonivõrgustike kui ka tootmis- ja tarneahelate lõikes üha kasvab (ILO, 2019a [58]).
9. Ettevõtted peavad järjest enam arvestama nii kohalike kui ka rahvusvaheliste olude ja eeldustega – erisustega kultuuris, regulatsioonides ning ka tarbijaeelistustes. Paljud tärkava majandusega riikide ettevõtted võivad selles olla väljakujunenud rahvusvahelistest äriettevõtetest edukamad. (ILO, 2019a [59])
10. Hiina ja India majandused muutuvad üha iseseisvamaks ning nende ettevõtted liiguvad globaalsetes väärtusahelates ülespoole (EY, 2020 [60]).
11. Euroopa jaoks on suurim kasvuvõimekus teenuste ja digitaalvaldkonnas, kuid selle realiseerumisulatus sõltub sellest, kui kiiresti suudetakse tõsta investeeringuid teadus- ja arendustegevustesse (TA). 2019. aasta seisuga oli TA investeeringute osakaal SKP-st 2,03% (vrd Jaapanis 3,29%, USA-s 2,79% ja Hiinas 2,07%. (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [61])
12. Globaalsetes väärtusahelates osalemine võib kaasa tuua ka kahjulike keskkonnamõjude suurenemist (nt pooltoodete suurenenud transport). Keskkonnakahjude maksustamine aitab globaalsete väärtusahelate ressursikasutusele suuremat tähelepanu pöörata. (World Bank, 2020 [62])
13. OECD-s käivad arutelud üleilmse ettevõtte tulumaksu ja selle alammäära kehtestamise üle, mille eesmärk on tuua riikide kassasse rohkem maksutulu hargmaistelt suurettevõtetelt, eriti nt rahvusvahelistelt tehnoloogiahiidudelt, nagu Google, Facebook, Apple ja Amazon. Kogu maailma hõlmav kokkulepe ettevõtete tulumaksu kohta tähendaks ka seda, et maailma suurimaid firmasid saaks maksustada selle järgi, kus nad oma äri on ajanud, mitte kus nad ametlikult on registreeritud. (Lawder ja Leigh, 2021 [63]) OECD hinnangul aitaks kavandatav maksumuudatus kaasa tõhusamale võitlusele majanduse globaliseerumise ja digitaliseerumise koosmõjul tekkinud majanduslike moonutuste ja ebavõrdsusega (OECD kodulehekülg, 2021 [64]). Maailma juhtivate tööstusriikide ühendus G7 leppis 05.06.2021 kokku ettevõtete tulumaksu miinimumiks üleilmselt vähemalt 15%. Põhimõtteline kokkulepe 139 riigist koosnevas foorumis loodetakse saavutada 1.07.2021. (Lawder ja Leigh, 2021 [65]; G7 leppis kokku…, 2021 [66]).

Vaata lisaks megatrendi Üleilmastumine võimendab riske.