Ebamäärasus geopoliitikas tõuseb

Uuringu mõjud

Lae alla

  1. Geopoliitiline areng on muutnud maailma ettemääramatumaks ja ebakindlamaks. Mõned trendid viitavad riikide eraldatuse kasvule (Ühendkuningriigi lahkumine EL‑ist, katalaanide ja baskide iseseisvuspüüded Hispaanias, Šotimaa iseseisvusmeelsus jne). (Eamets, 2018 [1])
  2. On arengustsenaariume, kus nähakse, et rahvusriigid muutuvad autoritaarsemaks ja sulguvad (riik domineerib ühiskondlike jõudude üle, geopoliitika blokistub ja usaldamatus suurriikide vahel kasvab), ning on stsenaariume, mis näevad mitmekesist ja hajutatud võimukeskustega maailma (mitmekesised riigi-, kohalikud, kogukonna- ja eraorganisatsioonid mõjutavad globaalseid suundumusi, suured erafirmad pakuvad riikidele väljakutseid). (Arenguseire Keskus, 2020a [2])
  3. Geopoliitiliste arengute võtmeteguriks on USA, Hiina ja Euroopa Liidu rollijaotus. Pinged Hiina ja Venemaaga on viinud USA arusaamale, et neil on Euroopa näol vaja tugevat liitlast. Majanduskoostöö USA ja EL-i vahel on piiratum. (Arenguseire Keskus, 2020b [3]) Globaalset mõjuvõimu määratlevad järjest enam rahvusvahelised kaubandus- ja abivood (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [4]).
  4. Läänemaailm jälgib tähelepanelikult Hiina ja Venemaa laienevat koostööd, milles tuleb esile demonstratiivsuse aspekt Läänele. Arvestades Venemaa ambitsioone Läänemere regioonis, peab Eesti seisma kindlalt oma julgeoleku eest. (Välisluureamet, 2021 [5])
  5. Venemaad peetakse ka küberruumis jätkuvalt peamiseks julgeolekuohuks Lääne demokraatiatele (Välisluureamet, 2021 [6]).
  6. Digitehnoloogia saab olema geopoliitilise konkurentsi tulipunktis (Brende jt, 2020 [7]; Arenguseire Keskus, 2021 [8]). Tehnoloogilise külma sõja kontekstis tekkiv protektsionism soodustab regionaalsete mõjusfääride tekkimist (EY, 2020). Sarnaselt maailma suurriikide ühenduse G20-ga räägitakse suurimate digitaalsete majanduste ühenduse ehk nn D20 loomise vajadusest globaalse majanduse juhtimisel (Brende jt, 2020 [9]).
  7. Kasvab multipolaarsus. Võimu ei määra pelgalt klassikalised näitajad, nagu rahvaarv, SKP ega sõjalised kulutused, ning seda ei esinda ainult riigid, vaid ka linnad, piirkonnad, regioonid, ettevõtted ja rahvusvahelised liikumised. (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [10]) Rahvusvahelised organisatsioonid ja ühendused, kes kohanevad uue mitmekesisema võimujaotusega, säilitavad oma koha tähtsaimate rahvusvaheliste suhtlusvõrgustikena (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [11]; Arenguseire Keskus, 2020b).
  8. Tulevikus on rohkem ad hoc riikidevahelisi koalitsioone ja koostööd konkreetsete probleemide lahendamiseks (Brende jt, 2020 [12]).
  9. Geopoliitikat kujundavad üha enam ka tehnoloogiaplatvormid, valitsusvälised organisatsioonid, digitaalsed kogukonnad ja isegi mõjuisikud (Brende jt, 2020 [13]).

Loe lähemaltSulge

Uuringu mõjutöökohtadele

Lae alla

  1. Deglobaliseerumine võib vähendada kontinentidevahelist kaubandust, teisalt võib see tuua uue laine välisinvesteeringuid Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse, mis soodustab töökohtade tekkimist (Arenguseire Keskus, 2021 [14]).
  2. Kui suurriikide autoritaarsus ja riikide rahvuslikud huvid muutuvad juhtivaks jõuks, toob see kaasa regionaalsete blokkide tekke ja kaubanduspiirangud, rahanduses valitsevad regionaalsed turud ja kapitalikontrollid (Arenguseire Keskus, 2020a [15]). Ettevõtjate valikud kitsenevad ja laias plaanis võib see piirata ka arengumuutusi tööturul.
  3. Avatud ja hajutatud võimukeskustega maailma kujunemisel valitseb rahanduses erakapitali ülemvõim ja volatiilsus, kaubanduse korraldus on mitmekesine, regulatsioonides toimib nii ülevalt alla kui alt üles kaasregulatsioon. See stsenaarium pakub Eestile mitmekesiseid võimalusi ja võib suurendada väikeriigi haaret. (Arenguseire Keskus, 2020a [16])
  4. Rahvusvaheliselt ei konkureeri omavahel mitte ainult ettevõtted, vaid terved majandused, riigid. Edukad on need, kes suudavad oma eelised leida ja maksma panna teistest nutikamalt, eriti piiratud ressursside korral. Eesti ülesanne on luua oma õppiva riigi mudel, et pöörata seda innovatsiooni soodustavaks ettevõtlikuks tegevuseks. (Pärna, 2016 [17])
  5. Läänemere-äärsetel riikidel on võimalus globaalses konkurentsis kaasa rääkida mitte üksikult, vaid pigem regioonina. Piirkond on üks Euroopa edukamatest tehnoloogiliste uuenduste loojatest. Regioonisisene riikide erinevus tööjõutootlikkuses sõltub eelkõige ettevõtlusstruktuurist ja ärimudelitest. Oluline tegur nt Taani, Rootsi ja Soome majandusedu taga on ekspordisektori edukus. (Pärna, 2021 [18])

Loe lähemaltSulge

Uuringu mõjuoskustele

Lae alla

  1. Geopoliitiliste jõujoonte muutlikkus kasvatab ühiskondlikku ebastabiilsust, mistõttu on nn pehmed oskused (suhtlemis-, meeskonnatöö-, probleemide lahendamise, läbirääkimis- ja kuulamisoskus, paindlikkus, loovus jne) ning võime kaasata eri osapooli tulevikus üha kasvava tähtsusega (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [19]).
  2. Kuivõrd digitehnoloogia saab olema geopoliitilise konkurentsi tulipunktis (Brende jt, 2020 [20]; Arenguseire Keskus, 2021 [21]), on digitehnoloogiatega seotud teadmiste ja oskuste arendamine väga tähtsal kohal.
  3. Eesti ettevõtluse innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse võimekuse tõstmine aitab kaasa nii tootlikkuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule (Vabariigi Valitsuse kodulehekülg, i.a. [22]) kui ka võimaldab suuremat koostööd rahvusvahelisel areenil. Meie organisatsioonides ja ettevõtetes võiks olla rohkem doktorikraadiga töötajaid. Tugev teadus erasektoris on nii ettevõtete kui ka riigi konkurentsivõime vedur. (Soomere, 2021 [23])
  4. Eesti on seadnud eesmärgiks saada valitud valdkondades (nt keskkonnahoidu toetavad tehnoloogiad, kohaliku ressursi säästmine ja väärindamine, IKT) edukaks teadus- ja arendustegevuse edendajaks, rakendajaks ja katsetajaks maailmas, et olla atraktiivne välisinvesteeringute sihtriik ja tehnoloogiamahukate kaupade ja teenuste eksportija. See eeldab inimeste teadmiste, oskuste ja hoiakute kooskõlla viimist tööturu vajaduste ning majanduse struktuurimuutustega. (Vabariigi Valitsuse kodulehekülg, i.a. [24])

Loe lähemaltSulge

Uuringu mõjuühiskonnale, majandusele, haridusele

Lae alla

  1. Tulevikus ei suuda ükski riik üksinda toime tulla suurte globaalsete probleemidega (nt kliimamuutus, loodusliku mitmekesisuse säilitamine, rahvastikuprobleemid) (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [25]). Võidujooks rohetehnoloogiate väljatöötamisele muutub aina tähtsamaks, kuna see võib anda olulisi majanduslikke, aga ka geopoliitilisi eeliseid (võttes arvesse, et kliimamuutuse mõjusid nähakse järjest enam ka läbi riikliku julgeoleku prisma) (Brende jt, 2020 [26]; Brock jt, 2021 [27]).
  2. Rahvusvahelise majanduse omavaheline põimitus võib majandussanktsioonide tõhusust poliitilise mõjutamise vahendina nii vähendada kui ka suurendada, kuivõrd vastastikune seotus mõjutab sageli ka sanktsioonide kehtestajaid (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [28]).
  3. Infotehnoloogia poolt võimestatud globaalne ühendatus mängib geopoliitiliste protsesside kujunemisel järjest mõjuvõimsamat rolli. Internet on saamas põhiliseks infoallikaks – mh levib tõhusamalt valeinformatsioon ja laim, mis võib põhjustada polariseerumist ning mõjutada riikide valimistulemusi. Internet annab võimaluse vahetumaks suhestumiseks maailmapoliitika probleemidega ning veebipõhiseks kodakondsuseks. Küberrünnakud on muutunud üheks vastasseisu väljendamise vahendiks. Reaktsioonid poliitilistele otsustele on intensiivsemad, kiiremad ja kontsentreeritumad ning survestavad omakorda kiiremate otsuste langetamist. (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [29])
  4. Oluliseks küsimuseks on, milliseks kujuneb EL-i sisene koostöö järgmise 15 aasta jooksul: kas rohkem rõhku pannakse majandusliku konkurentsivõime kasvatamisele, sotsiaalpoliitikale või välispoliitikale (Varblane, 2020 [30]).
  5. Võtmeküsimusena nähakse ka seda, kas EL võtab juhtrolli digi-, energeetika- ja transpordisektori arendamisel või panustavad Euroopa taristu arendamisse peamiselt erasektor, suurlinnad, Hiina või Ameerika Ühendriigid (Varblane, 2020 [31]). Tulevikusuundumusi mõjutab, kuivõrd kinnitavad maailmas kanda EL‑i standardid ja normid (sh nii tehnoloogilised standardid kui ka nt andmekaitse ja platvormide reguleerimise põhimõtted) (Arenguseire Keskus, 2021 [32]; European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [33]).

Loe lähemaltSulge

Allikad

  1. Eamets, R. (2018). Mis suunas areneb tulevikumajandus ja mis oskusi siis vajatakse? Riigikogu Toimetised 37, 31:42. Kasutatud 22.03.2021, https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2018/06/Eamets.pdf
  2. Arenguseire Keskus (2020a). Globaalsed jõujooned 2035. Esimese taustaraporti ülevaade: Globaalsete jõujoonte muutuste stsenaariumid. Tallinn: Arenguseire Keskus. Kasutatud 27.03.2021, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2020/09/2020_globaalsete_joujoonte_muutuste_stsenaariumid.pdf
  3. Arenguseire Keskus (2020b). Globaalsed jõujooned 2035. Stsenaariumid ja tähendus Eesti jaoks. Tallinn: Arenguseire Keskus. Kasutatud 31.03.2021, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2020/02/2020_globaalsed-joujooned_aruanne.pdf
  4. European Strategy and Policy Analysis System (ESPAS) (2019). Global Trends to 2030: Challenges and Choices for Europe. Gaub, F. (toim.). doi:10.2872/074526
  5. Välisluureamet (2021). Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2021. Kasutatud 21.05.2021, https://www.valisluureamet.ee/doc/raport/2021-et.pdf
  6. Välisluureamet (2021). Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2021. Kasutatud 21.05.2021, https://www.valisluureamet.ee/doc/raport/2021-et.pdf
  7. Brende, B., Allen, J. R., Funabashi, Y., García, R. L. E., Harman, J., Lukyanov, F., Niblett, R., Saran, S., Yadlin, A., Zhenhong, Q. (2020). Shaping a Multiconceptual World 2020. Special Report. World Economic Forum. Kasutatud 31.03.2021, https://www.weforum.org/reports/geopolitics-in-the-21st-century-competition-or-cooperation
  8. Arenguseire Keskus (2021). Arenguseire Keskuse aastaraamat 2020. Tallinn: Arenguseire Keskus. Kasutatud 31.03.2021, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2021/03/2020_arenguseire_keskuse_aastaraamat_veeb.pdf
  9. Brende, B., Allen, J. R., Funabashi, Y., García, R. L. E., Harman, J., Lukyanov, F., Niblett, R., Saran, S., Yadlin, A., Zhenhong, Q. (2020). Shaping a Multiconceptual World 2020. Special Report. World Economic Forum. Kasutatud 31.03.2021, https://www.weforum.org/reports/geopolitics-in-the-21st-century-competition-or-cooperation
  10. European Strategy and Policy Analysis System (ESPAS) (2019). Global Trends to 2030: Challenges and Choices for Europe. Gaub, F. (toim.). doi:10.2872/074526
  11. European Strategy and Policy Analysis System (ESPAS) (2019). Global Trends to 2030: Challenges and Choices for Europe. Gaub, F. (toim.). doi:10.2872/074526
  12. Brende, B., Allen, J. R., Funabashi, Y., García, R. L. E., Harman, J., Lukyanov, F., Niblett, R., Saran, S., Yadlin, A., Zhenhong, Q. (2020). Shaping a Multiconceptual World 2020. Special Report. World Economic Forum. Kasutatud 31.03.2021, https://www.weforum.org/reports/geopolitics-in-the-21st-century-competition-or-cooperation
  13. Brende, B., Allen, J. R., Funabashi, Y., García, R. L. E., Harman, J., Lukyanov, F., Niblett, R., Saran, S., Yadlin, A., Zhenhong, Q. (2020). Shaping a Multiconceptual World 2020. Special Report. World Economic Forum. Kasutatud 31.03.2021, https://www.weforum.org/reports/geopolitics-in-the-21st-century-competition-or-cooperation
  14. Arenguseire Keskus (2021). Arenguseire Keskuse aastaraamat 2020. Tallinn: Arenguseire Keskus. Kasutatud 31.03.2021, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2021/03/2020_arenguseire_keskuse_aastaraamat_veeb.pdf
  15. Arenguseire Keskus (2020a). Globaalsed jõujooned 2035. Esimese taustaraporti ülevaade: Globaalsete jõujoonte muutuste stsenaariumid. Tallinn: Arenguseire Keskus. Kasutatud 27.03.2021, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2020/09/2020_globaalsete_joujoonte_muutuste_stsenaariumid.pdf
  16. Arenguseire Keskus (2020a). Globaalsed jõujooned 2035. Esimese taustaraporti ülevaade: Globaalsete jõujoonte muutuste stsenaariumid. Tallinn: Arenguseire Keskus. Kasutatud 27.03.2021, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2020/09/2020_globaalsete_joujoonte_muutuste_stsenaariumid.pdf
  17. Pärna, O. (2016). Töö ja oskused 2025. Ülevaade olulisematest trendidest ja nende mõjust Eesti tööturule 10 aasta vaates. Tallinn: Kutsekoda.
  18. Pärna, O. (2021). Põnevad trendid maailmas, ettevõtlusmaastikul, töö ja töötamise tulevikus. Tallinna Strateegiakeskuse ettevõtluskeskuse ja Tartu Ülikooli Tallinna esinduse seminarisari "Majandusakadeemia 2021". Tallinn: 11. mai.
  19. European Strategy and Policy Analysis System (ESPAS) (2019). Global Trends to 2030: Challenges and Choices for Europe. Gaub, F. (toim.). doi:10.2872/074526
  20. Brende, B., Allen, J. R., Funabashi, Y., García, R. L. E., Harman, J., Lukyanov, F., Niblett, R., Saran, S., Yadlin, A., Zhenhong, Q. (2020). Shaping a Multiconceptual World 2020. Special Report. World Economic Forum. Kasutatud 31.03.2021, https://www.weforum.org/reports/geopolitics-in-the-21st-century-competition-or-cooperation
  21. Arenguseire Keskus (2021). Arenguseire Keskuse aastaraamat 2020. Tallinn: Arenguseire Keskus. Kasutatud 31.03.2021, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2021/03/2020_arenguseire_keskuse_aastaraamat_veeb.pdf
  22. Vabariigi Valitsuse kodulehekülg (i.a.). Eesti 2035. Riigi pikaajaline arengustrateegia. Kasutatud 2.05.2021, https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid
  23. Soomere, T. (2021). Teaduse ja majanduse puuduvad lülid. Eesti 200 Ettevõtjate Ühenduse loengusari. 15. aprill.
  24. Vabariigi Valitsuse kodulehekülg (i.a.). Eesti 2035. Riigi pikaajaline arengustrateegia. Kasutatud 2.05.2021, https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid
  25. European Strategy and Policy Analysis System (ESPAS) (2019). Global Trends to 2030: Challenges and Choices for Europe. Gaub, F. (toim.). doi:10.2872/074526
  26. Brende, B., Allen, J. R., Funabashi, Y., García, R. L. E., Harman, J., Lukyanov, F., Niblett, R., Saran, S., Yadlin, A., Zhenhong, Q. (2020). Shaping a Multiconceptual World 2020. Special Report. World Economic Forum. Kasutatud 31.03.2021, https://www.weforum.org/reports/geopolitics-in-the-21st-century-competition-or-cooperation
  27. Brock, S., Barrett, O.-L., Birkman, L., Dick, E., Emanual, L., Goodman, S., Guy, K., Kabbej, S., Middendorp, T., Rademaker, M., Remmits, F., Tasse, J. (2021). The World Climate and Security Report 2021. Sikorsky, E., Femia, F. (toim.) Product of the Expert Group of the International Military Council on Climate and Security. Center for Climate and Security, an institute of the Council on Strategic Risks. June. Kasutatud 13.06.2021, https://imccs.org/wp-content/uploads/2021/06/World-Climate-and-Security-Report-2021.pdf
  28. European Strategy and Policy Analysis System (ESPAS) (2019). Global Trends to 2030: Challenges and Choices for Europe. Gaub, F. (toim.). doi:10.2872/074526
  29. European Strategy and Policy Analysis System (ESPAS) (2019). Global Trends to 2030: Challenges and Choices for Europe. Gaub, F. (toim.). doi:10.2872/074526
  30. Varblane, U. (2020). Viiruskriisiga kaasnevad määramatud tegurid. Arenguseire Keskus. Kasutatud 3.05.2021, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2020/12/2020_covid-19_Viiruskriisiga-kaasnevad-m%C3%A4%C3%A4ramatud-tegurid_aruanne.pdf
  31. Varblane, U. (2020). Viiruskriisiga kaasnevad määramatud tegurid. Arenguseire Keskus. Kasutatud 3.05.2021, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2020/12/2020_covid-19_Viiruskriisiga-kaasnevad-m%C3%A4%C3%A4ramatud-tegurid_aruanne.pdf
  32. Arenguseire Keskus (2021). Arenguseire Keskuse aastaraamat 2020. Tallinn: Arenguseire Keskus. Kasutatud 31.03.2021, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2021/03/2020_arenguseire_keskuse_aastaraamat_veeb.pdf
  33. European Strategy and Policy Analysis System (ESPAS) (2019). Global Trends to 2030: Challenges and Choices for Europe. Gaub, F. (toim.). doi:10.2872/074526