Uued andmeteaduslikud lähenemised jõuavad laiatarbesse

1. Euroopa Komisjoni prognoosi kohaselt võib andmemajandus EL-is kasvada 2018. aasta 301 mld eurolt 2025. aastaks 829 mld euroni (Euroopa andmestrateegia…, 2021 [9]), seejuures näeb EL-i andmestrateegia andmevaldkonna spetsialistide arvuks EL-is 2025. aastal 10,9 mln (2018. aastal oli see 5,7 mln) (Suurandmed…, 2021 [10]).
2. Kvantarvutid võivad mõjutada töökohti, kuna on võimelised muutma reaalsetele probleemidele lähenemist, näiteks finants- ja keemiatööstuses (CB Insights, 2020b [11]) ning pikemas perspektiivis ka farmaatsiatööstuses (Zinner jt, 2021 [12]).
3. Kuna suurandmete kogumise ja kasutamisega tekivad probleemid tarkvara ja andmete turvalisusega ning küberkuritegevusega (Pärna, 2016 [13]), loob uute andmeteaduste rakendamine vastavad töökohad. Andmetega töötavad nt andmeinsenerid (andmebaaside ülesehitamine, optimeerimine, andmemasside kasutusloogika), andmeteadurid (kuidas andmeid tekitada, eri mudelite ehitamine, testimine), analüütikud (annavad äriüksustele suuna otsuste tegemiseks) (Andmekirjaoskus tagab…, 2021 [14]).

Vaata lisaks megatrendi Digitehnoloogia ulatub kõikjale.

1. Vaja on oskust käidelda ja modelleerida suurandmeid: suurte andmekogumite töötlemis-, esitlus- ja kasutusoskus (analüüsimine, omavaheline integreerimine, töötlemine, sünteesimine, filtreerimine, järeldamine) (Pärna, 2016 [15]). Töö andmetega eeldab tehnoloogiaekspertide väitel uudishimu, loogikat, püsivust, täpsust, teaduslikku lähenemist ning matemaatika, statistika ja programmeerimise oskust (Andmekirjaoskus tagab…, 2021 [16]).
2. Tähtis on osata andmeid kasutada: suuta andmeid lugeda ja andmemassidest kriitilisemat infot välja sõeluda, näha andmeid vastuste allikana, andmete abil otsuseid teha ja teenuseid kujundada (Andmekirjaoskus tagab…, 2021 [17]; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2021 [18]). Suurandmetes sisalduvate seoste ja mustrite mõistmiseks on vaja statistika lugemise, andmete analüüsimise ja tõlgendamise oskusi. Matemaatikat on vaja õpetada ka mittereaalainete inimestele. (Pärna, 2016 [19])
3. Suurandmete kasutamine tõstab kriitilise mõtlemise ning kõrgetele eetilistele standarditele tuginevate juhtimisoskuste osatähtsust (Pärna, 2016 [20]).
4. Vajatakse spetsialiste, kes oskaks lahendada probleeme tarkvara ja andmete turvalisusega (Pärna, 2016 [21]).
5. On vaja oskusi kvantarvutite tarkvara loomiseks ja rakendamiseks (CB Insights, 2020b [22]).

Vaata lisaks megatrendi Digitehnoloogia ulatub kõikjale.

1. Andmetel põhinevad strateegilised otsused võimaldavad ettevõtetel luua muu hulgas innovatiivseid lahendusi ja luua seeläbi uusi ärimudeleid ning sealt omakorda suurendada tulusid (EAS toetab…, 2021 [23]).
2. Andmeanalüüs ja tehisintellekt, kliendi vajaduste andmepõhine analüüs ja profileerimine aitavad ettevõtetel pakkuda lõpptarbijatele individuaalseid teenuseid (Sohnemann jt, 2020 [24]; Krusell jt, 2020 [25]), sh hariduselus personaalset õpirada (Küngas, i.a. [26]; Personaliseeritud…, i.a. [27]) (vt ka trendi Väärtusmaailm teiseneb > Isikustatum, kuid säästvam tarbimine).
3. Suurandmete kasutamine aitab teha tõenduspõhiseid, targemaid ja täpsemaid otsuseid (Pärna, 2016 [28]), sh riigivalitsemises (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2021 [29]). Organisatsioonid saavad kasutada andmetest saadud infot oma tööprotsesside parendamiseks (Pärna, 2016 [30]).
4. Uute andmeteaduslike lahenduste efektiivse kasutamise eelduseks on kvaliteetsed ja korrektselt sildistatud baasandmed. Kvaliteetsed andmed, korras andmebaasid ja pädevalt juhitud infoprotsessid annavad tõuke ettevõtte arenguks. (Chemi-Pharm…, 2021 [31])
5. Teadus- ja arendusvõimekusse investeerimine motiveerib nutikaid lahendusi looma, sh digilahendusi, mida saab kiirelt proovida ja rakendada (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2021 [32]). Arengule ja arendustegevusele aitab kaasa hea psühhokliima: loov ja õppiv töökeskkond, eksimuste lubamine, koostöö, läbipaistvus ja usaldus otsuste kujundamisel (Altosaar, 2016 [33]).
6. Kvantarvutused võimaldavad märksa kiiremat ja tõhusamat arvutamist kui praegused kõige võimsamad superarvutid, mistõttu on need kasulikud teatud tüüpi keeruliste teadusprobleemide lahendamiseks, eriti meditsiinivaldkonnas, nt ravimite loomisel (EY, 2020 [34]). Kvantarvutust kasutatakse järgmistes valdkondades: keemia ja tervishoid (ravimimõju, geenianalüüs), rahandus (pettuste tuvastamine), küberturvalisus (postkvantkrüptograafia), plokiahel ja krüptograafia, AI (arenguhüpe tuvastamisvõimetes), logistika (optimeerimine), tootmine ja tööstusdisain (tõhusaima konstruktsiooni väljaarvutamine), põllumajandus (katalüsaatorkombinatsioonid), riigikaitse (koodi lahendamine, simulatsioonid, lahingmasinate materjalid) (CB Insights, 2020b [35]).
7. Kvantarvutid tõstavad küberturvalisuse vajadust. Ettevõtted/asutused peavad suutma oma andmeid turvata kiiremini, kui arvutid suudavad neid dešifreerida, isegi plokiahela tehnoloogia pole kaitstud – luuakse uued krüpteerimismeetodid, nn postkvantkrüptograafia (CB Insights, 2021a [36]).
8. Plokiahela tehnoloogiad leiavad järjest enam rakendust väljapoole krüptoraha tootmist, nt finantssektoris, reisimisel, tervishoius, avalikus sektoris, jaemüügis, põllumajanduses, hariduses ja meelelahutuses (CB Insights, 2021b [37]). Näiteks toidukäitlemises võimalik parendada tarneahela jälgitavust, minimeerida andmete võltsimist ja dubleerimist (Using blockchain…, 2020 [38]).
9. Servtöötlus (edge computing ehk lõplikele tarbijatele lähedale viidud arvutusvõimsused) võimaldab tänapäeval varasemast mahukamat, madalamate kuludega ja seejuures kiiremat suurandmete töötlust. Masinõppe abil saab sellest luua uut väärtust, ennetades katkestusi ja tõstes andmete turvalisemat töötlemist. Servtöötlust on võimalik rakendada peaaegu kõikides majandussektorites ja tööstusharudes, seejuures on see abiks geograafilistes piirkondades, kus internetiühendus on piiratud või kel on vaja kiiremat andmeühendust kui andmete vahendamine edasi-tagasi pilvetehnoloogia vahel. Näiteks saavad seda kasutada autonoomsed sõidukid (säästab väärtuslikke millisekundeid), tervishoiu valdkond (kiirem abi patsientidele, turvalisemalt hoitud terviseandmed), internetivõrgust eemale jäävad põllumajandustootmised (mullaolude jälgimine), energiatööstuses (nafta- ja gaasiseadmete ohutuse ja toimehäirete jälgimine), jaemüük (virtuaalreaalsuse (VR) assistendid), finantsteenused (kiiremad ja turvalisemad otsused ja teenused). (What Is Edge…, 2021 [39])
10. Servtöötlus 5G-ga kombineerituna võimaldab koguda ja vahendada rohkem andmeid (These Are The 5G…, 2021 [40]).
11. 5G võimaldab välja arendada asjade interneti võrke ka liikuvatele seadmetele (Ekspert selgitab…, 2021 [41]).
12. Tegutsemine hajutatult ja väljaspool kontorit töötamine tõstab vajadust pilveteenuste järele. Pilvandmetöötluse puhul on organisatsioonidel katsumuseks pilveteenuse kulu prognoosimine ja optimeerimine. (Ikink, 2021 [42])
13. Tähtsaks saab, kuidas valitsused, organisatsioonid ja eraisikud otsustavad andmeid jagada (PwC, 2018b). Kuna üksikult ei suuda ükski Euroopa riik suurriikidega võistelda, on EL võtnud teema üles keskse küsimusena, nt andmete piiriülene liikumine, küsimused regulatsioonide tasakaalu ja väärtuste üle (Karu, 2021 [43]). EL investeerib ca 4–6 mld eurot ühtsesse Euroopa andmeruumi ning ühendatud Euroopa pilvetaristusse ja -teenustesse (Suurandmed…, 2021 [44]).
14. Tähtis on riiklik andmepoliitika ning selle praktiline rakendamine. Eesti on Euroopa Andmeportaali avaandmete küpsuse uuringu väitel 2020. aastal tõusnud juba viiendale kohale (Karu, 2021 [45]). Avaandmete küpsusuuringus hinnatakse nelja aspekti: poliitika, portaal, mõju ja kvaliteet.
15. Kuna EL-i andmestrateegia edu sõltub suurel määral info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristust, on Euroopa andmestrateegias kirjas, et EL-is kiirendataks selliste tehnoloogiate arengut nagu küberturvalisus, optilised kiud, 5G ja 6G, ning kiidetaks heaks ettepanekud Euroopa rolli suurendamiseks superarvutite ja kvantarvutite valdkonnas (Euroopa andmestrateegia…, 2021 [46]).
16. Prognoosi järgi aastaks 2030 tarbivad andmekeskused 8% kogu maailma elektrist (aastal 2021 oli see 2%) (Podder ja Singh, 2021 [47]) (vt ka megatrendi Keskkonnasäästlikkus saab normiks).
17. Digitaalsektoril tuleb parandada oma CO₂ jalajälge ja keskenduda elektroonikaromude vähendamisele (Euroopa andmestrateegia…, 2021 [48]) (vt ka megatrendi Keskkonnasäästlikkus saab normiks).
18. Kasvab behavioral economy, kus käitumisinfo on andmete sisendiks, sest käitumisinfot on nüüd võimalik töödelda, standardiseerida, pakendada ja müüa (EY, 2020 [49]).
19. Digiteenuste pakkujatel on kasutajate kohta enam teavet kui kasutajatel nende tegevuse kohta. Reguleerimata ebavõrdsus võib tingida olukorra, kus tarbija eelistusi ja isegi nõrkusi kasutatakse ära ärilistel või poliitilistel eesmärkidel. (Suurandmed…, 2021 [50]) (vt ka megatrendi Väärtusmaailm teiseneb)
20. Vaja on ennetada olukorda, kus üksikisikud või rühmad liigitatakse automatiseeritud andmepõhisel hindamisel selliselt, kus nad võivad jääda selle tulemusena ilma näiteks karjäärivõimalustest või tervisekindlustusest (Suurandmed…, 2021 [51]) (vt ka trend Tehisintellekti tegeleb järjest keerukamate ülesannetega).
21. Organisatsoonid peavad tegelema küberturvalisuse tagamisega, sest näiteks korraliku kvantarvutiga häkker võib saada ligi tundlikele materjalidele (e-kirjad, e-arved, tervisekaardid jms), sh võib valitsuste konfidentsiaalne suhtlus olla haavatav (CB Insights, 2021a [52]).
22. Valitsused kehtestavad reeglid andmete kasutamisele, EL-is on GDPR (EY, 2020 [53]). Euroopa andme­strateegias leitakse, et eeskirjad peaksid põhinema sellistel EL-i väärtustel nagu eraelu puutu­matus, läbipaistvus ja põhiõiguste austamine. Andmete tasuta jagamine peab piirduma isikus­tamata andmetega või pöördumatult anonüümseks muudetud andmetega. Üksikisikutel peab olema täielik kontroll oma andmete üle ja nad peavad olema kaitstud EL-i andmekaitse-eeskirja­dega, eelkõige isikuandmete kaitse üldmäärusega. (Euroopa andmestrateegia…, 2021 [54]) Kui riigid kasutavad võimalust luua kodanikele suurandmete ja käitumisinfo põhjal paremaid teenuseid ning olla riigieelarves sääst­likum, tuleks analüüsida, kuidas vältida „suure venna“ efekti (EY, 2020 [55]).
23. Euroopa Parlament soovib, et teadusuuringuid ja innovatsiooni toetavad EL-i andmealased õigusaktid aitaksid kasutada seniseid isikustamata tööstuslikke, avalikke ja kaubanduslikke andmeid ning teha andmed kättesaadavaks Euroopa ettevõtetele, sh VKE-dele ja teadlastele. Valdkondlikud andmeruumid andmete liikumiseks võimaldaksid andmeid jagada, järgides samal ajal EL-i ühiseid suuniseid, õiguslikke nõudeid ja protokolle. (Euroopa andmestrateegia…, 2021 [56]) Andmete taaskasutuse tegevuskava võimaldaks andmete paremat kättesaadavust ja taaskasutust, sh konfidentsiaalsete andmete kasutamist teaduslikul eesmärgil, avaandmete kättesaadavust ning nõusolekupõhist andmetöötlust (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2021 [57]).
24. Võrdsete võimaluste tagamiseks tuleks tegeleda piirkondadevahelise digitaalse lõhe kaotamisega (Euroopa andmestrateegia…, 2021 [58]).
25. Euroopa Parlament on kutsunud komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja koos teiste riikidega ülemaailmsed standardid, mis edendavad EL-i väärtusi ja põhimõtteid, tagades samal ajal liidu turu konkurentsivõime säilimise (Euroopa andmestrateegia…, 2021 [59]).
26. Kui EL jätab suurandmete kasvava võimekuse kasutamata, võib see tähendada peamiste EL-i programmide (nt rohelise kokkuleppe) vähem kui optimaalset rakendamist ning negatiivseid tagajärgi tarbijatele, ettevõtetele ja majandusele (Suurandmed…, 2021 [60]).
27. Tundlike andmete ohutuks ja privaatseks kasutamiseks on abiks, kui arendada, katsetada ja kasutusele võtta n-ö privaatsustehnoloogia lahendused (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2021 [61]). EL-i eesmärk on tõsta algasemel digioskustega elanike osakaalu liidus 65%-ni aastaks 2025 (2018. aastal oli see 57%) (Suurandmed…, 2021 [62]).

Vaata lisaks megatrendi Digitehnoloogia ulatub kõikjale.