Vastupanu kasvatamine riskidele

Uuringu mõjud

Lae alla

  1. Pandeemiad ei ole kaugeltki mitte ainus mastaapne risk, millega tuleb võidelda ja milleks valmis olla. Riskide hulka kuuluvad ka äärmuslikud ilmastikutingimused, inimtekkelised keskkonnaõnnetused, küberrünnakud, taristurikked, geopoliitiline ebakindlus jne. (Singhal ja Sneader, 2021 [1]; CB Insights, 2021a [2]; World Economic Forum, 2021c [3]; Lund jt, 2020c [4])
  2. Vastupanu kasvatamine riskidele muutub varasemast veelgi olulisemaks ülesandeks ka ettevõtete vaatenurgast (CB Insights, 2021a [5]). Keskmiselt iga 3,7 aasta tagant tuleb ettevõtete töös ette kuu aega või kauem kestvaid häireid (Lund jt, 2020c [6]; Singhal ja Sneader, 2021 [7]). Majanduslikud riskid ilmnevad peamiselt 3-5 aastases ajaraamis (World Economic Forum, 2021c [8]).
  3. Globaalsetes väärtusahelates osalemine üldiselt suurendab haavatavust kaubanduspartnereid tabavate šokkide suhtes, kuid vähendab haavatavust kodumaiste šokkide suhtes (Espita jt, 2021 [9]).
  4. Globaalseid väärtusahelaid võivad mõjutada eri tüüpi šokid. Seetõttu on vastupidavuse kasvatamiseks palju viise, sh nii asukoha, tootmisprotsessi, toodete ja tarneahelate ümberkujundamise kui ka äriprotsesside suurema läbipaistvuse rakendamisega seotud võimalusi. (Lund jt, 2020c [10]; CB Insights, 2021a [11])
  5. Väärtusahela katkemine põhjustab suuri rahalisi kahjusid. Arvestades riskide tõenäosust ja sagedust, võivad ettevõtted eeldada, et iga kümne aasta jooksul kaotavad nad keskmiselt rohkem kui 40% ühe aasta kasumist (Lund jt, 2020c [12]).
  6. Prognoositakse, et aastaks 2030 omab 1% maailma elanikkonnast kahte kolmandikku maailma rikkusest (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [13]). Kasvav majanduslik ebavõrdsus suurendab ka arenenud riikides sotsiaalsete rahutuste riski (PwC, 2018b [14]). (vt ka trendi Väärtusmaailm teiseneb > Suurenev sotsiaalne sidusus leevendab süvenevat ebavõrdsust).
  7. Populism on kasvamas, kuivõrd seda toetavad jõud – majanduslik ebavõrdsus ja töökohtade kadumine – on pikaajalised trendid (EY, 2020 [15]). Natsionalismi tõusu turgutab pettumus, et kõik ei ole globaliseerumisest võrdselt võitnud, integreerumine on kasvatanud ajaloolist võõraviha ning nostalgiat „vana hea rahvusliku“ järele (Brende jt, 2020 [16]).

Loe lähemaltSulge

Uuringu mõjutöökohtadele

Lae alla

  1. Paljud ekspordile orienteeritud tööjõumahukad väärtusahelad, nagu näiteks rõivatööstus, on pandeemiate, üleujutuste ja kuumalainetega seotud riskide suhtes väga haavatavad. Seevastu näiteks toiduainetööstused on riskidele keskmisest vähem eksponeeritud, kuna kuuluvad enamasti kõige vähem kaubeldavatesse ning piirkondlikesse väärtusahelatesse. Kõige haavatavamad on valdkonnad, kus on kõrge kaubandusintensiivsus ning ekspordikontsentratsioon piirdub mõne riigiga, näiteks sideseadmete, arvutite ja elektroonikatööstus ning pooljuhtide tootmine. (Lund jt, 2020c [17])
  2. Äärmuslikke ilmastikunähtusi, kliimameetmete ebaõnnestumist ning teisi keskkonnariske nähakse kui kõige suurema tõenäosuse ning mõjuga riske järgmise kümne aasta jooksul (World Economic Forum, 2021c [18]). Üleminek vähese CO2-heitega, kliimaneutraalsele, ressursitõhusale ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamist arvestavale majandusele ei ole kasulik ainult meie tööhõivemääradele ja majandus­kasvule – see aitab võidelda ka kliimamuutuse ja muude keskkonnaprobleemidega (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [19]).
  3. Tehnoloogia pakub ettevõtete riskikindluse kasvatamisel täiendavaid võimalusi. Tehnoloogia võimaldab ka väikeettevõtetel saada osa teabest, oskustest ja finantseerimisvõimalustest, mis varem olid kättesaadavad ainult suurettevõtetele. Suurettevõtetele pakub tehnoloogia võimalusi kulude kokkuhoiuks, mh tootlikkuse kasvuks väiksema arvu töötajatega, ning oma tegevuse laiendamiseks. (PwC, 2018b [20]; World Economic Forum, 2021c [21])
  4. Globaalsetes väärtusahelates osalemine, kaugtöö võimalikkus ning toodetavate kaupade kestvus (durability of goods) osutusid kaalukateks teguriteks COVID-19-kriisist tingitud riskide leevendamisel või suurenemisel ettevõtete jaoks (Espita jt, 2021 [22]).
  5. Kaugtöö osatähtsuse kasv suurendab valikut sobiva tööjõu järele, kuna üha vähem hakkab töökoha asukoht sõltuma elukohast. Nii avaneb enam töövõimalusi ka väljaspool pealinna elavatele võimalikele töötajatele, samuti avardab see riigiülese tööhõive võimalust. (Rosenblad jt, 2020 [23])
  6. COVID-19 kriis võimendas juba varasemaid trende: nt veebikaubanduse, kullerteenuste, telemeditsiini, e‑õppe, kaugtöö tegemise ning „lähemalt hankimise“ (nearshoring) kiiret kasvu (Bradley jt, 2020 [24]). Kriis annab tugeva tõuke protsesside automatiseerimiseks ja digitaliseerimiseks, tugiteenuste ja protsesside optimeerimiseks. Tervishoius ja hariduse tugiteenuste alal tööjõuvajadus võimendub (eriti vaimse tervise ja ennetusega seotuna). (Rosenblad jt, 2020 [25])
  7. COVID-19 kriis on olulisel määral kasvatanud lõhet eri sektorite majanduskasumi vahel kogu maailmas. Ka majandussektorisisesed erinevused võivad olla suured. Eriti kiire kasvu on teinud farmaatsiatööstus. (Bradley jt, 2020 [26]) Eestis on soodsa perspektiiviga ka IKT- ja elektroonikasektor ning finants- ja iduettevõtete sektor, arvestades madalaid intresse ning kasvavat huvi investeerimisvõimaluste vastu. Väiksemaks kujuneb majutus-, toitlustus- ja reisiteenuste ning meelelahu­tusega seotud sektorite panus majandusse. (Arenguseire Keskus, 2021 [27]; Chinn jt, 2020 [28]) Ehitussektori kasvu mõjutavad kasvavad investeeringud ning EL-i vahendid, sh taasterahastu.
  8. COVID-19 põhjustatud majandusšokk toob kaasa ettevõtete ühinemiste ja omandamiste (M & A) laine, mida ennustati kõige tõenäolisemaks just lennunduses, tervishoius, transpordisektoris, hotellinduses, toidu- ja jaekaubanduses ning tööstussektoris. Suured muutused on toimumas ka energeetikatööstuses. (Laudicina ja Peterson, 2020 [29])
  9. Olukorras, kus globaalsed riskid on muutumises, on riikidel vaja mõelda, kuidas ehitada välja tugevam teenuste sektor, kuidas paremini valmistuda automatiseerimiseks (seda eriti tööjõumahukate väärtusahelate puhul), kuidas tugevdada piirkondlikke kaubandussuhteid, investeerida teadus- ja arendustegevusse ning oskuste arendamisse (Lund jt, 2019 [30]).

Loe lähemaltSulge

Uuringu mõjuoskustele

Lae alla

  1. Ettevõtete ärimudelite muutumine suurendab vajadust paindlikuma tööjõu, hübriidtöö võimaluste ning töötajate laiaulatusliku täiendus- ja ümberõppe järele (World Economic Forum, 2021c [31]).
  2. Andmeanalüüsioskused ning teadmised tehisintellekti rakendusvõimalustest annavad tööjõuturul kandideerimisel konkurentsieeliseid (Rosenblad jt, 2020 [32]). Tehisintellekti (AI) ja andmeanalüüsi areng võimaldab ettevõtetel paremini auditeerida oma tegevust kogu väärtusahela lõikes. AI abiga loodetakse saada parem arusaamine oma tööprotsessidest, ennustada kõikumisi nõudluses ning reageerida kiiremini muutuvatele oludele. (Singhal ja Sneader, 2021 [33]; CB Insights, 2021a [34])
  3. COVID-19 kriisi mõjul kasvas organisatsioonides vajadus digitehnoloogia, riskijuhtimise ja ‑analüüsi, tootearenduse ja turunduse, juhtimis-, kommunikatsiooni- ning koostööoskuste järele. Samuti muutusid oluliseks teadmised turvalise töökeskkonna ning töötajate füüsilise ja vaimse tervise hoidmisest. (Rosenblad jt, 2020 [35])
  4. Paljudes majandusvaldkondades on kasvanud kaugtööks vajalike tehnoloogiliste lahenduste ja virtuaaltööplatvormide kasutamise oskuste ning infoturbe ja küberturvalisuse alaste teadmiste ja oskuste vajadus (Rosenblad jt, 2020 [36]). Kaugtöölahendustega on kohanetud kiiresti ning muutused töömustrites jäävad tõenäoliselt püsima (Arenguseire Keskus, 2021 [37]).
  5. Pikemas perspektiivis on riskikindluse suurendamise meetmed ning riskijuhtimise teadmised ja oskused väärtuslikud nii ettevõtetele, töötajatele kui ka ühiskonnale laiemalt, kuivõrd kriiside ja katastroofidega kaasnevad seisakud põhjustavad nii töökaotusi kui ka kaupade nappust (Lund jt, 2020c [38]).

Loe lähemaltSulge

Uuringu mõjuühiskonnale, majandusele, haridusele

Lae alla

  1. Riskikindluse suurendamine võib kaasa tuua suurte rahvusvaheliste ettevõtete tarneahelate killustumise ning kaubavoogude ja investeeringute regionaalsemaks muutumise (EY, 2020 [39]). See tähendab tarneahelate lühendamist ja mitmekesistamist, piirkondlike ja kohalike tarnijate eelistamist ning sõltuvuse vähendamist teatud riikidest ja regioonidest (nt eriti esmatarbe- ja meditsiinikaupade puhul) (Titievskaia, 2020 [40]; CB Insights, 2021a [41]).
  2. Kübersõjad on laienenud uude valdkonda, milleks on desinformatsioon. Selle sihtmärgiks ei ole füüsiline taristu, andmed või raha, vaid tõe moonutamine. (EY, 2020 [42]) Väärinfo levitamine on ohuks tsiviilühiskonnale ja demokraatiale. Tahtlikud infomanipulatsioonid, valeuudised ja vandenõuteooriad võimendavad vihakõnet, suurendavad konflikti- ja vägivallaohtu ning inimõiguste rikkumist. (World Economic Forum, 2021c [43])
  3. On prognoose, mis ütlevad, et edusammud üldise vaesuse vähendamisel võivad saada nullitud kliimamuutusest põhjustatud vaesuse kasvu tõttu (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [44]).
  4. Ettevõtted, kes lähtuvad oma tegevuses ka laiematest sotsiaalsetest väärtustest, toetavad laiapõhjalisemat ja jätkusuutlikumat majanduse taastumist ja kasvu, suurendavad ühiskondlikku usaldust ning aitavad vähendada ebavõrdsust (World Economic Forum, 2021c [45]).

Loe lähemaltSulge

Allikad

  1. Singhal, S., Sneader, K. (2021). The next normal arrives: Trends that will define 2021—and beyond. McKinsey & Company, 4. jaanuar. Kasutatud 17.02.2021, https://www.mckinsey.com/featured-insights/leadership/the-next-normal-arrives-trends-that-will-define-2021-and-beyond
  2. CB Insights (2021a). 12 Tech Trends To Watch Closely In 2021. Kasutatud 10.03.2021, https://www.cbinsights.com/research/report/top-tech-trends-2021/
  3. World Economic Forum (2021c). The Global Risks Report 2021, 16th Edition. Geneva: WEF. Kasutatud 31.03.2021, http://www3.weforum.org/docs/WEF_The_Global_Risks_Report_2021.pdf
  4. Lund, S., Manyika, J., Woetzel, J., Barriball, E., Krishnan, M., George, K., Smit, S., Swan, D., Hutzler, K. (2020c). Risk, resilience, and rebalancing in global value chains. McKinsey Global Institute, 6. august. Kasutatud 31.03.2021, https://www.mckinsey.com/business-functions/operations/our-insights/risk-resilience-and-rebalancing-in-global-value-chains
  5. CB Insights (2021a). 12 Tech Trends To Watch Closely In 2021. Kasutatud 10.03.2021, https://www.cbinsights.com/research/report/top-tech-trends-2021/
  6. Lund, S., Manyika, J., Woetzel, J., Barriball, E., Krishnan, M., George, K., Smit, S., Swan, D., Hutzler, K. (2020c). Risk, resilience, and rebalancing in global value chains. McKinsey Global Institute, 6. august. Kasutatud 31.03.2021, https://www.mckinsey.com/business-functions/operations/our-insights/risk-resilience-and-rebalancing-in-global-value-chains
  7. Singhal, S., Sneader, K. (2021). The next normal arrives: Trends that will define 2021—and beyond. McKinsey & Company, 4. jaanuar. Kasutatud 17.02.2021, https://www.mckinsey.com/featured-insights/leadership/the-next-normal-arrives-trends-that-will-define-2021-and-beyond
  8. World Economic Forum (2021c). The Global Risks Report 2021, 16th Edition. Geneva: WEF. Kasutatud 31.03.2021, http://www3.weforum.org/docs/WEF_The_Global_Risks_Report_2021.pdf
  9. Espita, A., Mattoo, A., Rocha, N., Ruta, M., Winkler, D. (2021). Pandemic Trade. Covid-19, Remote Work and Global Value Chains. World Bank Group. Policy Research Working Paper; no. WPS9508; Washington, D.C. Kasutatud 31.03.2021, https://bit.ly/39NGn8x
  10. Lund, S., Manyika, J., Woetzel, J., Barriball, E., Krishnan, M., George, K., Smit, S., Swan, D., Hutzler, K. (2020c). Risk, resilience, and rebalancing in global value chains. McKinsey Global Institute, 6. august. Kasutatud 31.03.2021, https://www.mckinsey.com/business-functions/operations/our-insights/risk-resilience-and-rebalancing-in-global-value-chains
  11. CB Insights (2021a). 12 Tech Trends To Watch Closely In 2021. Kasutatud 10.03.2021, https://www.cbinsights.com/research/report/top-tech-trends-2021/
  12. Lund, S., Manyika, J., Woetzel, J., Barriball, E., Krishnan, M., George, K., Smit, S., Swan, D., Hutzler, K. (2020c). Risk, resilience, and rebalancing in global value chains. McKinsey Global Institute, 6. august. Kasutatud 31.03.2021, https://www.mckinsey.com/business-functions/operations/our-insights/risk-resilience-and-rebalancing-in-global-value-chains
  13. European Strategy and Policy Analysis System (ESPAS) (2019). Global Trends to 2030: Challenges and Choices for Europe. Gaub, F. (toim.). doi:10.2872/074526
  14. PwC (2018b). Workforce of the future: The competing forces shaping 2030. Kasutatud 25.02.2021, https://www.pwc.com/gx/en/services/people-organisation/workforce-of-the-future/workforce-of-the-future-the-competing-forces-shaping-2030-pwc.pdf
  15. EY (2020). Are you reframing your future or is the future reframing you? Megatrends 2020 and beyond. EYQ 3rd edition. Kasutatud 30.04.2021, https://assets.ey.com/content/dam/ey-sites/ey-com/en_gl/topics/megatrends/ey-megatrends-2020-report.pdf
  16. Brende, B., Allen, J. R., Funabashi, Y., García, R. L. E., Harman, J., Lukyanov, F., Niblett, R., Saran, S., Yadlin, A., Zhenhong, Q. (2020). Shaping a Multiconceptual World 2020. Special Report. World Economic Forum. Kasutatud 31.03.2021, https://www.weforum.org/reports/geopolitics-in-the-21st-century-competition-or-cooperation
  17. Lund, S., Manyika, J., Woetzel, J., Barriball, E., Krishnan, M., George, K., Smit, S., Swan, D., Hutzler, K. (2020c). Risk, resilience, and rebalancing in global value chains. McKinsey Global Institute, 6. august. Kasutatud 31.03.2021, https://www.mckinsey.com/business-functions/operations/our-insights/risk-resilience-and-rebalancing-in-global-value-chains
  18. World Economic Forum (2021c). The Global Risks Report 2021, 16th Edition. Geneva: WEF. Kasutatud 31.03.2021, http://www3.weforum.org/docs/WEF_The_Global_Risks_Report_2021.pdf
  19. European Strategy and Policy Analysis System (ESPAS) (2019). Global Trends to 2030: Challenges and Choices for Europe. Gaub, F. (toim.). doi:10.2872/074526
  20. PwC (2018b). Workforce of the future: The competing forces shaping 2030. Kasutatud 25.02.2021, https://www.pwc.com/gx/en/services/people-organisation/workforce-of-the-future/workforce-of-the-future-the-competing-forces-shaping-2030-pwc.pdf
  21. World Economic Forum (2021c). The Global Risks Report 2021, 16th Edition. Geneva: WEF. Kasutatud 31.03.2021, http://www3.weforum.org/docs/WEF_The_Global_Risks_Report_2021.pdf
  22. Espita, A., Mattoo, A., Rocha, N., Ruta, M., Winkler, D. (2021). Pandemic Trade. Covid-19, Remote Work and Global Value Chains. World Bank Group. Policy Research Working Paper; no. WPS9508; Washington, D.C. Kasutatud 31.03.2021, https://bit.ly/39NGn8x
  23. Rosenblad, Y., Tilk, R., Mets, U., Pihl, K., Ungro, A., Uiboupin, M., Lepik, I., Leemet, A., Kaelep, T., Krusell, S., Viia, A., Leoma, R. (2020). COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõju tööjõu- ja oskuste vajaduse muutusele. Uuringuaruanne. Tallinn: SA Kutsekoda, tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA. https://bit.ly/3CNDiSA
  24. Bradley, C., Hirt, M., Hudson, S., Northcote, N., Smit, S. (2020). The great acceleration. McKinsey & Company. Kasutatud 18.02.2021, https://www.mckinsey.com/business-functions/strategy-and-corporate-finance/our-insights/the-great-acceleration
  25. Rosenblad, Y., Tilk, R., Mets, U., Pihl, K., Ungro, A., Uiboupin, M., Lepik, I., Leemet, A., Kaelep, T., Krusell, S., Viia, A., Leoma, R. (2020). COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõju tööjõu- ja oskuste vajaduse muutusele. Uuringuaruanne. Tallinn: SA Kutsekoda, tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA. https://bit.ly/3CNDiSA
  26. Bradley, C., Hirt, M., Hudson, S., Northcote, N., Smit, S. (2020). The great acceleration. McKinsey & Company. Kasutatud 18.02.2021, https://www.mckinsey.com/business-functions/strategy-and-corporate-finance/our-insights/the-great-acceleration
  27. Arenguseire Keskus (2021). Arenguseire Keskuse aastaraamat 2020. Tallinn: Arenguseire Keskus. Kasutatud 31.03.2021, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2021/03/2020_arenguseire_keskuse_aastaraamat_veeb.pdf
  28. Chinn, D., Sjatil, P. E., Stern, S., Tesfu, S., Windhagen, E. (2020). Navigating the postCOVID-19 era: A strategic framework for European recovery. McKinsey & Company, 16. juuni. Kasutatud 18.02.2021, https://www.mckinsey.com/industries/public-and-social-sector/our-insights/navigating-the-post-covid-19-era-a-strategic-framework-for-european-recovery
  29. Laudicina, P., Peterson, E. (2020). The great shakeout. Global trends 2020-2025. KEARNEY Global Business Policy Council. Kasutatud 15.04.2021, https://www.kearney.com/web/global-business-policy-council/global-trends
  30. Lund, S., Manyika, J., Woetzel, J., Bughin, J., Krishnan, M., Seong, J., Muir, M. (2019). Globalization in Transition: The Future of Trade and Value Chains. McKinsey Global Institute. Kasutatud 28.03.2021, https://mck.co/3CKE42C
  31. World Economic Forum (2021c). The Global Risks Report 2021, 16th Edition. Geneva: WEF. Kasutatud 31.03.2021, http://www3.weforum.org/docs/WEF_The_Global_Risks_Report_2021.pdf
  32. Rosenblad, Y., Tilk, R., Mets, U., Pihl, K., Ungro, A., Uiboupin, M., Lepik, I., Leemet, A., Kaelep, T., Krusell, S., Viia, A., Leoma, R. (2020). COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõju tööjõu- ja oskuste vajaduse muutusele. Uuringuaruanne. Tallinn: SA Kutsekoda, tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA. https://bit.ly/3CNDiSA
  33. Singhal, S., Sneader, K. (2021). The next normal arrives: Trends that will define 2021—and beyond. McKinsey & Company, 4. jaanuar. Kasutatud 17.02.2021, https://www.mckinsey.com/featured-insights/leadership/the-next-normal-arrives-trends-that-will-define-2021-and-beyond
  34. CB Insights (2021a). 12 Tech Trends To Watch Closely In 2021. Kasutatud 10.03.2021, https://www.cbinsights.com/research/report/top-tech-trends-2021/
  35. Rosenblad, Y., Tilk, R., Mets, U., Pihl, K., Ungro, A., Uiboupin, M., Lepik, I., Leemet, A., Kaelep, T., Krusell, S., Viia, A., Leoma, R. (2020). COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõju tööjõu- ja oskuste vajaduse muutusele. Uuringuaruanne. Tallinn: SA Kutsekoda, tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA. https://bit.ly/3CNDiSA
  36. Rosenblad, Y., Tilk, R., Mets, U., Pihl, K., Ungro, A., Uiboupin, M., Lepik, I., Leemet, A., Kaelep, T., Krusell, S., Viia, A., Leoma, R. (2020). COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõju tööjõu- ja oskuste vajaduse muutusele. Uuringuaruanne. Tallinn: SA Kutsekoda, tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA. https://bit.ly/3CNDiSA
  37. Arenguseire Keskus (2021). Arenguseire Keskuse aastaraamat 2020. Tallinn: Arenguseire Keskus. Kasutatud 31.03.2021, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2021/03/2020_arenguseire_keskuse_aastaraamat_veeb.pdf
  38. Lund, S., Manyika, J., Woetzel, J., Barriball, E., Krishnan, M., George, K., Smit, S., Swan, D., Hutzler, K. (2020c). Risk, resilience, and rebalancing in global value chains. McKinsey Global Institute, 6. august. Kasutatud 31.03.2021, https://www.mckinsey.com/business-functions/operations/our-insights/risk-resilience-and-rebalancing-in-global-value-chains
  39. EY (2020). Are you reframing your future or is the future reframing you? Megatrends 2020 and beyond. EYQ 3rd edition. Kasutatud 30.04.2021, https://assets.ey.com/content/dam/ey-sites/ey-com/en_gl/topics/megatrends/ey-megatrends-2020-report.pdf
  40. Titievskaia, J., Kononenko, V., Navarra, C., Stamegna, C., Zumer, K. (2020). Slowing down or changing track? Understanding the dynamics of "Slowbalisation". Brussels: European Union. doi:10.2861/914072
  41. CB Insights (2021a). 12 Tech Trends To Watch Closely In 2021. Kasutatud 10.03.2021, https://www.cbinsights.com/research/report/top-tech-trends-2021/
  42. EY (2020). Are you reframing your future or is the future reframing you? Megatrends 2020 and beyond. EYQ 3rd edition. Kasutatud 30.04.2021, https://assets.ey.com/content/dam/ey-sites/ey-com/en_gl/topics/megatrends/ey-megatrends-2020-report.pdf
  43. World Economic Forum (2021c). The Global Risks Report 2021, 16th Edition. Geneva: WEF. Kasutatud 31.03.2021, http://www3.weforum.org/docs/WEF_The_Global_Risks_Report_2021.pdf
  44. European Strategy and Policy Analysis System (ESPAS) (2019). Global Trends to 2030: Challenges and Choices for Europe. Gaub, F. (toim.). doi:10.2872/074526
  45. World Economic Forum (2021c). The Global Risks Report 2021, 16th Edition. Geneva: WEF. Kasutatud 31.03.2021, http://www3.weforum.org/docs/WEF_The_Global_Risks_Report_2021.pdf