Vastupanu kasvatamine riskidele

COVID-19 pandeemia kasvatas riskide juhtimise tähtsust nii riikide, ettevõtete kui ka üksikisiku tasandil. Pandeemiad ei ole kaugeltki ainus kaugeleulatuva mõjuga risk, milleks valmis olla. Riskide hulka kuuluvad ka äärmuslikud ilmastikutingimused, inimtekkelised keskkonnaõnnetused, küberrünnakud, taristurikked, geopoliitiline ebakindlus jmt [1],  [2],  [3],  [4]. Olukorras, kus globaalsed riskid on muutumises, on riikidel vaja mõelda, kuidas ehitada välja tugevam teenuste sektor, paremini valmistuda automatiseerimiseks, tugevdada piirkondlikke kaubandussuhteid, investeerida teadus- ja arendustegevusse ning oskuste arendamisse [5]. Ettevõtetes hoogustas COVID-19 kriis tarneahelate mitmekesistamist, investeeringute regionaalsemaks muutumist ning seniste äri- ja tootmisprotsesside põhjalikumat analüüsimist [6],  [7],  [8]. Tehnoloogia pakub ettevõtete riskikindluse kasvatamisel täiendavaid võimalusi [9],  [10].

Loe lähemaltSulge

Trendi mõju avaldumine

Lae alla

  1. Pandeemiad ei ole kaugeltki mitte ainus mastaapne risk, millega tuleb võidelda ja milleks valmis olla. Riskide hulka kuuluvad ka äärmuslikud ilmastikutingimused, inimtekkelised keskkonnaõnnetused, küberrünnakud, taristurikked, geopoliitiline ebakindlus jne. (Singhal ja Sneader, 2021 [11]; CB Insights, 2021a [12]; World Economic Forum, 2021c [13]; Lund jt, 2020c [14])
  2. Vastupanu kasvatamine riskidele muutub varasemast veelgi olulisemaks ülesandeks ka ettevõtete vaatenurgast (CB Insights, 2021a [15]). Keskmiselt iga 3,7 aasta tagant tuleb ettevõtete töös ette kuu aega või kauem kestvaid häireid (Lund jt, 2020c [16]; Singhal ja Sneader, 2021 [17]). Majanduslikud riskid ilmnevad peamiselt 3-5 aastases ajaraamis (World Economic Forum, 2021c [18]).
  3. Globaalsetes väärtusahelates osalemine üldiselt suurendab haavatavust kaubanduspartnereid tabavate šokkide suhtes, kuid vähendab haavatavust kodumaiste šokkide suhtes (Espita jt, 2021 [19]).
  4. Globaalseid väärtusahelaid võivad mõjutada eri tüüpi šokid. Seetõttu on vastupidavuse kasvatamiseks palju viise, sh nii asukoha, tootmisprotsessi, toodete ja tarneahelate ümberkujundamise kui ka äriprotsesside suurema läbipaistvuse rakendamisega seotud võimalusi. (Lund jt, 2020c [20]; CB Insights, 2021a [21])
  5. Väärtusahela katkemine põhjustab suuri rahalisi kahjusid. Arvestades riskide tõenäosust ja sagedust, võivad ettevõtted eeldada, et iga kümne aasta jooksul kaotavad nad keskmiselt rohkem kui 40% ühe aasta kasumist (Lund jt, 2020c [22]).
  6. Prognoositakse, et aastaks 2030 omab 1% maailma elanikkonnast kahte kolmandikku maailma rikkusest (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [23]). Kasvav majanduslik ebavõrdsus suurendab ka arenenud riikides sotsiaalsete rahutuste riski (PwC, 2018b [24]). (vt ka trendi Väärtusmaailm teiseneb > Suurenev sotsiaalne sidusus leevendab süvenevat ebavõrdsust).
  7. Populism on kasvamas, kuivõrd seda toetavad jõud – majanduslik ebavõrdsus ja töökohtade kadumine – on pikaajalised trendid (EY, 2020 [25]). Natsionalismi tõusu turgutab pettumus, et kõik ei ole globaliseerumisest võrdselt võitnud, integreerumine on kasvatanud ajaloolist võõraviha ning nostalgiat „vana hea rahvusliku“ järele (Brende jt, 2020 [26]).

Vaata lisaks megatrendi Üleilmastumine võimendab riske.

Loe lähemaltSulge

Trendi mõjutöökohtadele

Lae alla

  1. Talentidega seotud lühiajalistest riskidest ja trendidest teeb ülevaate Merceri analüüs „Global Talent Trends 2024–2025“(Mercer, 2025 [27]), mis hõlmab enam kui 12 200 ettevõtja, personalijuhi ja investori hinnanguid. Täiendav Pulse-uuring lisab valimisse 1800 personalijuhti 24 turult ja 17 tööstusharust.
    Autorid rõhutavad, et töömaailm on jätkuvas muutumises, kus tehnoloogia ja tehisaru ei ole pelgalt tööriistad, vaid integreeritud osa tööjõust. Samal ajal toovad sotsiaalsed ja majanduslikud muutused kaasa uued ootused töötajate heaolu, töö paindlikkuse ja arengu suhtes.
    Ülevaate kohaselt tuleb personalijuhtimise valdkonnas (HR) säilitada innovatsiooni ja tootlikkust, samal ajal kui tööjõuturg on konkurentsitihe ja eelarved piiratud. Kui neid riske mitte hallata, võib organisatsioon kaotada tipptalente, jääda maha tehnoloogilises arengus ning kahjustada töö- ja organisatsioonikultuuri.
    Peamised inimestega seotud riskifaktorid on järgmised.
    Inimesekeskne tootlikkuse kasvu suunamine – ilma inimkeskse lähenemiseta võivad töötajad lahkuda või nende motivatsioon langeda.
    Talentide ligimeelitamine ja hoidmine – kahanev töötajaskond ja mitmekesistuvad võimalused tööturul suurendavad töötajate voolavust ning kasvatavad palgasurvet.
    Majanduslikud ja geopoliitilised riskid – piiratud eelarve ja majanduslik ebakindlus muudavad paindliku ja strateegilise personalijuhtimise keeruliseks.
    Digitaalse tehnoloogia ja tehisaru lõimimine tööprotsessidesse – ilma digitaalse kultuuri ja oskuste arendamiseta jääb innovatsioon seisma.
    Nende riskide tähelepanuta jätmine või nende realiseerumine võib avaldada otsest ja pikaajalist mõju organisatsiooni jätkusuutlikkusele. Eriti kriitiline on see tipptalentide hoidmise seisukohalt. Tänasel tööturul on töötajatele palju võimalusi, mis suurendab liikuvust ja muudab talentide hoidmise keeruliseks. Kui organisatsioon ei paku konkurentsivõimelist tasu, strateegilisi arenguvõimalusi ega positiivset töö- ja kultuurikeskkonda, võivad kogenud ja oskustega töötajad lahkuda konkurentide juurde. See ei too kaasa üksnes otsest oskuste ja teadmiste kadu, vaid võib pidurdada ka ettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamist, vähendades innovatsioonivõimet ja organisatsiooni konkurentsieelist.
  2. Viiruskriisi ajal vähendati peamiselt administratiivtööga seotud töötajate arvu, mitte aga tehnilisi spetsialiste. Tööstusettevõtted suutsid paindlikult reageerida, hoides tootmise töös kindlate vahetuste ja koosseisudega. Mitmekülgsed oskused võimaldasid töötajatel roteeruda erinevate ülesannete vahel, mis parandas töömotivatsiooni ja ettevõtte stabiilsust (Rosenblad et al., 2020 [28]).
  3. Ettevõtted konkureerivad talentide pärast globaalsel turul ja töötajaid ostetakse üle paremate palga- ja töötingimustega. Lisandväärtuse loojad on peamiselt insener-tehniliste teadmiste ja oskustega töötajad, kuid neist on puudus ja nende värbamine on jätkuvalt ettevõtete suurim väljakutse. Kaugtöö natuke leevendab olukorda, samas teeb keerulisemaks meeskonna- ja ettevõttekultuuri hoidmise. Ekspertide sõnul saaks inseneride puudust leevendada välistööjõu sissetoomisega, mis muu hulgas võimaldaks saada oskusi ja teadmisi, mida Eestis ei ole võimalik omandada. Eestis on mitmeid rahvusvahelisi ettevõtteid ning rahvusvaheline meeskond annab ettevõttele olulise kasvueelise (Rikk, 2022 [29]).
  4. Eesti tööstusettevõtetes kasutatakse suhteliselt palju välis- ja renditööjõudu, kuid seda eelistatakse peamiselt ajutiselt ning vastavalt projektide vajadusele. Välistööjõud vajab aga tuge lõimumisel ja juhendamisel, mis nõuab tööandjatelt lisapanust. Rahvusvahelises konkurentsis talentide ligimeelitamisel on riikliku rändepoliitika paindlikkus üha olulisem faktor (MKM, 2021 [30]).
  5. Paljud ekspordile orienteeritud tööjõumahukad väärtusahelad, nagu näiteks rõivatööstus, on pandeemiate, üleujutuste ja kuumalainetega seotud riskide suhtes väga haavatavad. Seevastu näiteks toiduainetööstused on riskidele keskmisest vähem eksponeeritud, kuna kuuluvad enamasti kõige vähem kaubeldavatesse ning piirkondlikesse väärtusahelatesse. Kõige haavatavamad on valdkonnad, kus on kõrge kaubandusintensiivsus ning ekspordikontsentratsioon piirdub mõne riigiga, näiteks sideseadmete, arvutite ja elektroonikatööstus ning pooljuhtide tootmine. (Lund jt, 2020c [31])
  6. Äärmuslikke ilmastikunähtusi, kliimameetmete ebaõnnestumist ning teisi keskkonnariske nähakse kui kõige suurema tõenäosuse ning mõjuga riske järgmise kümne aasta jooksul (World Economic Forum, 2021c [32]). Üleminek vähese CO2-heitega, kliimaneutraalsele, ressursitõhusale ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamist arvestavale majandusele ei ole kasulik ainult meie tööhõivemääradele ja majandus­kasvule – see aitab võidelda ka kliimamuutuse ja muude keskkonnaprobleemidega (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [33]).
  7. Tehnoloogia pakub ettevõtete riskikindluse kasvatamisel täiendavaid võimalusi. Tehnoloogia võimaldab ka väikeettevõtetel saada osa teabest, oskustest ja finantseerimisvõimalustest, mis varem olid kättesaadavad ainult suurettevõtetele. Suurettevõtetele pakub tehnoloogia võimalusi kulude kokkuhoiuks, mh tootlikkuse kasvuks väiksema arvu töötajatega, ning oma tegevuse laiendamiseks. (PwC, 2018b [34]; World Economic Forum, 2021c [35])
  8. Globaalsetes väärtusahelates osalemine, kaugtöö võimalikkus ning toodetavate kaupade kestvus (durability of goods) osutusid kaalukateks teguriteks COVID-19-kriisist tingitud riskide leevendamisel või suurenemisel ettevõtete jaoks (Espita jt, 2021 [36]).
  9. Kaugtöö osatähtsuse kasv suurendab valikut sobiva tööjõu järele, kuna üha vähem hakkab töökoha asukoht sõltuma elukohast. Nii avaneb enam töövõimalusi ka väljaspool pealinna elavatele võimalikele töötajatele, samuti avardab see riigiülese tööhõive võimalust. (Rosenblad jt, 2020 [37])
  10. COVID-19 kriis võimendas juba varasemaid trende: nt veebikaubanduse, kullerteenuste, telemeditsiini, e‑õppe, kaugtöö tegemise ning „lähemalt hankimise“ (nearshoring) kiiret kasvu (Bradley jt, 2020 [38]). Kriis annab tugeva tõuke protsesside automatiseerimiseks ja digitaliseerimiseks, tugiteenuste ja protsesside optimeerimiseks. Tervishoius ja hariduse tugiteenuste alal tööjõuvajadus võimendub (eriti vaimse tervise ja ennetusega seotuna). (Rosenblad jt, 2020 [39])
  11. COVID-19 kriis on olulisel määral kasvatanud lõhet eri sektorite majanduskasumi vahel kogu maailmas. Ka majandussektorisisesed erinevused võivad olla suured. Eriti kiire kasvu on teinud farmaatsiatööstus. (Bradley jt, 2020 [40]) Eestis on soodsa perspektiiviga ka IKT- ja elektroonikasektor ning finants- ja iduettevõtete sektor, arvestades madalaid intresse ning kasvavat huvi investeerimisvõimaluste vastu. Väiksemaks kujuneb majutus-, toitlustus- ja reisiteenuste ning meelelahu­tusega seotud sektorite panus majandusse. (Arenguseire Keskus, 2021 [41]; Chinn jt, 2020 [42]) Ehitussektori kasvu mõjutavad kasvavad investeeringud ning EL-i vahendid, sh taasterahastu.
  12. COVID-19 põhjustatud majandusšokk toob kaasa ettevõtete ühinemiste ja omandamiste (M & A) laine, mida ennustati kõige tõenäolisemaks just lennunduses, tervishoius, transpordisektoris, hotellinduses, toidu- ja jaekaubanduses ning tööstussektoris. Suured muutused on toimumas ka energeetikatööstuses. (Laudicina ja Peterson, 2020 [43])
  13. Olukorras, kus globaalsed riskid on muutumises, on riikidel vaja mõelda, kuidas ehitada välja tugevam teenuste sektor, kuidas paremini valmistuda automatiseerimiseks (seda eriti tööjõumahukate väärtusahelate puhul), kuidas tugevdada piirkondlikke kaubandussuhteid, investeerida teadus- ja arendustegevusse ning oskuste arendamisse (Lund jt, 2019 [44]).

Vaata lisaks megatrendi Üleilmastumine võimendab riske.

Loe lähemaltSulge

Trendi mõjuoskustele

Lae alla

  1. Strateegilise tähtsuse tõttu peetakse just suuri ühistranspordisõlmi, nagu metroo- ja raudteejaamad, lennujaamad ja sadamad, terroristide peamiseks potentsiaalseks sihtmärgiks. Ohutuse ja turvalisuse suurendamiseks on vaja uusi, ohutusjuhtimise ja kriisiohjamise pädevusi. Tekkima peab üldine kriisiohjamise kultuur, mis puudutab kõiki töötajaid kõigil tasanditel (Golfetti, 2021 [45]).
  2. Rahvusvahelise transpordi ettevõtetes on inimsuhete haldamine oluline seetõttu, et meeskonnad on rahvusvahelised. See eeldab mitme keele ja kultuuridevahelise suhtluse oskust, eriti juhtimis- ja meeskonnatööpositsioonidel (Lassur ja Viia 2023 [46]).
  3. Euroopas ei ole ühist nn raudteekeelt, sest iga riigi raudtee tegutseb oma riigikeeles. Siiski on tehtud mõningaid algatusi ja jõupingutusi Euroopa riiklike raudteesüsteemide suhtluse ja koostalitlusvõime parandamiseks. Näiteks keeleprogramm, mida juhib Euroopa raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ühendus RailNetEurope (RNE). Keeleprogrammi eesmärk on pakkuda rahvusvahelise rongiliikluse jaoks ühtset terminite ja väljendite kogumit ning hõlbustada raudteetöötajate võõrkeelte õppimist. Lähitulevikus on võimalik ka kasutusele võtta AI-l põhinevad tõlkemasinad, mis võimaldavad vedurijuhil ja liikluskorraldajal rääkida omavahel eri keeltes (Lassur ja Viia, 2023 [47]).
  4. Logistikas tähendab globaliseerumine eelkõige vajadust tarneahela professionaalide järele, kes suudavad orienteeruda keerulistes rahvusvahelistes eeskirjades-nõuetes, hallata kõikvõimalikke riske (nt pandeemia, üleujutused, küberrünnakud), kellel on hea ettevalmistus kriisijuhtimiseks (looduskatastroofid, sõda) ning oskus juhtida eri riikide ja kirju kultuuritaustaga meeskondi (Lassur ja Viia, 2023 [48]).
  5. Ettevõtete ärimudelite muutumine suurendab vajadust paindlikuma tööjõu, hübriidtöö võimaluste ning töötajate laiaulatusliku täiendus- ja ümberõppe järele (World Economic Forum, 2021c [49]).
  6. Andmeanalüüsioskused ning teadmised tehisintellekti rakendusvõimalustest annavad tööjõuturul kandideerimisel konkurentsieeliseid (Rosenblad jt, 2020 [50]). Tehisintellekti (AI) ja andmeanalüüsi areng võimaldab ettevõtetel paremini auditeerida oma tegevust kogu väärtusahela lõikes. AI abiga loodetakse saada parem arusaamine oma tööprotsessidest, ennustada kõikumisi nõudluses ning reageerida kiiremini muutuvatele oludele. (Singhal ja Sneader, 2021 [51]; CB Insights, 2021a [52])
  7. COVID-19 kriisi mõjul kasvas organisatsioonides vajadus digitehnoloogia, riskijuhtimise ja ‑analüüsi, tootearenduse ja turunduse, juhtimis-, kommunikatsiooni- ning koostööoskuste järele. Samuti muutusid oluliseks teadmised turvalise töökeskkonna ning töötajate füüsilise ja vaimse tervise hoidmisest. (Rosenblad jt, 2020 [53])
  8. Paljudes majandusvaldkondades on kasvanud kaugtööks vajalike tehnoloogiliste lahenduste ja virtuaaltööplatvormide kasutamise oskuste ning infoturbe ja küberturvalisuse alaste teadmiste ja oskuste vajadus (Rosenblad jt, 2020 [54]). Kaugtöölahendustega on kohanetud kiiresti ning muutused töömustrites jäävad tõenäoliselt püsima (Arenguseire Keskus, 2021 [55]).
  9. Pikemas perspektiivis on riskikindluse suurendamise meetmed ning riskijuhtimise teadmised ja oskused väärtuslikud nii ettevõtetele, töötajatele kui ka ühiskonnale laiemalt, kuivõrd kriiside ja katastroofidega kaasnevad seisakud põhjustavad nii töökaotusi kui ka kaupade nappust (Lund jt, 2020c [56]).

Vaata lisaks megatrendi Üleilmastumine võimendab riske.

Loe lähemaltSulge

Trendi mõjuühiskonnale, majandusele, haridusele

Lae alla

  1. Eurasia Groupi värskeima ülevaate „Top Risks”(Eurasia Group, 2025 [57]) järgi liigume tagasi džungliseaduste juurde – maailma, kus tugevamad teevad, mida saavad, ja nõrgemad peavad sellega leppima. Ja need esimesed – olgu need riigid, ettevõtted või üksikisikud – ei ole usaldusväärsed tegema otsuseid nende huvides, keda nad kontrollivad. See ei ole jätkusuutlik areng. Ülevaade toob välja alljärgnevad kümme poliitilist riski aastaks 2025. Kuigi ka muud teemad ja kartused tõmbavad tähelepanu, on nende tegelik risk üleilmsele stabiilsusele väiksem, võrreldes USA-Hiina pingete, Venemaa agressiivse tegevuse või Lähis-Ida kriisidega.
    Risk 1. G-Zero (n-ö kaaluta olek) võidab. See kontseptsioon viitab olukorrale, kus mitte ükski riik ega rahvusvaheline organisatsioon ei suuda ülemaailmseid probleeme juhtida või lahendada. Puudub selge juhtimisvõime ja koostöö, mistõttu rahvusvaheline stabiilsus ja reeglipõhine kord on ohus. Eurasia Group hoiatab, et 2025. aastal sisenetakse eriti ohtlikku perioodi, mis sarnaneb 1930. aastatele, mil majanduslikud pinged, rahvusvahelised konfliktid ja totalitaarsed ideoloogiad lõid stabiilsuse puudumise, mis viis teise maailmasõjani, või ka külma sõja algusaegadele, mil geopoliitilised pinged ja suurriikide võimuvõitlused lõid pidevalt ebakindla ja riskantse rahvusvahelise olukorra.
    Risk 2. Doni reegel – mõjuvõimu koondumine. See risk viitab täidesaatva võimu (nt presidendi või valitsuse) kontrolli suurenemisele ning sõltumatute institutsioonide ja õigusriigi põhimõtete nõrgenemisele. Kontrollimehhanismid ei tööta tõhusalt ning seaduste ja järelevalve põhimõtted nõrgenevad. See tähendab ühe isiku, väikese grupi või institutsiooni võimu kasvamist, kes võivad teha otsuseid ilma piisava järelevalve ja tasakaalustamiseta. Tagajärjeks võib olla korruptsiooni ja nepotismi suurenemine, majanduslik ebakindlus, kodanike usaldamatuse kasv valitsuse suhtes jne. Lihtsustatult tähendab Doni reegel maailma, kus võim on koondunud ühte punkti, järelevalve ja seaduste rakendamine on nõrk ning poliitilised otsused sõltuvad ühe inimese või väikese rühma huvidest, mitte laiemast õigussüsteemist või demokraatlikest protsessidest.
    Risk 3. USA-Hiina suhete kokkuvarisemine. Donald Trumpi tagasitulek ametisse võib vallandada kontrollimatu ja kiire eraldumise maailma kõige olulisemas geopoliitilises suhtes. See tähendab, et USA ja Hiina koostöö väheneb märkimisväärselt, kaubandussuhted ja investeeringud võivad kannatada ning rahvusvaheline poliitiline stabiilsus pinge alla sattuda. Konflikt võib mõjutada ka globaalset majandust, tehnoloogia arengut ning julgeolekuküsimusi Aasias ja mujal maailmas.
    Risk 4. Trumponomics. Donald Trump pärib tugeva USA majanduse, kuid tema poliitikasuunad võivad nõrgendada majanduse tugevust. Kõrgem inflatsioon, aeglasem majanduskasv, kaubandustõkked ja regulatiivsed muudatused võivad vähendada ettevõtluslikku kindlustunnet ning investeeringuid. Lühiajaliselt võib see tekitada majanduslikku ebakindlust, samal ajal kui pikaajalised mõjud võivad mõjutada USA globaalset majandusvõimu.
    Risk 5. Venemaa jätkab nurjatut tegevust. Venemaa jätkab 2025. aastal tegevust, mis destabiliseerib globaalse korra. See hõlmab poliitilisi manipulatsioone, sõjalist surveavaldamist naaberriikidele, energia- ja majanduslike relvade kasutamist ning rahvusvaheliste lepingute eiramist. Venemaa tegevus suurendab geopoliitilisi pingeid ja ebastabiilsust Euroopas ja mujal maailmas. Venemaa teeb 2025. aastal rohkem kui ükski teine riik globaalse korra destabiliseerimiseks.
    Risk 6. Iraan surve all. Iraan on jätkuvalt Lähis-Ida üks kõige haavatavamaid ja geopoliitiliselt kõige keerulisemaid riike ning plahvatusohtlikumaid piirkondi. Sise- ja välispoliitilised pinged, majandusraskused ja julgeolekukaod on viinud riigi kriitilisse seisu, millel on ulatuslikud tagajärjed piirkondlikule ja rahvusvahelisele julgeolekule. See võib viia poliitiliste pingete, konfliktide ja destabiliseerumiseni piirkonnas, mõjutades naaberriike, energiaturge ja rahvusvahelist julgeolekut.
    Risk 7. Hävita oma maailm. USA ja Hiina sammud põhjustavad häireid üleilmses majanduses ja turgudel. Kaubandustõkked, geopoliitilised vastasseisud ja muud sarnased poliitiliste otsuste tagajärjed võivad takistada üleilmse majanduse taastumist ning kiirendada geoökonoomilisi pingeid – see tähendab, et riigid ja ettevõtted on sunnitud reageerima konfliktidele, mis pärsivad majanduskasvu ja koostööd.
    Risk 8. Tehisaru piiranguteta areng. Kuna enamik valitsusi valib leebema regulatsiooni ja rahvusvaheline koostöö takerdub, mitmekordistuvad tehisaruga seotud riskid ja kaasnev kahju. See võib põhjustada tehnoloogiliste monopolide tekkimist, andmete väärkasutust, turvariske ja privaatsuse rikkumisi. Riikide erinev lähenemine tehisaru rakendamisse ja tehisaruga seonduva õigusselguse loomisse on erinev, samuti ülemineku ja tehnoloogiliste muutuste tempo. See võib suurendada rahvusvahelist konkurentsi ja poliitilisi pingeid.
    Risk 9. Valitsemata alad. Maailma võimsaimad jõud loobuvad globaalsest juhtpositsioonist. See vaakum põhjustab suuremaid geopoliitilisi konflikte, häireid ja ebastabiilsust, vähendab globaalset valitsemist ja mitmepoolset koostööd globaalsete avalike hüvede valdkonnas ning julgustab rahvusvahelisi norme rikkuvaid riike ja valitsusväliseid osalejaid. See tähendab, et piirkondades, kus valitsused ei suuda piisavalt kontrolli või teenuseid pakkuda, võivad suureneda sotsiaalsed pinged, kuritegevus, konfliktid ja ebastabiilsus. Üleilmne koostöö neis piirkondades on piiratud, jättes inimesed ja süsteemid kaitsetuks.
    Risk 10. Mehhiko ummikseis. Mehhiko seisab 2025. aastal silmitsi tõsiste väljakutsetega suhetes USA-ga, samal ajal kui riigis endas toimuvad põhiseaduslikud reformid ja süvenevad fiskaalsed pinged. See võib tähendada poliitilist ebastabiilsust, majanduslikku survet ja kaubandussuhete keerukust. Ühtlasi võib see mõjutada piirkondlikku julgeolekut ja rahvusvahelist koostööd Lõuna-Ameerikas
  2. Tänapäeva maailm on muutunud äärmiselt dünaamiliseks ja ettearvamatuks, esile kerkivad vaid võimalused, mis tekivad ja kaovad üha kiiremini. Inimene ja tema põhiolemus pole aja jooksul suurt muutunud, küll aga on tohutult lühenenud põhimõtteliste muutuste tsükkel maailmas. Kui varem muutusid mängureeglid maailmas suhteliselt pikemaajalise tsükliga, siis 21. sajandil on muutuste tempo hüppeliselt tõusnud.Peame olema ette valmistatud ja terased neis võimalusi nägema ning oma kasuks tööle panema. Maailmas on näiteid edukatest väikeriikidest, kes ettearvamatute suurte riikide naabruses on sunnitud ennast pidevalt „vormis“ hoidma, arendama ja oma rolli välja mängima. Seejuures on võimalustel alati ka ohu ehk riskide pool, mis on viimastel aastatel geopoliitilises, tehnoloogilises, sotsiaalses ja majanduslikus mõttes märgatavalt suurenenud. Ka hiina hieroglüüf 危机 / wēijī ‘kriis’ koosneb kahest osast. 危 / wēi tähendab ohtu, ebastabiilsust või riski, samas kui 机 / jī tähendab punkti, pöördekohta või masinat; kontekstuaalselt võib see viidata ka pöördelisele hetkeseisule.(Pärna, O. 2025 [58])Olgu tegemist rahvusvaheliste või riigisiseste, organisatsiooniliste või individuaalsete riskidega, nõuab nii nende maandamine kui ka võimaluste ärakasutamine riskide olemuse ja tüpoloogia põhjalikku mõistmist. Seega, me räägime töö ja töötamise trendiülevaates riskidest nii sellepärast, et neiks valmis olla, kui ka põhjusel, et need loovad võimalusi nii tuleviku äritegevuseks kui ka töökohtade tekkeks.
  3. Lühiajalised riskid avalduvad kiiresti ja nõuavad kohest reageerimist. Need on otsesed ja sageli käega katsutavad probleemid, mis võivad äkitselt ettevõtlust, tööturgu või isegi riigi majandust mõjutada. Näiteks küberrünnak võib mõne tunni või päeva jooksul seada ohtu ettevõtte elutähtsad andmed, tarneahela katkestus viia tootmise seisakuni ning geopoliitiline konflikt pelgalt hetkega häirida rahvusvahelist kaubandust. Lühiajalised riskid nõuavad kiiret reageerimist ja paindlikkust – ettevõtted ja organisatsioonid peavad olema valmis kiiresti otsuseid langetama ja tegevusi ümber korraldama.Pikaajalised riskid seevastu arenevad aeglasemalt, kuid nende mõju on sügavam ja süsteemsem. Need on riskid, mis võivad muuta tervet majandust, ühiskonda või globaalseid süsteeme aastakümnete jooksul. Näiteks kliimamuutuste tagajärjed mõjutavad põllumajandust, logistikat ja elukeskkonda, vananev rahvastik muudab tööjõu kättesaadavust, tehnoloogia areng muudab töökohtade struktuuri ja kvalifikatsiooninõudeid. Pikaajaliste riskide maandamine nõuab strateegilist planeerimist, investeeringuid haridusse, teadus- ja arendustegevusse ning poliitikameetmete elluviimisesse. Need ei ole probleemid, millele saab lihtsalt reageerida, kui need juba esile kerkivad – nendega tuleb arvestada juba täna, et tulevik oleks võimalikult kindlustatud.(Pärna, O. 2025 [59])
  4. Riskide kirjeldamiseks kasutatakse riskijuhtimisel ja strateegilistes analüüsides mitmesuguseid metafoore. Igaüks neist esindab eri tüüpi ohtu, mis põhineb sageli ennustatavusel (predictability), mõjul (impact) ja nähtavusel (visibility). Meid mõjutavate riskide erinevust on oluline mõista selleks, et me reageeriksime seal, kus saab, ning suudaksime kiiresti ja tõhusalt tegutseda olukordades, kus riske ette näha on keeruline, kuid nende võimalik mõju on suur.Peamiselt eristatakse viit metafoorset riskitüüpi, mis on toodud tabelis 1: must luik, hall ninasarvik, valge elevant, elevant toas ja must meduus(IRM India Affiliate, 2023 [60]). Autor on täiendanud tabelit Eesti näidetega.

    Tabel 1. Peamised riskimetafoorid
  5. Ettevõtlusega seotud riskidest annab hea ülevaate „ Allianz Groupi“ iga-aastane uuring(Allianz, 2025 [61]), mis analüüsib ettevõtete jaoks lühiajalises vaates kõige olulisemaid äririske üle maailma. See põhineb küsitlusel, kuhu oli kaasatud 3000–4000 riskijuhtimiseksperti, kes valisid peamised riskid oma tööstusharu ja piirkonna kontekstis. 2025. aasta uuring toob esile, kuidas riskid võivad olla omavahel seotud ning kuidas ühe riski muutus võib mõjutada teisi. Eesmärk on aidata ettevõtetel mõista oma riskikeskkonda ning planeerida strateegiaid riskide vähendamiseks ja vastupanuvõime suurendamiseks.Sama uuring näitab, et ettevõtjate hinnangul on kõige suuremad globaalsed riskid küberintsidendid (38%), äritegevuse häired (31%) ja loodusõnnetused (29%). Olulised on ka seaduse- ja regulatsioonimuudatused (25%), kliimamuutused (19%), tulekahjud või plahvatused (17%) ja makromajanduslikud muutused (15%). Kõige vähem oluliseks peeti riskide puhul uusi tehnoloogiaid (10% vastanutest) ning suhteliselt madalalt hindasid ettevõtjad ka poliitilisi riske ja vägivalda (14%) ning turumuutusi (14%).Murettekitav on ka väikeettevõtete investeerimisvõimekuse vähenemine, kuna see võib pidurdada pikaajalist majanduskasvu ja innovatsiooni. Ettevõtted peaksid kaaluma strateegiaid, et suurendada oma valmisolekut investeerida ja kohaneda muutuvate majanduslike tingimustega.Näiteks Iirimaa väikeettevõtted on 2025. aasta keskpaiku vähendanud oma võlakoormust rekordmadalale tasemele, olles tasunud 12 kuu jooksul 5,4 miljardit eurot(The Times, 2025 [62]). See viitab investeerimisvõimekuse vähenemisele, kuna ettevõtted eelistavad oma finantskohustusi vähendada, mitte uusi investeeringuid teha. Analüütikud seostavad seda ettevaatlikkust majandusliku ebakindluse, tariifide hirmu ja suurenevate tegevuskuludega, sealhulgas inflatsioon, miinimumpalga tõus jms.See teadmine on oluline põhjusel, et Euroopa Liidus moodustavad väike- ja keskmise suurusega ettevõtted üle 99% kõigist ettevõtetest. 2022. aastal oli EL-is umbes 24,3 miljonit väikeettevõtet, mis andsid tööd enam kui 85 miljonile inimesele. Need ettevõtted loovad üle poole Euroopa majanduse lisandväärtusest ning mängivad võtmerolli innovatsioonis ja tööhõives(European Commission, 2023 [63]).
  6. Kui keskpikas vaates hinnatakse kõige olulisemaks valeinfo levikut, ekstreemseid ilmastikunähtusi, riikidevahelisi sõjalisi konflikte, sotsiaalset polariseerumist, küberluuret ja -sõjapidamist, siis pikemas vaates domineerivad pingereas jätkuvalt ja selgelt keskkonnaga seotud riskid – ekstreemsed ilmastikunähtused, bioloogilise mitmekesisuse kadumine ja ökosüsteemide kollaps, kriitilised muutused planeedi kliimasüsteemis ja loodusressursside nappus. Seejuures on pikemas, 10-aastases vaates riikidevaheliste konfliktide risk lausa esikümnest väljaspool.(World Economic Forum, 2025 [64])
  7. Uuringud näitavad, et haridus on oluline lahendus mitmele üleilmsele riskile ja probleemile. Nii on see näiteks alates aastast 1980 vähendanud absoluutset vaesust 40% ning ühiskonnad, kus hariduses osalemise määr on kõrge, eriti naiste seas, seisavad vähem silmitsi poliitilise ebastabiilsuse ja konfliktidega(UNESCO, 2025 [65]). UNESCO on välja arvutanud, et kui iga inimene saaks kvaliteetse keskhariduse või kutsekeskhariduse, tooks see maailmas vaesusest välja 420 miljonit inimest ning vähendaks üleilmset vaesust poole võrra(UNESCO, 2020 [66]). Selline haridushüpe ei oleks pelgalt humanitaarne ülesanne, vaid strateegiline majanduslik investeering – see kasvatab sisemajanduse kogutoodangut (SKP), suurendab maksutulu, vähendab sotsiaalkulutusi ja toetab stabiilise ühiskonna arengut. Kui ühelt poolt toob iga haridusse investeeritud dollar endaga kaasa 10–15 dollarit majanduskasvu, siis iga täiendav õppeaasta tõstab üksikisiku sissetulekut ligikaudu 9%. Riigiti on see erinev, kuid sellise sammu mõju majandusele oleks 23–75% SKP kasvu inimese kohta (per capita) ehk siis mõõtmatu.
  8. Jooniselt nähtub, et kõige kesksem risk, mis võimendab teisi riske ja on neist ka mõjutatud, on justnimelt ebavõrdsus (jõukus, sissetulekud). Ebavõrdsus aitab kaasa usalduse nõrgenemisele ja ühise väärtustunde kahanemisele. Lisaks ebavõrdsusele kuuluvad lühiajaliste (kuni 2 aastat) riskide edetabeli esikümnesse ka muud sotsiaalsed riskid: ühiskondlik polariseerumine, sunniviisiline ränne või ümberasumine ning inimõiguste ja/või kodanikuvabaduste vähenemine. See kõik viitab, et ühiskondlik stabiilsus võib lähiaastail hapraks osutuda, mis omakorda tähendab suurenevat survet tööturumeetmetele, ümberõppele ja haridussüsteemile. Tänapäevase hariduse ja ümberõppe kättesaadavust peetakse efektiivseimaks ebavõrdsuse vähendamise viisiks, seda nii riikide sees kui ka rahvusvahelises mõõtmes.
    Joonis. Üleilmsete riskide omavaheliste seoste kaart ja ebavõrdsuse keskne positsioon

    (World Economic Forum, 2025 [67])

  9. Globaalsed katsumused, nagu terrorism, ekstreemsed ilmastikutingimused, pandeemiad, mõjutavad tuleviku õhutransporti ja selle korraldust väga palju. Ekstreemsete ilmastikunähtuste sagedus ja intensiivsus tõenäoliselt suureneb ja avaldavad seeläbi tihedamini mõju nii lendamisele kui ka lennujaama taristule (IATA, 2018 [68]).
  10. Ravimite tootmis- ja tarneahelad on keerukad ja üha rohkem üleilmastunud. Teatavad toorainete tootmiseks vajalikud tehnoloogialahendused ei pruugi olla EL-is enam kättesaadavad. Seetõttu näeb EL olulise tulevikusuunana ravimitootmise ja tarneahelate mitmekesistamist, strateegilise varu loomise tagamist ning Euroopas toimuva tootmise ja investeerimise soodustamist (Euroopa Komisjon, 2020 [69]). Suund tootmise tagasitoomisele Euroopasse võib avardada investeerimisvõimalusi ka Eesti ravimitootjate jaoks (Tilk ja Kruusmaa, 2024 [70]).
  11. Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse katkesid ettevõtetes olulised tarneahelad, tekkis metalli ja muu toorme puudus ning paljud projektid lükkusid edasi või jäid ootele. Ettevõtted pidid kiiresti leidma uued tarnijad, mis tõi kaasa olulisi lisakulusid, eriti metalli impordi asendamisel. Tarnijate asendamisega hakati rohkem mõtlema ka uute ärimudelite peale (Arenguseire Keskus, 2022 [71]; Nestor, 2022 [72]).
  12. Kriisidest mõjutatuna paigutatakse tarneahelaid ümber ning tootmist tuuakse tagasi Euroopasse (Lund et al., 2020 [73]). Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks suurendada oma osakaalu kiibitootmises, mis võib pakkuda võimalusi ka Eesti tööstusettevõtetele (EL, 2020).
  13. Geopoliitilise olukorra tõttu suurenevad kaitseotstarbelised ehitustööd ja investeeringud. Varjumise eelnõuga soovitakse kehtestada, et kõikidesse üle 1200 m² hoonetesse tuleb ehitada varjend. (Valner, 2024)
  14. Riskikindluse suurendamine võib kaasa tuua suurte rahvusvaheliste ettevõtete tarneahelate killustumise ning kaubavoogude ja investeeringute regionaalsemaks muutumise (EY, 2020 [74]). See tähendab tarneahelate lühendamist ja mitmekesistamist, piirkondlike ja kohalike tarnijate eelistamist ning sõltuvuse vähendamist teatud riikidest ja regioonidest (nt eriti esmatarbe- ja meditsiinikaupade puhul) (Titievskaia, 2020 [75]; CB Insights, 2021a [76]).
  15. Kübersõjad on laienenud uude valdkonda, milleks on desinformatsioon. Selle sihtmärgiks ei ole füüsiline taristu, andmed või raha, vaid tõe moonutamine. (EY, 2020 [77]) Väärinfo levitamine on ohuks tsiviilühiskonnale ja demokraatiale. Tahtlikud infomanipulatsioonid, valeuudised ja vandenõuteooriad võimendavad vihakõnet, suurendavad konflikti- ja vägivallaohtu ning inimõiguste rikkumist. (World Economic Forum, 2021c [78])
  16. On prognoose, mis ütlevad, et edusammud üldise vaesuse vähendamisel võivad saada nullitud kliimamuutusest põhjustatud vaesuse kasvu tõttu (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [79]).
  17. Ettevõtted, kes lähtuvad oma tegevuses ka laiematest sotsiaalsetest väärtustest, toetavad laiapõhjalisemat ja jätkusuutlikumat majanduse taastumist ja kasvu, suurendavad ühiskondlikku usaldust ning aitavad vähendada ebavõrdsust (World Economic Forum, 2021c [80]).

Vaata lisaks megatrendi Üleilmastumine võimendab riske.

Loe lähemaltSulge

Allikad

    1. Sohnemann, N., Uffrecht, L. M., Hartkopf, M. C., Kruse, J. P., Noellen, L. M. (2020). New Developments in Digital Services. Study for the committee on the Internal Market and Consumer Protection, Policy Department for Economic, Scientific and Quality of Life Policies, European Parliament, Luxembourg. Kasutatud 31.03.2021

    2. 7. CB Insights (2021). 12 Tech Trends To Watch Closely In 2021. Kasutatud 10.03.2021

    3. 10. World Economic Forum (2021). The Global Risks Report 2021, 16th Edition. Geneva: WEF. Kasutatud 31.03.2021

    4. Lund, S., Manyika, J., Woetzel, J., Barriball, E., Krishnan, M., George, K., Smit, S., Swan, D., Hutzler, K. (2020). Risk, resilience, and rebalancing in global value chains. McKinsey Global Institute.

    5. 44. Lund, S., Manyika, J., Woetzel, J., Bughin, J., Krishnan, M., Seong, J., Muir, M. (2019). Globalization in Transition: The Future of Trade and Value Chains. McKinsey Global Institute. Kasutatud 28.03.2021, https://mck.co/3CKE42C

    6. Titievskaia, J., Kononenko, V., Navarra, C., Stamegna, C., Zumer, K. (2020). Slowing down or changing track? Understanding the dynamics of “Slowbalisation”. Brussels: European Union.

    8. EY (2020). Are you reframing your future or is the future reframing you? Megatrends 2020 and beyond. EYQ 3rd edition. Kasutatud 30.04.2021

    9. PwC (2018). Workforce of the future: The competing forces shaping 2030. Kasutatud 25.02.2021

    11. 17. 51. Singhal, S., Sneader, K. (2021). The next normal arrives: Trends that will define 2021—and beyond. McKinsey & Company, 4. jaanuar. Kasutatud 17.02.2021, https://www.mckinsey.com/featured-insights/leadership/the-next-normal-arrives-trends-that-will-define-2021-and-beyond

    12. 15. 21. 52. 76. CB Insights (2021a). 12 Tech Trends To Watch Closely In 2021. Kasutatud 10.03.2021, https://www.cbinsights.com/research/report/top-tech-trends-2021/

    13. 18. 32. 35. 49. 78. 80. World Economic Forum (2021c). The Global Risks Report 2021, 16th Edition. Geneva: WEF. Kasutatud 31.03.2021, http://www3.weforum.org/docs/WEF_The_Global_Risks_Report_2021.pdf

    14. 16. 20. 22. 31. 56. Lund, S., Manyika, J., Woetzel, J., Barriball, E., Krishnan, M., George, K., Smit, S., Swan, D., Hutzler, K. (2020c). Risk, resilience, and rebalancing in global value chains. McKinsey Global Institute, 6. august. Kasutatud 31.03.2021, https://www.mckinsey.com/business-functions/operations/our-insights/risk-resilience-and-rebalancing-in-global-value-chains

    19. 36. Espita, A., Mattoo, A., Rocha, N., Ruta, M., Winkler, D. (2021). Pandemic Trade. Covid-19, Remote Work and Global Value Chains. World Bank Group. Policy Research Working Paper; no. WPS9508; Washington, D.C. Kasutatud 31.03.2021, https://bit.ly/39NGn8x

    23. 33. 79. European Strategy and Policy Analysis System (ESPAS) (2019). Global Trends to 2030: Challenges and Choices for Europe. Gaub, F. (toim.). doi:10.2872/074526

    24. 34. PwC (2018b). Workforce of the future: The competing forces shaping 2030. Kasutatud 25.02.2021, https://www.pwc.com/gx/en/services/people-organisation/workforce-of-the-future/workforce-of-the-future-the-competing-forces-shaping-2030-pwc.pdf

    25. 74. 77. EY (2020). Are you reframing your future or is the future reframing you? Megatrends 2020 and beyond. EYQ 3rd edition. Kasutatud 30.04.2021, https://assets.ey.com/content/dam/ey-sites/ey-com/en_gl/topics/megatrends/ey-megatrends-2020-report.pdf

    26. Brende, B., Allen, J. R., Funabashi, Y., García, R. L. E., Harman, J., Lukyanov, F., Niblett, R., Saran, S., Yadlin, A., Zhenhong, Q. (2020). Shaping a Multiconceptual World 2020. Special Report. World Economic Forum. Kasutatud 31.03.2021, https://www.weforum.org/reports/geopolitics-in-the-21st-century-competition-or-cooperation

    27. Mercer (2025), Global Talent Trends 2024-2025 https://www.mercer.com/en-us/insights/people-strategy/future-of-work/global-talent-trends/ (20.05.2025)

    28. Rosenblad, Y., Tilk, R., Mets, U., Pihl, K., Ungro, A., Uiboupin, M., Lepik, I., Leemet, A., Kaelep, T., Krusell, S., Viia, A., Leoma, R. (2020). COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõju tööjõu- ja oskuste vajaduse muutusele. Uuringuaruanne. Tallinn: SA Kutsekoda

    29. Rikk, R. Välismaalt värbamine on loogiline samm lahendamaks Eesti inseneripõuda. Ärileht 23.11.2022.

    30. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. (2021) Sutt: Saaremaal tehakse maailmatasemel innovatsiooni

    37. 39. 50. 53. 54. Rosenblad, Y., Tilk, R., Mets, U., Pihl, K., Ungro, A., Uiboupin, M., Lepik, I., Leemet, A., Kaelep, T., Krusell, S., Viia, A., Leoma, R. (2020). COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõju tööjõu- ja oskuste vajaduse muutusele. Uuringuaruanne. Tallinn: SA Kutsekoda, tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA. https://bit.ly/3CNDiSA

    38. 40. Bradley, C., Hirt, M., Hudson, S., Northcote, N., Smit, S. (2020). The great acceleration. McKinsey & Company. Kasutatud 18.02.2021, https://www.mckinsey.com/business-functions/strategy-and-corporate-finance/our-insights/the-great-acceleration

    41. 55. Arenguseire Keskus (2021). Arenguseire Keskuse aastaraamat 2020. Tallinn: Arenguseire Keskus. Kasutatud 31.03.2021, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2021/03/2020_arenguseire_keskuse_aastaraamat_veeb.pdf

    42. Chinn, D., Sjatil, P. E., Stern, S., Tesfu, S., Windhagen, E. (2020). Navigating the postCOVID-19 era: A strategic framework for European recovery. McKinsey & Company, 16. juuni. Kasutatud 18.02.2021, https://www.mckinsey.com/industries/public-and-social-sector/our-insights/navigating-the-post-covid-19-era-a-strategic-framework-for-european-recovery

    43. Laudicina, P., Peterson, E. (2020). The great shakeout. Global trends 2020-2025. KEARNEY Global Business Policy Council. Kasutatud 15.04.2021, https://www.kearney.com/web/global-business-policy-council/global-trends

    45. Golfetti, A., Napoletano, L., Tomasello, P. (2021) Skilling, upskilling, reskilling in the future air transport. Euroopa Komisjoni Erasmus+ programmi raport.

    46. 47. Lassur, S., Viia, A. (2023).Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: transport. Uuringu terviktekst. Tallinn: SA Kutsekoda

    48. Lassur, S., Viia, A. (2023). Tulevikuvaade logistika valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadusele. Uuringu terviktekst. Tallinn: SA Kutsekoda.

    57. Eurasia Group (2025), Eurasia Group’s top risks for 2025, https://www.eurasiagroup.net/issues/top-risks-2025 (20.09.2025)

    58. 59. Pärna, O. (2025). Töö ja oskused 2035. https://uuringud.oska.kutsekoda.ee/

    60. IRM India Affiliate (2023), Decoding the Zoo of Risks: Understanding Black Swan, Grey Rhino, White Elephant, and Black Jellyfish in Risk Management, IRM India, https://www.theirmindia.org/blog/decoding-the-zoo-of-risks-understanding-black-swan-grey-rhino-white-elephant-and-black-jellyfish-in-risk-management/ (20.09.2025)

    61. Allianz (2025), Allianz Risk Barometer: Identifying the major business risks for 2025, https://commercial.allianz.com/news-and-insights/reports/allianz-risk-barometer.html (20.09.2025)

    62. The Times (2025), Nervous small firms’ refusal to invest will stifle future growth, https://www.thetimes.com/world/ireland-world/article/small-firms-refusal-invest-stifle-growth-07cdtm9d3 (20.09.2025)

    63. European Commission (2023), Entrepreneurship and small and medium-sized enterprises (SMEs) https://single-market-economy.ec.europa.eu/smes_en (20.09.2025)

    64. World Economic Forum (2025), „The Global Risks Report 2025,“ 20th Edition, Inside Report, https://reports.weforum.org/docs/WEF_Global_Risks_Report_2025.pdf (12.07.2025)

    65. UNESCO (2025), Education 2030, https://www.unesco.org/sdg4education2030/en/education-financing#:~:text=Education%20has%20helped%20reduce%20extreme%20poverty%20by%2040%25%20since%201980.&text=Every%20US%241%20invested%20in,increasing%20annual%20earnings%20by%209%25 (13.05.2025)

    66. UNESCO (2020), Global Education Monitoring Report, https://www.unesco.org/gem-report/en/articles/world-poverty-could-be-cut-half-if-all-adults-completed-secondary-education; https://unesdoc.unesco.org/ark:/48223/pf0000373718 (13.07.2025)

    67. World Economic Forum (2025), „The Global Risks Report 2025,“ 20th Edition, Inside Report. https://reports.weforum.org/docs/WEF_Global_Risks_Report_2025.pdf

    68. IATA (2018) The future of airline Industry 2035. www.iata.org

    69. Euroopa Komisjon (2020). Euroopa ravimistrateegia.

    70. Tilk, R., Kruusmaa, E-K. (2024).Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: farmaatsiatööstus. Uuringu terviktekst. Tallinn: SA Kutsekoda

    71. 73. Arenguseire Keskus. (2022). Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile

    72. Nestor, M. Postimees, 06.03.2022. Nestor: Venemaa sulgub raudse eesriide taha

    75. Titievskaia, J., Kononenko, V., Navarra, C., Stamegna, C., Zumer, K. (2020). Slowing down or changing track? Understanding the dynamics of "Slowbalisation". Brussels: European Union. doi:10.2861/914072