Digitaliseerimine süveneb

1. Sõidukijuhtide tööjõuvajadust võib tulevikus vähendada tehnoloogia areng, mida rohkem levivad isesõitvad autod, digitaliseeritud andmevahetus ja tehisintellekti abil optimeeritud logistikasüsteemid. Ise- ja kaugjuhitavate sõidukite tulek liiklusesse on võtnud siiski loodetust kauem aega. Ühelt poolt on seda pidurdanud andurite ebapiisav toimetulek ilmastikuoludega (vihm, lumi, lörts, langevad lehed jne), teiselt poolt vajavad muutmist ja täiendamist seadused ja liiklusohutuse regulatsioonid (Lassur ja Viia 2023 [16]).
2. Kaugjuhitavad laevad jõuavad teatud regulaarliinidele tõenäoliselt kümnendi teises pooles (Riigilaevastik, 2023) [17]). Sellised lahendused mõneti vähendavad inimeste vajadust ka sadamates, näiteks kaimadruste vajadus väheneb täisautomaatsete sildumisseadmete rakendamisel, sest kogu süsteem on kaugjuhitav ning vajab vaid laevakaptenit. Sellistel süsteemidel on siiski tagavaralahendused ja probleemide korral töötavad nendega just madrused, dispetšerid ja tehnikud kail (Tallinna Sadam, 2021 [18]).
3. Maailma Majandusfoorumi (2023 [19]) aruande kohaselt on raamatupidajad ning palga- ja arveametnikud järgneva viie aasta kõige enam kahanevate ametialade hulgas kolmandal kohal ning selle peamiseks teguriks on digitaliseerimine ja automatiseerimine. Esmatasandi töö liigub väga selgelt standardimise ja automatiseerimise suunas, mis tähendab, et nt raamatupidaja assistendid ning nooremaudiitorid peavad kohe tööle asumisel olema valmis tegelema keerukamate tööülesannetega (Tilk ja Kruusmaa, 2023 [20]).
4. Digitaliseerimine aitab leevendada tööjõupuudust (EAS toetab…, 2021 [21]; Rosenblad jt, 2020 [22]) ning võimaldab kasutada tööjõudu efektiivsemalt (Pihl ja Leemet, 2018 [23]).
5. Digitaliseerimiseks vajalike oskustega tööjõudu Eestis napib, samas vajadus on ulatuslikult kasvanud (Arenguseire Keskus, 2021 [24]).
6. Digitaliseerimise hoogustumine tähendab madala, aga eriti just keskmise oskustasemega töökohtade kadumist varasemast veelgi kiiremas tempos (Arenguseire Keskus, 2021 [25]). „Future of Jobs“ 2020. aasta küsitluse andmetel on 43% ettevõtetest otsustanud tehnoloogia kasutuselevõtuga seoses töökohtade arvu vähendada, samas 34% ettevõtetest kavatseb seoses tehnoloogia kasutuselevõtuga tööjõudu hoopiski juurde palgata (World Economic Forum, 2020c [26]).
7. Digitaalsed lahendused on muutnud töö tegemise paindlikumaks ning loonud võimalused teha tööd virtuaalselt üle maailma (Arenguseire Keskus, 2018b [27]) (vt ka trendi Väärtusmaailm teiseneb > Paindlikum töö- ja õpimaailm).
8. Digitaliseerimine võimaldab olla kiirem, täpsem, paindlikum ja informeeritum. Tänu digitaliseerimisele saab näiteks inimeste tööd lihtsustada, luua suuremat lisandväärust, otsustusprotsesse automatiseerida ning vähendada andmete sisestamise tööd. (Chemi-Pharm…, 2021 [28])

Vaata lisaks megatrendi Digitehnoloogia ulatub kõikjale.

1. Farmaatsiaettevõtted peavad kohandama oma ärimudelit seniselt peamiselt kaupade tarnimiselt rohkem teenuste pakkumisele ning tervishoiutöötajate toetamisele. See võib hõlmata investeeringuid tehnoloogilisse infrastruktuuri ja digitaalseid platvorme, samuti tervishoiutöötajate pidevat koolitamist uue tehnoloogia ja andmeanalüüsi vallas. Personaalmeditsiin soodustab innovatsiooni, eriti sellistes valdkondades nagu digitaaltehnoloogia, biomarkerite tuvastamine ja molekulaarsete sihtravimite väljatöötamine. Oluliseks muutuvad nii digitaalne kirjaoskus, andmeanalüüsi oskus kui ka oskus interpreteerida biomarkereid (Vicente et al., 2020 [29]).
2. Õhutranspordi alavaldkonnas on tehnoloogia pidevas arengus lennukite efektiivsuses, turvalisuse süsteemides, automatiseerimises, piloodi abisüsteemides ja lennundusvaldkonna digilahendustes. Pidevalt kasvab vajadus parema side järele nii lennukite ja lennujaama kui ka droonide ja lennujuhtimiskeskuste vahel. Peale lendamise liigub üha enam digitaalsete süsteemide poole ka lennupiletite broneerimine, pagasihaldus, julgestuskontroll ja muu tegevus. See suurendab vajadust spetsialistide järele, kes uuendaks süsteeme ja oleks kogenud andmeanalüütikas, infoturbe valdkonnas ja tarkvaraarenduses. Teisalt muudab automatiseerimine, robootika ja tehisintellekti (AI) kiire areng töökeskkonda ning töö iseloomu ja oskusi, mida töötajad oma töö tegemiseks vajavad. Tulevane tööjõud kulutab rohkem aega kontrollile, järelevalvele, inimeste juhtimisele ja suhtlemisele ning vähem aega füüsilisele tegevusele, sest automaatika ja AI teevad selle osa inimeste eest ära (Manyika, 2017 [30]).
3. Vajatakse teadmisi digitehnoloogia eri aladelt, sh uuematelt, nagu näiteks tehisintellekt ja süvaõpe, pilvetehnoloogiad, satelliitpositsioneerimine, asjade internet (Pärna, 2016 [31]), plokiahela tehnoloogiad (CB Insights, 2021b [32]).
4. (Töökohal) digi- ja majandusmuutustega kohanemiseks, käivitamiseks, kasutuselevõtuks ja juhtimiseks on oluline laiaulatuslik digioskuste ümber- ja täiendõpe, samuti peaksid digioskused olema hariduse loomulik osa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2021 [33]).
5. Mitmesugused tehnoloogiad (nt pilveandmetöötlus, tehisintellekt, krüptosüsteemid, asjade internet, robootika, liitreaalsus) vajavad spetsialiseerunud küberturvalisuse valdkonna eksperte (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2021 [34]).
6. Vaja on süsteemiarhitekte ja -filosoofe, kes oskaksid keerukaid protsesse kirjeldada ja optimeerida ning uusi ärimudeleid tehnoloogiasse transformeerida (Pärna, 2016 [35]).
7. Kvalifikatsiooninõuded töötajatele tõusevad (Arenguseire Keskus, 2021 [36]).

Vaata lisaks megatrendi Digitehnoloogia ulatub kõikjale.

1. Digitaliseerimist nähakse metsanduse ja metsatehnoloogia valdkonnas võtmetähtsusega (tuleviku)trendina. Selle potentsiaali tuuakse esile nii metsade seire, majandamise ja sertifitseerimise kui ka metsaressursside ja -teenuste kaardistamise seisukohalt. Digitehnoloogiate abi on võimalik kasutada metsandusalaste otsuste langetamiseks, metsa- ja maakasutuse muutuste monitoorimisel, aga ka ettevõtluse ja metsandusalase innovatsiooni toetamiseks (Ärileht, 2022 [37]) (DESIRA, 2021 [38]).
2. Tervisetehnoloogiate valdkonnas näitavad suunda eri tehnoloogiate kombineeritud lahendused. Potentsiaali nähakse mobiilsetes multifunktsionaalsetes diagnostika-, prognostika- ja seireseadmetes, mis kasutavad bio-, sensor- ja nanotehnoloogiat ning nende kombinatsioone. Esile saab tõsta tehnoloogia kasvavat mõju kliinilises otsustus- ja raviprotsessis. Näiteks võib arst nutikate IKT-lahenduste toel jõuda kiiremini ja täpsema diagnoosini, kui see oleks võimalik üksnes traditsiooniliste meetoditega (Leemet ja Mets, 2024 [39]).
3. Telemeditsiin tähendab IKT võimaluste kasutamist terviseteenuste osutamisel distantsilt. Telemeditsiinil on potentsiaal parandada tervishoiusüsteemi toimivust ja toetada süsteemi põhieesmärkide – kvaliteedi, kättesaadavuse ning efektiivsuse – saavutamist (Leemet ja Mets, 2024 [40])
4. Eeldada võib isejuhtivate ja kaugjuhitavate vedukite, masinate, tõstukite juurdetulekut piiratud territooriumitel, näiteks laod, terminalid, sadamad. Kasutuselevõtu kiirust mõjutab palju ka selliste sõidukite hind. Isetoimetavate laotõstukite tasuvusaega hinnatakse praegu 15–18 aasta peale, mis ei ole ettevõtete seisukohast veel ratsionaalne investeering (Lassur ja Viia 2023 [41]).
5. Paralleelselt lennutranspordi alavaldkonnas toimuva digitaliseerimisega kasvab teadlikkus ja mure küberjulgeoleku ohtude pärast. Kuna süsteemid ja lennuvahendid muutuvad järjest automatiseeritumaks, kasvab küberrünnaku oht ja võimalik mõju jätkuvalt. Tööstuse jaoks on oluline võtta vastu aktiivne ja ühine lähenemisviis küberkuritegevusega võitlemiseks, standardite ühtlustamiseks ning ennetus- ja avastamisstrateegiate väljatöötamiseks (IATA, 2018 [42]).
6. Tehnoloogia arenguga seostub ka nn uuslennundus ja mehitamata õhusõidukisüsteemide areng. Mehitamata õhusõidukite (droonide) turg näitab märkimisväärset potentsiaali ning aastaks 2035 prognoositakse droonituru Euroopa nõudluse kasvuks üle kümne miljardi euro aastas. Mehitamata õhusõidukid loovad uusi liiklustasandeid, eriti rohkelt väga madalal kõrgusel (alla 150 m), kus on suure nõudlusega õhuruum tiheasustusaladel, mis tõstab riskitaset. Mõju on märkimisväärne ka tavapärasemates õhuruumiklassides, sealhulgas kontrollitud õhuruumis, kus eeldatavasti juhitakse 2050. aastal ligikaudu 20% lennuajast kaugjuhtimisega või vajaduse korral kaugjuhitavalt (SESAR, 2016 [43]). Ekspertide hinnangul kiirendab käimasolev sõda mehitamata õhusõidukisüsteemide arendamist veelgi (Lassur ja Viia 2023 [44]).
7. Ehitusandmete digitaliseerimine, standardiseerimine ja andmete kättesaadavaks tegemine muudab planeeringute koostamise ja ehitusprotsessid läbipaistvamaks ja tõhusamaks. E-ehituse platvorm ja 3D-digikaksik peaksid tulevikus parandama ehitise elukaarega seotud tegevusteks vajalike andmete kättesaadavust, liikumist ja kvaliteeti (Kliimaministeerium, 2024 [45]).
8. Tehnoloogia areng puudutab ravimitööstuse kõiki etappe alates uurimislaborite tööst, uute toimeainete avastamisest ja kliinilistest uuringutest kuni täiustatud tootmisprotsesside ja kvaliteedi tagamiseni (Tilk ja Kruusmaa, 2024 [46]).
9. Uued tehnoloogiad laiendavad muu hulgas ka turustamisvõimalusi, näiteks müügihindu reaalajas jälgides saab valida parima müümishetke. Toiduainetööstuses vahetavad automatiseeritud töökohad omavahel infot, on seoses väärtusahela eri osadega, võimaldades paindlikku, kliendikeskset ja väiksemate jääkidega tootmist. Kasvamas on „targa tootmise“ kasutamine kogu tootmisprotsessis, sh alaprotsessides, näiteks laomajanduses. Rõhk on ka energiasäästlike tootmistehnoloogiate arengul (Laheäär, A. et al 2022 [47]).
10. Mõnede uute tehnoloogiliste võimekustena valdkonnas on McKinsey Instituut välja toonud näiteks asjade interneti kasutamise saagi täppiskastmisel ja suurkarja jälgimisel, droonid ja teised mehitamata õhusõidukid ning isejuhtivad põllumasinad (McKinsey & Company 2020 [48]).
11. Peamiste tehnoloogiliste mõjuritena kultuuri ja loometegevuse valdkonna arengule nähakse tehisintellekti, liit- ja virtuaalreaalsust, andmeanalüütikat, jagamismajandust, loomeprotsesside väärtusahela ümbermõtestamist ja autoriõiguste kaitsmiseks plokiahela tehnoloogiat. Kultuuri- ja loomeprotsesside väärtusahelas (loomine, tootmine, levitamine, vahendamine ja kättesaadavaks tegemine) on automatiseerimise mõju kõige suurem levitamise, vahendamise ja tarbimise etapis (Mets ja Viia 2021 [49]).
12. Tehisintellektist on enim kasu muusika- ja audiovisuaalvaldkonnas, ajakirjanduses ning turunduses, kus suurandmete analüüs võimaldab seirata ja prognoosida tarbijate eelistusi ning toota vastavat sisu. Uued formaadid laienevad (nt virtuaalreaalsus, 5D-kontserdid, LoLa-tehnoloogia), digitaalse noodimaterjali tarkvara areneb ning salvestamine muutub lihtsamaks. Plokiahel võimaldab loometöötajatel hallata digitaalseid õigusi „tarkade lepingute“ abil, ning masintõlkeprogrammidel nähakse kasvavat kasutusvõimalust (Mets ja Viia 2021 [50]).
13. Põllumajanduses kasvab täppisviljelus, mis põhineb eri andmete koosanalüüsil. Selle raames kasutatakse satelliite, droone ning sensoritega varustatud seadmeid, et optimeerida seemnete, väetiste ja taimekaitsevahendite kasutust. Suurte investeeringute ja tehnoloogiamahukuse poolest paistab silma vesiviljelus, kus rakendatakse kaugjuhtimisel töötavaid automaatseid söötmis-, vee reguleerimise ja monitoorimise süsteeme (Mets ja Viia 2021 [51]).
14. Digitaliseerimine annab arenguvõimaluse kõikides sektorites (EAS toetab…, 2021 [52]). Digitaliseerimisest on võimalik võita valdkondades, kus väljakutsed Eesti ühiskonna arengule on ühed suurimad, nt tervishoid (Pärna, 2016 [53]). Näiteks arhiivinduses võimaldab digitaliseerimine läbi koosloome kultuuri tuua kokku 1000 inimest, kes teevad üheskoos kuu ajaga ära töö, mida muidu üks inimene teeks ca 10 aastat (Ööülikool…, 2021 [54]). Digitaliseerimist planeerides tuleb arvestada küberturvalisuse aspektidega.
15. Digitaliseerimine soodustab väikese ja keskmise suurusega ettevõtete teket (Pärna, 2016 [55]) ning loob neile uusi võimalusi (OECD, 2019c [56]). Kuna ettevõtted saavad kasutada juba loodud tehnoloogiaid (ei pea ise arendama), on digitaliseerimine võrreldes varasemaga lihtsam ja odavam. See omakorda annab eri suurusega ettevõtetele sama stardipositsiooni oma toote, teenuse või protsesside mugavdamiseks (Pärna, 2016 [57]).
16. Digitaalsus võimaldab ettevõtetel jõuda rahvusvahelistele turgudele varasemast vähem kapitalimahukate ärimudelitega (Pärna, 2016 [58]).
17. Arvutusressursi kasutamine muutub efektiivsemaks ning ettevõtete igapäevase juhtimise jaoks kriitilised teenused kättesaadavamaks üha väiksematele ettevõtetele. Ettevõttel on võimalik kasvada palju ja kiiresti. (Pärna, 2016 [59]) Digitaliseerimisega on väidetavalt võimalik kiiremini, rohkem ja soodsamalt saavutada efektiivsust, kui investeerida uutesse seadmetesse (Chemi-Pharm…, 2021 [60]).
18. Tootmise digitaliseerimine toob kaasa tootmisprotsesside ning logistikaahelate automatiseerimise (Eamets, 2018 [61]).
19. Uued tehnoloogiad (nt 3D-trükkimine) võimaldavad tootmisprotsesse detsentraliseerida ning valmistada ka eritellimustoodangut (Eamets, 2018 [62]).
20. Kiirendatud tempos digitehnoloogiale üleminekul tuleb jälgida, et süsteemid ei rakenduks kohmakalt (Singhal ja Sneader, 2021 [63]).
21. 5G toob kiire internetiühenduse linnade äärealadele ja maapiirkondadesse, kuhu kaabelühendus ei ulatu (Ekspert selgitab…, 2021 [64]).
22. 5G muudab näiteks üle internetivõrgu telepildi edastamise kiiremaks ja stabiilsemaks, taristu haldamise lihtsamaks ning võimendab virtuaal- ja liitreaalsuse kasutusvõimalusi (TalTechi õppejõud selgitab…, 2021 [65]). Suurandmete analüüsi ja selle põhjal tehtavate otsuste, asjade interneti (Internet of Things ehk IoT) ning 5G taristu koostoime lahendusi on võimalik kasutada transpordis, tootmises, põllumajanduses, nutilinna rakendustes (These Are The 5G Trends…, 2021 [66]).
23. 5G-d kasutavad rakendused vajavad täiendavate turvalisuse nõuete täitmist (Global 5G…, 2021 [67]).
24. Asjade internet on väidetavalt 5G-ga säästlikum, võrreldes 4G taristuga (These Are The 5G Trends…, 2021 [68]; EY, 2020 [69]).
25. Digitaliseerimine ja automatiseerimine tõstab elektroonikasektori tulevikuperspektiivi, järjest enamate seadmete ühendamine võrku vajab elektroonikakomponente (Arenguseire Keskus, 2021 [70]).
26. Digitaliseerimine ja selle kaudu pakutavad lahendused ei jõua kõigi sihtrühmadeni ühtlaselt (Arenguseire Keskus, 2021 [71]). Euroopa Parlament on tõstnud vajaduse vähendada linnade ja piirkondade vahelist digilõhet (Euroopa Regioonide Komitee, 2021 [72]).
27. Läbimõeldud ja süstemaatilisem abistamine riigi poolt võiks ettevõtete digitaliseerimisele suurel määral kaasa aidata (Pärna, 2016 [73]), nt toeks olemine digitaliseerimisel traditsioonilisemates sektorites (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2021 [74]).
28. Ettevõtete ja valitsuste mõtteviisi muutus andmepõhise majanduse suunas, andmete vabalt ja reaalajas liigutamine nii andmebaaside kui ka riikide vahel tooks majanduslikku kasu: kogu andmevahetuse täiesti digitaalseks ja masinatevaheliseks muutmine säästaks Eesti majandusele väidetavalt hinnanguliselt üle 200 mln euro ja üle 14 mln töötunni aastas (Balti riikidest…, 2021 [75]).
29. Internetiarenduste ja suurandmete kasutamist takistavad küberkuritegevuse suurenemine ja karmistuv andmekaitse (Eamets, 2018 [76]).
30. Digitaalsetel ökosüsteemidel on laiem mõju majanduskeskkonnale, kuid globaalsete digiplatvormide ökosüsteemide kunstlik kujundamine, asümmeetrilise info ja huvide konfliktide oskuslik (ära)kasutamine võib viia nii usalduse kaotamiseni spetsiifiliste digitaalsete turgude vastu kui ka vähendada usku kapitalismi ja demokraatlikku valitsemismudelisse laiemalt. Eesti on hoolimata oma positiivsest digiriigi kuvandist mõjutatav suundumustest, mis toimuvad globaalsetes digitaalsetes ökosüsteemides. (Arenguseire Keskus, 2020c [77])
31. Kontaktivaba suhtlemine võimendab ettevõtete sõltuvust digiplatvormidest (Arenguseire Keskus, 2020c [78]).
32. Digitaliseerimine annab teadmistele ligipääsu – pole oluline, kus keegi füüsiliselt paikneb. Teadmisi on võimalik hankida üsna lihtsasti ja endale sobival ajahetkel (Ööülikool…, 2021 [79]).
33. Digiriigi murekohtade lahendamine võimaldab talentide, ekspordi või investeeringutega konkurentsis püsida (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2021 [80]).
34. Digiväljundi arhiveerimine esitab väljakutseid, nt kuidas tagada, et digitaalselt sündinud informatsioon säiliks ka tulevikus. Staatiline internetileht salvestatuna ei toimi ega anna infot edasi samamoodi kui lingitav ja näiteks videotega töötav veebiväljund. Digiinformatsioon ise ei säili, vaid seda peab säilitama. Suur osa argikultuurist võib minna tuleviku jaoks kaotsi, nt kirjavahetus (Ööülikool…, 2021 [81]).
35. EL-i väljatöötatud tehnoloogiastandardid, andmekaitse ja platvormide reguleerimise põhimõtted võiksid olla eeskujuks teistele riikidele sarnaste standardite väljatöötamisel (Arenguseire Keskus, 2021 [82]).
36. Digiajastu on toonud esile uusi kultuurivorme, mis puudusid varasemas kultuuris ja mida ei oska esialgu praegusesse, 19. sajandist pärit kultuurijaotusesse paigutada. Digikultuur on analüütiliselt eristatav kui digiteeritud või digitaalselt sündinud kultuur. Kui loomeakt saab olema läbi digitaliseerimise kättesaadav ja edasiarendatav, võib see luua kultuuriplahvatusi (Ööülikool…, 2021 [83]).

Vaata lisaks megatrendi Digitehnoloogia ulatub kõikjale.