Kliimaneutraalsuse saavutamine ehk missioon päästa planeet Maa

Uuringu mõjud

Lae alla

  1. Kasvab taastuvatele loodusvaradele tuginev elektritarbimine (päikese- ja tuuleenergia, rohevesiniku tootmine), mis tingib muutused pea kõikides majandusvaldkondades (McKinsey & Company, 2021 [1]).
  2. COVID-19 pandeemia kogemus ja õppetunnid aitavad mõista üleilmset seotust ka keskkonnamuutuste kontekstis ning mobiliseerida ühiskonna eri osapooli kliimamuutustega võitlemiseks. Paljud riigid rakendavad keskkonnasõbralikke taastamiskavu, rahastavad majanduskasvu stimuleerivaid ja süsinikdioksiidi heite vähendamist toetavaid projekte. Üha rohkem ettevõtteid mõistab, et üleilmse soojenemise vastu võitlemine tõstab nende jätkusuutlikkust, konkurentsivõimet ja väärtust. (EY, 2020 [2])
  3. Energiatootmine on suurim kasvuhoonegaaside allikas ja peamine kliimamuutuste põhjustaja. Tulevikku prognoosides on oluline võtta arvesse energiatõhususe kasvu, energiaallikate mitmekesistumist (nt suureneb järgneval kümnendil energia salvestamise võimekus kuus korda, võimaldades võtta kasutusele enam taastuvenergiaallikaid ja elektriautosid) ning rahvusvahelist koostööd fossiil­kütustest sõltuvuse vähendamiseks. (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [3])
  4. Püüeldakse kõrgema isevarustatuse määra ja impordisõltuvuse vähendamise poole (Arenguseire Keskus, 2021 [4]).
  5. Kivisöe kasutamine kahaneb ning asendub üha enam gaasile ja taastuvenergiale tuginevate lahendustega (McKinsey & Company, 2021 [5]; Cedefop, 2018a [6]).
  6. Taastuvenergia (tuule-, päikese- ja vesinikuenergia) osakaal elektritootmises kasvab kiiresti, moodustades 2035. aastaks poole elektritootmisest. Rohevesiniku tootmine muutub kulutõhusaks 2030. aastatel, kattes 2035–2050 ca 40% kasvavast elektrienergia vajadusest peamiselt tööstuses ja transpordis. (McKinsey & Company, 2021 [7])
  7. Kasvab vesiniku osatähtsus, kuna seda saab kasutada algmaterjalina, kütuse või energiakandjana ning sellel on palju kasutusvõimalusi tööstuses, transpordis, energeetikas ja ehitussektoris, pakkudes seega lahendusi süsinikdioksiidiheite vähendamiseks olulisimates valdkondades. Vesinikul on tähtis roll EL-i Pariisi kokkuleppe saavutamisel aastaks 2050. (Euroopa Komisjon, 2020a [8])
  8. Osa taristu arengust võib edendada laiemalt elukeskkonda (nt kiire interneti viimine vähem arenenud piirkondadesse), kuid energeetikataristu arendamine võib tekitada ka olulist vastuseisu, kui elukeskkonna kvaliteet väheneb (nt tuulikute müra, rikutud vaade jms) (Arenguseire Keskus, 2020b [9]).
  9. Üha enam pööratakse tähelepanu ettevõtete ja asulate kliimapositiivsusele. Suurt rolli nähakse just linnadel, kuna transport, tootmine ja hoonete energiakulu põhjustavad suurema osa CO2-heitest. Kliimapositiivsusele suunatud algatused keskenduvad peamiselt energeetika, hoonete, transpordi, linnaplaneerimise, õhukvaliteedi, toidu, prügi- ja veemajanduse küsimustele. Euroopas on kliimapositiivsete linnade algatusega liitunud 19 riiki. (Sohnemann jt, 2020 [10])
  10. Muutub arusaam ressurssidest, kuna põhirõhk läheb taaskasutusele – kasutusele võetakse seni ebaotstarbekad allikad (Eestis nt tuhamäed, vanad prügilad). Tekivad uued energiakandjad, mis praegu on alles väljatöötamisel. Domineerib taastuvenergia, kaugemas tulevikus suudetakse kontrollida termotuumareaktsiooni. (Eamets, 2018 [11])
  11. Maa kui üks olulisemaid ressursse muutub väga kalliks ning traditsiooniline põllumajandus kolib suurlinnadesse (nt aiad pilvelõhkujates, vertikaalsed aiad jm). Tekivad alternatiivsed viisid toidu tootmiseks või toitainete omandamiseks. (Eamets, 2018 [12])
  12. Prognoositakse, et andmekeskused tarbivad aastaks 2030 kogu maailma elektrist 8% praeguse 2% asemel. Rohelise IT ja tarkvaralahenduste juurutamine võib aidata luua energiatõhusaid ja kaasavaid digitaalseid süsteeme. (Podder ja Singh, 2021 [13])
  13. Eesti peab keskenduma Ida-Virumaal töötlevas tööstuses nii uute ettevõtete rajamise kui ka seniste arendamise toetamisele, sh toetades tööstuse mitme­kesisuse kasvu käsikäes IKT-valdkonna arendamisega, sest automatiseerimise ja digitaliseerimisega on võimalik lisandväärtust suurel määral tõsta (Michelson jt, 2020 [14]).
  14. Eesti jaoks olulised valdkonnad on ka keskkonna- ja rohetehnoloogiad, taastuvenergia, ringmajandusharud, vesiniku tootmine ja turismisektor, aga ka kultuurivaldkond ja loomemajandus. Rõhku tasuks panna ka põlevkivitootmise alternatiivsetele keskkonnasõbralikele lahendustele ning uuringute ja projektide toetamisele väiksema CO2-heitega ja kõrgema lisandväärtusega põlevkivitoodete arendamiseks. (Michelson jt, 2020 [15])
  15. Taastuvenergia ja kliimamuutustega seonduvad poliitilised otsused Euroopa tasandil mõjutavad otseselt Eesti metsast saadava bioenergia kasutamist. Metsavarud võivad osutuda majanduslikult tulusaks tooraineks. Süsihappegaasi emissiooni maksustamine aitab investeeringud suunata CO2-neutraalsema energia tootmise ja töötlemise protsessi ning aitab kaasa fossiilkütuste ja -energia asendamisele biomassil põhinevate toodetega. (Pärna, 2016 [16])
  16. Suureneb metsade majandamise vajadus, kuna targa ja kestliku majandamisega seotakse rohkem süsinikku ning puittoodete valmistamisel „lukustatakse“ osa keskkonnas ringluses olevat süsinikku kuni toodete elukaare lõpuni. Metsandusel on tähtis roll bioloogilise mitmekesisuse tagamisel. (European Forest Institute, 2021 [17])
  17. Eestil on kõik võimalused toota rohevesinikku, metanooli, taastuvelektrit või muid tuleviku transpordis ja tööstuses kasutatavaid energiakandjaid ja kütuseid (Arenguseire Keskus, 2021 [18]).
  18. Taastuvenergia kasutamine kasvab proportsionaalselt selle kulude langusega, maagaas muutub peagi maailma suuruselt teiseks energiaallikas (edestades kivisöe) ning järjest enam levib poliitiline tahe võidelda ja kohaneda kliimamuutustega (ILO, 2019a [19]).
  19. Gaasi nõudlus kasvab kuni 2030. aastate lõpuni ja hakkab seejärel langema, kuna energeetikas saab gaasist peamise energiaallika asemel süsteemide paindlikkust võimaldav allikas (McKinsey & Company, 2021 [20]).
  20. Teisalt leitakse, et hoolimata märkimisväärsest langustrendist vajatakse uusi naftavarusid keemiatööstuse ja lennundussektori kasvu tõttu ka lähitulevikus. Nafta vajadus saavutab prognooside kohaselt tipu 2020. aastate lõpus, millele järgneb ca 10% langus aastaks 2050. Peamisteks teguriteks on sõidukite arvu vähenemine, maanteetranspordi efektiivsuse kasv ja elektrifitseerimise kasv. Nõudlus kivisöe järele väheneb aastaks 2050 peamiselt söeenergeetikast loobumise tõttu. (McKinsey & Company, 2021 [21]; European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [22])

Loe lähemaltSulge

Uuringu mõjutöökohtadele

Lae alla

  1. Energia tootmine taastuvatest loodusvaradest on töömahukam protsess kui selle tootmine fossiilkütustest (IISD ja SITRA, 2020 [23]).
  2. Roheenergeetika arendamine toetab töökohtade loomist, muutes sellised töökohad ühtlasi tulevikus üheks majanduse oluliseks alustalaks (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [24]).
  3. Säästva arengu kasvav tähtsus ja üleminek vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele eeldavad struktuurimuutusi sektorites ja ametialadel (Cedefop, 2018a [25]).
  4. Kui põlevkivi kaevandamine lõppeb, siis on suurimaks töökohtade kao riskirühmaks mäetööstuse juhid, mäeinsenerid ja kaevandusmarkšeiderid; samuti keemia- ja kütusetehnoloogide ametirühm. Täiendus- ja ümberõpet vajab põlevkivisektori vähenemisel kokku umbes pool (2800 inimest) praegusest tööjõust, kuivõrd nende ametikohad on tihedalt seotud põlevkivi spetsiifikaga. (Michelson jt, 2020 [26])
  5. Põlevkivitööstuse oskus- ja käsitööliste ametirühmas on riskid seotud ametirühmade hääbumise ja kadumisega majanduses laiemalt ning nende oskuste ülepakkumisega (sh nt (kaevandus)masinate mehaanikud ja remondilukksepad) (Michelson jt, 2020 [27]).
  6. Lühiajalises perspektiivis on töötukassa baromeetri järgi põlevkivitööstuses tööjõu puudujääk, mistõttu võib arvata, et osa põlevkivisektorist vabanevast tööjõust leiab rakendust samas valdkonnas ka teistes ettevõtetes (Michelson jt, 2020 [28]).
  7. Võimalikud tugi- ja kasvuvaldkonnad Ida-Virumaal on 1) veondus; 2) keskkonna- ja rohe-tehnoloogiatele keskenduvad tööstusvaldkonnad (sh vee ja õhu puhastamine); 3) taastuvenergia sektor ehk taastuvatest allikatest energia tootmine ning sellega seotud tegevusvaldkonnad (sh taristu ja seadmete ehitus, teadus- ja arendustegevus, kuna Ida-Virumaal on potentsiaali ja toimiv taristu energia tootmiseks ka põlevkivi kasutamata, nt Eesti Energia plaanib rajada põlevkivikaevandusse pumphüdroelektrijaama); 4) ringmajandusharud, mis tegelevad tootmis- ja elutegevuse jääkidest uute toodete loomisega (nt Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse planeeritav Auvere agropark); 5) IKT-valdkond põhirõhuga IKT-lahenduste ja töötleva tööstuse sümbioosil, sh tööstuse automatiseerimise, digitaliseerimise, robotiseerimisega tegelevad valdkonnad (nii teadus- ja arendustegevus kui ka vastava tarkvara ning seadmete tootmine); 6) vesiniku tootmine; 7) turism ja muud sektorid (Michelson jt, 2020 [29]).
  8. Nn vanade tööstus- ja energeetikavaldkondade töötajatel tekib vajadus ümber õppida, elukohta vahetada. Üleminekumeetmete kavandamisel tuleks arvestada võimalusega kombineerida eri stsenaariume: nt keemia- ja kütusetehnoloogia inseneride puhul võib olla tõenäolisem uue spetsialiseerumise rakendamine Ida-Virumaa piirkonnas; võimalused kaevanduse valdkonnas on piiratud ja sõltuvad otsustest maavarade kaevandamise vallas. Seetõttu peaksid olema kättesaadavad erinevaid võimalusi (nii täiendus- kui ka ümberõpet) pakkuvad teenused. Tehnikute ja keskastmespetsialistide ametirühmas on sarnase ümberõppevajadusega ning suuremas töö kaotamise riskis keemia- ja kütusetehnoloogia spetsialistid ning mäetehnikud ja kaevanduse ja karjääri töödejuhatajad. (Michelson jt, 2020 [30])
  9. Oluline on põhjalik karjäärinõustamine ning uuele tööjõuvajadusele vastav (nn Ida-Virumaa uute kasvuvaldkondadega arvestav) ümberõpe (Michelson jt, 2020 [31]).

Loe lähemaltSulge

Uuringu mõjuoskustele

Lae alla

  1. Põlevkivi kaevandamisega seotud valdkonnaspetsiifiliste oskuste vajadus kaob või väheneb oluliselt (Michelson jt, 2020 [32]):
    • Uute kasvuvaldkondade perspektiivis on võimalik teiste maavarade kaevandamine ja väärindamine Ida-Virumaal, mis võib tippspetsialistidele rakendust pakkuda, kuid selle trendi realiseerumist on vaja jälgida 2035/2050. aasta perspektiivis (sh on vajalik täiendõpe kõrghariduse tasemel, et teistsugusele spetsialiseerumisele ümber kohaneda).
    • Kuna 2/3 Eesti kaevandamise valdkonna tööjõust on hõivatud põlevkivisektoris, võib tekkida tööjõu regionaalne ülepakkumine ja vajadus spetsialistide täiendõppeks, kui oskuste teistes Eesti piirkondades rakendamine pole töötingimusi ja palgataset arvestades ahvatlev.
    • Insenertehniliste teadmiste rakendamine ja spetsialiseerumine uuele kõrgharidust eeldavale erialale on kõige tõenäolisem, kui Ida-Virumaale ei teki uusi spetsialiseerunud keemia- ja kütusetehnoloogia ettevõtteid või kaevandusi ning teistes Eesti piirkondades ei ole rakendumine ahvatlev.
  2. Kasvab vajadus uute, vanu valdkondi (eelkõige põlevkivienergeetika, fossiilkütustel põhinev transport jt) asendavate nn kasvuvaldkondade spetsiifiliste oskuste järele (nt teised töötleva tööstuse harud, IKT-valdkonna arendamine, keskkonna- ja rohetehnoloogiad, taastuvenergia, ringmajandusharud, vesiniku tootmine, aga ka turismisektor, kultuuri­valdkond ja loomemajandus) (Michelson jt, 2020 [33]).
  3. Üleminek madala süsinikuheitega energiaallikatele peab olema hoolikalt kavandatud protsess, mis hõlmaks mh ka praegusele energeetikasektori tööjõule suunatud uute kutseõppeprogrammide pakkumist (Michelson jt, 2020 [34]).

Loe lähemaltSulge

Uuringu mõjuühiskonnale, majandusele, haridusele

Lae alla

  1. Taastuv ja vähese süsinikdioksiidiheitega vesinik võib aidata vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid juba enne 2030. aastat, toetada EL-i majanduse elavnemist, asendades fossiilkütused ja lähteained aastaks 2050. Taastuv vesinik pakub häid võimalusi teadusuuringuteks ja innovatsiooniks, toetades samal ajal majanduskasvu ja töökohtade loomist. (Euroopa Komisjon, 2020a [35])
  2. Ida-Virumaa kohandumine teiste maavarade kaevandamise või teiste keemia- ja kütusetehnoloogia valdkondade peale eeldab alternatiivsete maavarade kaevandamise ning teiste keemia- ja kütusetehnoloogia spetsialiseerumise tekkimist piirkonnas (Michelson jt, 2020 [36]).
  3. Kliimaneutraalsuse saavutamine eeldab ambitsioonikaid ja hästi koordineeritud poliitilisi meetmeid (sh toetuspakette) kohalikul ja Euroopa tasandil (McKinsey & Company, 2021 [37]; Euroopa Komisjon, 2020a [38]).
  4. Kliimaneutraalse majanduse arengu toetamiseks ning vesinikunõudluse ja tarnimise suurendamiseks tuleb soodsa keskkonna loomiseks strateegiliselt kaasata eri osapooli tööstusest teaduse ja innovatsioonini (Euroopa Komisjon, 2020a [39]).
  5. Uute energiasüsteemide kasutusele võtmisel rakendatakse turvalisuse ja paindlikkuse kaalutlustel paralleelselt vanu ja uusi süsteeme (McKinsey & Company, 2021 [40]).
  6. Keskkonnahoidlike tehnoloogiate rakendamisel tuleb arvestada EL-i eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus kõikides valdkondades, sh nt digitaalsektoris, mis tekitab rohkem kui 2% ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest ja peaks kasvades keskenduma nii oma CO2 jalajälje kui ka elektroonikaromude vähendamisele (Euroopa andmestrateegia…, 2021 [41]).
  7. Energiasektori innovatsiooni toetavate tegevuste planeerimisel Eestis on kriitilise tähtsustega nii ettevõtete kui ka KOV-ide hoiakud ja koostöövalmidus. Edukaks tegutsemiseks on vaja suurendada osapoolte otsustus- ja tegevuste planeerimise võimet, tõstes selleks Ida-Virumaa ettevõtete ja KOV-ide baaskompetentse ning võimekust just rohemajanduse valdkonnas. Tähtis on kaasata eri osapooli nii riikliku kui ka kohaliku tasandi otsustusprotsessidesse. (Michelson jt, 2020 [42])

Loe lähemaltSulge

Allikad

  1. McKinsey & Company (2021). Global Energy Perspective 2021. Kasutatud 31.03.2021, https://mck.co/3zPczmG
  2. EY (2020). Are you reframing your future or is the future reframing you? Megatrends 2020 and beyond. EYQ 3rd edition. Kasutatud 30.04.2021, https://assets.ey.com/content/dam/ey-sites/ey-com/en_gl/topics/megatrends/ey-megatrends-2020-report.pdf
  3. European Strategy and Policy Analysis System (ESPAS) (2019). Global Trends to 2030: Challenges and Choices for Europe. Gaub, F. (toim.). doi:10.2872/074526
  4. Arenguseire Keskus (2021). Arenguseire Keskuse aastaraamat 2020. Tallinn: Arenguseire Keskus. Kasutatud 31.03.2021, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2021/03/2020_arenguseire_keskuse_aastaraamat_veeb.pdf
  5. McKinsey & Company (2021). Global Energy Perspective 2021. Kasutatud 31.03.2021, https://mck.co/3zPczmG
  6. Cedefop (2018a). Skills for green jobs in Estonia: an update. Kasutatud 19.03.2021, https://www.cedefop.europa.eu/files/estonia_green_jobs_2018.pdf
  7. McKinsey & Company (2021). Global Energy Perspective 2021. Kasutatud 31.03.2021, https://mck.co/3zPczmG
  8. Euroopa Komisjon (2020a). A hydrogen strategy for a climate-neutral Europe. Brüssel, COM(2020) 301 final. Kasutatud 21.04.2021, https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/hydrogen_strategy.pdf
  9. Arenguseire Keskus (2020b). Globaalsed jõujooned 2035. Stsenaariumid ja tähendus Eesti jaoks. Tallinn: Arenguseire Keskus. Kasutatud 31.03.2021, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2020/02/2020_globaalsed-joujooned_aruanne.pdf
  10. Sohnemann, N., Uffrecht, L. M., Hartkopf, M. C., Kruse, J. P., Noellen, L. M. (2020). New Developments in Digital Services. Study for the committee on the Internal Market and Consumer Protection, Policy Department for Economic, Scientific and Quality of Life Policies, European Parliament, Luxembourg. Kasutatud 31.03.2021, https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2020/648784/IPOL_STU(2020)648784_EN.pdf
  11. Eamets, R. (2018). Mis suunas areneb tulevikumajandus ja mis oskusi siis vajatakse? Riigikogu Toimetised 37, 31:42. Kasutatud 22.03.2021, https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2018/06/Eamets.pdf
  12. Eamets, R. (2018). Mis suunas areneb tulevikumajandus ja mis oskusi siis vajatakse? Riigikogu Toimetised 37, 31:42. Kasutatud 22.03.2021, https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2018/06/Eamets.pdf
  13. Podder, S., Singh, S., K. (2021). Tech + Sustainability = Leadership. Accenture, Technology innovation blog, 12. aprill. Kasutatud 17.05.2021, https://www.accenture.com/us-en/blogs/technology-innovation/tech-sustainability-leadership
  14. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Kasutatud 31.05.2021, http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2020/12/Lopparuanne_Polevkivitoostuse-kahanemise-mojud.pdf
  15. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Kasutatud 31.05.2021, http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2020/12/Lopparuanne_Polevkivitoostuse-kahanemise-mojud.pdf
  16. Pärna, O. (2016). Töö ja oskused 2025. Ülevaade olulisematest trendidest ja nende mõjust Eesti tööturule 10 aasta vaates. Tallinn: Kutsekoda.
  17. European Forest Institute (2021). Key questions on forests in the EU. Knowledge to Action 4. Mauser, H. (toim.). https://doi.org/10.36333/k2a04
  18. Arenguseire Keskus (2021). Arenguseire Keskuse aastaraamat 2020. Tallinn: Arenguseire Keskus. Kasutatud 31.03.2021, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2021/03/2020_arenguseire_keskuse_aastaraamat_veeb.pdf
  19. ILO (2019a). Changing business and opportunities for employers’ and business organizations. International Labour Office and International Organisation of Employers – Geneva: ILO and IOE. Kasutatud 9.03.2021, https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_dialogue/---act_emp/documents/publication/wcms_679582.pdf
  20. McKinsey & Company (2021). Global Energy Perspective 2021. Kasutatud 31.03.2021, https://mck.co/3zPczmG
  21. McKinsey & Company (2021). Global Energy Perspective 2021. Kasutatud 31.03.2021, https://mck.co/3zPczmG
  22. European Strategy and Policy Analysis System (ESPAS) (2019). Global Trends to 2030: Challenges and Choices for Europe. Gaub, F. (toim.). doi:10.2872/074526
  23. IISD, SITRA (2020). Effects of the Circular Economy on Jobs. IISD & SITRA Literature Review. Kasutatud 10.03.2021, https://media.sitra.fi/2021/01/13120019/effects-of-the-circular-economy-on-jobs.pdf
  24. European Strategy and Policy Analysis System (ESPAS) (2019). Global Trends to 2030: Challenges and Choices for Europe. Gaub, F. (toim.). doi:10.2872/074526
  25. Cedefop (2018a). Skills for green jobs in Estonia: an update. Kasutatud 19.03.2021, https://www.cedefop.europa.eu/files/estonia_green_jobs_2018.pdf
  26. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Kasutatud 31.05.2021, http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2020/12/Lopparuanne_Polevkivitoostuse-kahanemise-mojud.pdf
  27. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Kasutatud 31.05.2021, http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2020/12/Lopparuanne_Polevkivitoostuse-kahanemise-mojud.pdf
  28. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Kasutatud 31.05.2021, http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2020/12/Lopparuanne_Polevkivitoostuse-kahanemise-mojud.pdf
  29. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Kasutatud 31.05.2021, http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2020/12/Lopparuanne_Polevkivitoostuse-kahanemise-mojud.pdf
  30. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Kasutatud 31.05.2021, http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2020/12/Lopparuanne_Polevkivitoostuse-kahanemise-mojud.pdf
  31. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Kasutatud 31.05.2021, http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2020/12/Lopparuanne_Polevkivitoostuse-kahanemise-mojud.pdf
  32. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Kasutatud 31.05.2021, http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2020/12/Lopparuanne_Polevkivitoostuse-kahanemise-mojud.pdf
  33. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Kasutatud 31.05.2021, http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2020/12/Lopparuanne_Polevkivitoostuse-kahanemise-mojud.pdf
  34. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Kasutatud 31.05.2021, http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2020/12/Lopparuanne_Polevkivitoostuse-kahanemise-mojud.pdf
  35. Euroopa Komisjon (2020a). A hydrogen strategy for a climate-neutral Europe. Brüssel, COM(2020) 301 final. Kasutatud 21.04.2021, https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/hydrogen_strategy.pdf
  36. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Kasutatud 31.05.2021, http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2020/12/Lopparuanne_Polevkivitoostuse-kahanemise-mojud.pdf
  37. McKinsey & Company (2021). Global Energy Perspective 2021. Kasutatud 31.03.2021, https://mck.co/3zPczmG
  38. Euroopa Komisjon (2020a). A hydrogen strategy for a climate-neutral Europe. Brüssel, COM(2020) 301 final. Kasutatud 21.04.2021, https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/hydrogen_strategy.pdf
  39. Euroopa Komisjon (2020a). A hydrogen strategy for a climate-neutral Europe. Brüssel, COM(2020) 301 final. Kasutatud 21.04.2021, https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/hydrogen_strategy.pdf
  40. McKinsey & Company (2021). Global Energy Perspective 2021. Kasutatud 31.03.2021, https://mck.co/3zPczmG
  41. Euroopa andmestrateegia: mida parlament soovib? (2021). Euroopa Parlament, uudised, 25. märts. Kasutatud 2.04.2021, https://www.europarl.europa.eu/news/et/headlines/society/20210218STO98124/euroopa-andmestrateegia-mida-parlament-soovib
  42. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Kasutatud 31.05.2021, http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2020/12/Lopparuanne_Polevkivitoostuse-kahanemise-mojud.pdf