Lae alla trend

Igapäevaelu nutistub veelgi

Lae alla

Suurte digiplatvormide esiletõus10, äpi- ja pilvepõhise tarkvara ja arenduste kättesaadavus [1] ning virtuaal- ja reaalmaailma segunemine [2] on mõjutanud paljusid eluvaldkondi nii töö- kui ka eraelus. Näiteks kasvab virtuaal- ja platvormitöö [3], e-kaubandus [4] ning ulatuslikult kasutatakse sotsiaal- ja multimeediat [5].

Nutikad seadmed muudavad protsessid kiiremaks ja mugavamaks. COVID-19 kriisis leidsid veebialternatiivi paljud sündmused, mis varem tundusid internetikeskkonnas läbiviimiseks vähetõenäolised [6].

Loe lähemaltSulge

Trendi mõju avaldumine

Lae alla

  1. Varem veebis läbiviimiseks ebatõenäolised või võimatuna tundunud sündmused leidsid COVID-19 kriisi ajal veebis oma alternatiivi ning eeldatakse nende jätkuvat kasutamist (CB Insights, 2020a [7]).
  2. Uued tehnoloogiad muudavad inimeste omavahelise suhtlemise viise ja suhtluskeelt (Pärna, 2016 [8]).
  3. Sotsiaal- ja multimeedia levib massiliselt, traditsioonilise meedia osakaal väheneb (Pärna, 2016 [9]).
  4. Internet meediana eelistab tekstile järjest enam videot, animatsioone ja muid visuaalse kommunikatsiooni vahendeid (Pärna, 2016 [10]).
  5. Kasvab virtuaal- ja platvormitöö osatähtsus (Krusell jt, 2020 [11]). COVID-19 tõstis kaugtöö tegijate arvu, kaugtöö osakaal võrreldes COVID-19 eelse ajaga saab olema suurem (World Economic Forum, 2020c [12]; Singhal ja Sneader, 2021 [13]). (Mõju selgitust vaimsele tervisele vaata trendides Väärtusmaailm teiseneb > Paindlikum töö- ja õpimaailm ning > Keskendumine füüsilisele ja vaimsele tervisele.)
  6. Sotsiaal- ja multimeedia sisu loojad ja kasutajad mõjutavad arvamuste kujunemist (Pärna, 2016 [14]).
  7. E-kaubandus kasvab, mida omakorda hoogustas COVID-19 pandeemia (Väät, 2021b [15]).
  8. Tänu äpi- ja pilvepõhisele tarkvarale ja arenduste kättesaadavusele saavad inimesed hallata oma terviseinfot ning seada individualiseeritud eesmärke (Sohnemann jt, 2020 [16]).
  9. Toimub võrgusisese ja võrguvälise maailma ühinemine, kus virtuaalmaailma elemendid leiavad väljundi reaalmaailmas (CB Insights, 2021a [17]).
  10. Nutikad seadmed kiirendavad klienditeenindusprotsessi ning muudavad toodete ja teenuste tarbimise mugavamaks (Krusell jt, 2020 [18]). 5G ja asjade internet võimaldavad jagada infot, mida on tarvis nutika linna (These Are The 5G…, 2021 [19]) ja nutika kodu efektiivseks toimimiseks.
  11. Viimase paarikümne aasta jooksul on toimunud suurte digiplatvormide esiletõus, mis mõjutab laialdaselt paljusid eluvaldkondi (Arenguseire Keskus, 2020b [20]).

Vaata lisaks megatrendi Digitehnoloogia ulatub kõikjale.

Loe lähemaltSulge

Trendi mõjutöökohtadele

Lae alla

  1. McKinsey Global Institute’i uuringu järgi on maailmas 20% töötajatest võimelised töötama distantsilt, seejuures efektiivsust kaotamata (Singhal ja Sneader, 2021 [21]).
  2. Kaugtöö osatähtsuse kasv suurendab valikut sobiva tööjõu järele, kuna üha vähem hakkab töökoha asukoht sõltuma elukohast (Rosenblad jt, 2020 [22]).
  3. Kaugtöö avardab riigisisese tööhõive võimalusi, st ka kaugemate piirkondade elanikud saavad kandideerida suuremates linnades asuvatele töökohtadele (Rosenblad jt, 2020 [23]).
  4. Kaugtöö levik on tööhõivet vähendav tegur tegevusaladel, mis on seotud kontorite ja kontoritöötajate teenindamisega (toitlustus, kinnisvarahaldus jne) (Rosenblad jt, 2020 [24]).
  5. Sotsiaal- ja multimeedia massiline levik loob uusi töökohti digiturunduse, virtuaalkanalite sisuloome ja -halduse, kliendikommunikatsiooni (nt virtuaalsed assistendid ja klienditoed) jm valdkondades (Mets ja Viia, 2019 [25]).

Vaata lisaks megatrendi Digitehnoloogia ulatub kõikjale.

Loe lähemaltSulge

Trendi mõjuoskustele

Lae alla

  1. Lennufirmad ja aeronavigatsiooniteenuste pakkujad peavad järjest enam panustama töötajate küberkuritegevuse ennetamise koolitustesse, et tunda küberkurjategijate võimalikke ründemeetodeid ja lennundussüsteemide haavatavust (Golfetti, 2021 [26]).
  2. Meediasisu tarbijal on vaja oskust eristada väärinfot tõesest (Pärna, 2016 [27]). Nii töötajatele kui ka juba koolis tuleks kasuks õpetada meediakirjaoskust ning kriitilist mõtlemist (EY, 2020) [28]. Nii töö- kui ka eraelu infovahetusele aitab kaasa, kui mõista uue meedia suhtlemisvorme ning osata kasutada uue meedia kanaleid.
  3. Uue meedia sisuloomes osalemiseks on vaja mitmekülgseid teadmisi ja oskusi videomaterjali tootmisest, digitaalsest animatsioonist, laiendatud reaalsusest, mängudest, meedia sisu toimetamisest jms (vt ka Pärna, 2016 [29]).
  4. Virtuaalsete meeskondade organiseerimine ja juhtimine on eraldi oskus (Eamets, 2018 [30]). Uue meedia võimalusi saab kasutada ettevõttes töö korraldamisel ning kommunikatsioonis klientidega (Pärna, 2016 [31]).
  5. Virtuaalsete ostu- ja müügikanalite ning võimaluste kasvav rakendamine toob esile vajaduse e-turunduse oskuste järele (Pärna, 2016 [32]; Singhal ja Sneader, 2021 [33]).
  6. Privaatsus tõuseb fookusesse (CB Insights, 2021a [34]). Teadmised sotsiaal- ja multimeedia toimimisviisidest aitavad privaatsust hoida (EY, 2020 [35]). Laiema digikirjaoskuse tõstmine aitab elanikkonnal kasulikult ja ohutult kasutada digilahendusi, sh kasutada riigi digiteenuseid (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2021 [36]). Euroopa Parlament on fikseerinud vajaduse elanikkonna digioskuste ja -teadmiste täiendamiseks (Euroopa Regioonide Komitee, 2021 [37]).
  7. On vaja tõsta IKT-oskusi (Pärna, 2016 [38]), sh tõstab kaugtöö oluliseks teadlikkuse küberturvalisusest (CB Insights, 2020a [39]). Vajalik on kaugtöövahenditega kohanemine, sh näiteks COVID-19 kriis nõudis hakkamasaamist väga kiirelt (World Economic Forum, 2020c [40]).
  8. Kaugtööplatvormid, sotsiaal- ja uusmeedia kasutus loovad efektiivsust, samas eeldavad ka head enese- ja ajajuhtimist (Pärna, 2016 [41]).

Vaata lisaks megatrendi Digitehnoloogia ulatub kõikjale.

Loe lähemaltSulge

Trendi mõjuühiskonnale, majandusele, haridusele

Lae alla

  1. Tulevikus võib ka pakiveoteenus minna osaliselt platvormipõhiseks – platvormi vahendusel saavad soovijad tasustatud pakiveoteenuse osutamise eest (nt Tallinnast Hiiumaale sõites saab tasu eest pakid kaasa võtta) (Lassur ja Viia, 2023 [42]).
  2. Lisaks nutiseadmetele muutuvad aina nutikamaks ka teised seadmed, nii kodutarbijatele suunatud kodumasinad kui ka tööstusseadmed. Kasvutrendis on tehnoloogia kasutamine eri majandusvaldkondades, näiteks reaalaja majandus (real-time economy); tele- ja personaalne meditsiin; bioinformaatika ja biomeditsiinitehnika; tööstusseadmete paindlik juhtimine ning süsteemidevaheline suhtlus ja nende võime iseseisvalt otsuseid teha (tööstus 4.0); transpordi paindlik ja säästlik korraldus (nt sõidukitevaheline (ingl V2V,vehicle to vehicle) ning sõidukite infrastruktuuri vaheline (ingl V2I, vehicle to infrastructure) suhtlus); lähiväljaside (ingl NFC, near field communication), mis võimaldab raadiosageduslikus lähiväljas (sagedusel 13.56 MHz) toimivaid kontaktivabu autentimis- ja makselahendusi; reaalaja simulatsioonid ja liiklusvoogude optimeerimine; protsesside automatiseerimine (robotite, automaatsüsteemide ja digitaliseerimise laiem rakendamine); uute tehnoloogiate (nt 3D-printimine) või lahenduste (nt arukas maja) kasutuselevõtt. Mõnes valdkonnas on 3D-printimine juba kinnistunud. Lisaks plastmassile proovitakse üha enam printida niklisulamist, süsinikfiibrist, elektrit juhtivast tindist, ravimimaterjalidest ja biokudedest tooteid. Suurimat vajadust nähakse uutest ja ka seni kasutatud materjalidest prinditud toodete järele kosmosetööstuses (nt kuukaamera), meditsiinis, auto- ja sõjatööstuses eelkõige unikaalsete asjade väikeses koguses valmistamisel (Mets ja Viia 2021 [43]).
  3. Kulutõhusad kodused nutikad meditsiiniseadmed muutuvad üha levinumaks, eriti krooniliste haiguste ja operatsioonijärgse hoolduse juhtimisel. Virtuaalsed haiglaosakonnad võimaldavad kantavate seadmete kaudu patsientide pidevat jälgimist, vähendades vajadust haiglakülastuste järele. Telemeditsiin pakub virtuaalsete konsultatsioonide kõrval ka kaugdiagnostikat, kasutades AI-d sümptomite analüüsimiseks ja reaalajas kodustes laborites eluliste näitajate jälgimiseks. Eksperdid usuvad, et uued digitaalsed tööriistad tõhustavad raviskeeme, võimaldades vahetumat suhtlust patsientide, arstide jt võimalike osaliste vahel, ning aitavad kokku hoida aega (BCG, 2024 [44]).
  4. Kasvab interneti teel osutatavate teenuste maht (Pärna, 2016 [45]). Kuna kliendid lähevad veebi, peavad ka ettevõtted sinna kolima, mis eeldab uute äri- ja hinnastamismudelite väljatöötamist (Singhal ja Sneader, 2021 [46]), e-teenuste loomist ning nende mugavat kasutamisvõimalust nutiseadmetes.
  5. Virtuaal- ja liitreaalsuse (VR/AR) tehnoloogia rakendamine kaubanduses võib anda fänniefekti läbi kaasahaaravama kogemuse (CB Insights, 2021a [47]).
  6. Teadlikult toodetud väärinfo ja võltsingud viivad ettevõtted vajaduseni tagada autentsus, et hoida klientide usaldust ja kaitsta kaubamärgi mainet (EY, 2020 [48]).
  7. Sotsiaalmeediaplatvormid peavad üha enam ohjama vihakõnet ja ekstremiste (CB Insights, 2021a [49]).
  8. Sotsiaalmeedia tasuta teenuse eest maksavad tarbijad oma käitumisandmetega. Andmetest on saanud uus vara. (EY, 2020 [50])
  9. Kaugtöö vajab häid kaugtöövahendeid, mis toob võimalusi digitoodete arendajatele. Kaugtöövahendid ise omakorda eeldavad investeerimist küberturvalisusesse. (CB Insights, 2020a [51])
  10. Kaugtöö kohustuslikkus võib tekitada uusi ebavõrdseid olukordi tööpraktikas seoses digiühendustega (World Economic Forum, 2020c [52]). On oht digilõhe suurenemiseks, sest väiksema digipädevuse ja jõukusega elanikkond marginaliseeritakse veelgi (Rosenblad jt, 2020 [53]).
  11. Euroopa Parlament loob meetmeid veebiplatvormide reguleerimiseks, et vältida tarbijatele ja konkurentsile tekitatavat kahju (Euroopa Regioonide Komitee, 2021 [54]).
  12. COVID-19 pandeemia näitas digilahenduste (hoogsamat) kasutusvõimalust sellistes valdkondades ja juhtudel nagu telemeditsiin, teraapia ja nõustamine, veebiõpe, virtuaalsed assistendid ehk juturobotid, kontaktivabad maksed, sh liikus ka muu maailm kontaktivabade pangateenuste suunas. Toidukaupade müüki üle veebi hakkasid pakkuma ettevõtted, mis seda varem ei teinud. Eakad inimesed õppisid digitehnoloogiat kasutama lähedastega suhtlemiseks. Virtuaalõppe vajadus tõi võimalusi haridustehnoloogiat arendavatele ettevõtetele. (CB Insights, 2020a [55])
  13. Edukamad on need ettevõtted, kel on võrgustike kaudu juurdepääs ressurssidele (nt informat­sioonile, inimestele) (Eamets, 2018 [56]).

Vaata lisaks megatrendi Digitehnoloogia ulatub kõikjale.

Loe lähemaltSulge

Allikad

    1. Sohnemann, N., Uffrecht, L. M., Hartkopf, M. C., Kruse, J. P., Noellen, L. M. (2020). New Developments in Digital Services. Study for the committee on the Internal Market and Consumer Protection, Policy Department for Economic, Scientific and Quality of Life Policies, European Parliament, Luxembourg. Kasutatud 31.03.2021

    2. CB Insights (2021). 12 Tech Trends To Watch Closely In 2021. Kasutatud 10.03.2021

    3. 11. 18. Krusell, S., Rosenblad, Y., Michelson, L., Lambing, M. (2020). Eesti tööturg täna ja homme 2019–2027. Ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest. Terviktekst. Tallinn: Kutsekoda, OSKA. Kasutatud 11.06.2021,  https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2020/05/T%C3%B6%C3%B6j%C3%B5uprognoos-2019_2027_terviktekst.pdf

    4. Väät, T. (2021). Juunikuu e-kaubanduse mahtude kokkuvõte. Eesti E-kaubanduse Liit. Kasutatud 6.09.2021

    5. Pärna, O. (2016). Töö ja oskused 2025. Ülevaade olulisematest trendidest ja nende mõjust Eesti tööturule 10 aasta vaates. Tallinn: Kutsekoda.

    6. CB Insights (2020). 24 Industries & Technologies That Will Shape The Post-Virus World. Kasutatud 18.03.2021

    7. 39. 51. 55. CB Insights (2020a). 24 Industries & Technologies That Will Shape The Post-Virus World. Kasutatud 18.03.2021, https://www.cbinsights.com/research/report/industries-tech-shaping-world-post-covid/

    8. 9. 10. 14. 27. 29. 31. 32. 38. 41. 45. Pärna, O. (2016). Töö ja oskused 2025. Ülevaade olulisematest trendidest ja nende mõjust Eesti tööturule 10 aasta vaates. Tallinn: Kutsekoda. https://oska.kutsekoda.ee/uuring/8131-2/

    12. 40. 52. World Economic Forum (2020c). The Future of Jobs Report 2020. Geneva: WEF. Kasutatud 22.02.2021, http://www3.weforum.org/docs/WEF_Future_of_Jobs_2020.pdf

    13. 21. 33. 46. Singhal, S., Sneader, K. (2021). The next normal arrives: Trends that will define 2021—and beyond. McKinsey & Company, 4. jaanuar. Kasutatud 17.02.2021, https://www.mckinsey.com/featured-insights/leadership/the-next-normal-arrives-trends-that-will-define-2021-and-beyond

    15. Väät, T. (2021b). Juunikuu e-kaubanduse mahtude kokkuvõte. Eesti E-kaubanduse Liit. Kasutatud 6.09.2021, https://www.e-kaubanduseliit.ee/uudised/juunikuu-e-kaubanduse-mahtude-kokkuvote

    16. Sohnemann, N., Uffrecht, L. M., Hartkopf, M. C., Kruse, J. P., Noellen, L. M. (2020). New Developments in Digital Services. Study for the committee on the Internal Market and Consumer Protection, Policy Department for Economic, Scientific and Quality of Life Policies, European Parliament, Luxembourg. Kasutatud 31.03.2021, https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2020/648784/IPOL_STU(2020)648784_EN.pdf

    17. 34. 47. 49. CB Insights (2021a). 12 Tech Trends To Watch Closely In 2021. Kasutatud 10.03.2021, https://www.cbinsights.com/research/report/top-tech-trends-2021/

    19. These Are The 5G Trends To Watch In 2021. (2021). CRN, 1. veebruar. Kasutatud 2.04.2021, https://www.crn.com/news/networking/these-are-the-5g-trends-to-watch-in-2021?itc=refresh

    20. Arenguseire Keskus (2020b). Globaalsed jõujooned 2035. Stsenaariumid ja tähendus Eesti jaoks. Tallinn: Arenguseire Keskus. Kasutatud 31.03.2021, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2020/02/2020_globaalsed-joujooned_aruanne.pdf

    22. 23. 24. 53. Rosenblad, Y., Tilk, R., Mets, U., Pihl, K., Ungro, A., Uiboupin, M., Lepik, I., Leemet, A., Kaelep, T., Krusell, S., Viia, A., Leoma, R. (2020). COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõju tööjõu- ja oskuste vajaduse muutusele. Uuringuaruanne. Tallinn: SA Kutsekoda, tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA. https://bit.ly/3CNDiSA

    25. Mets, U., Viia, A. (2019). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele – kultuur ja loometegevus: etenduskunstid, käsitöö, museoloogia, muusika, raamatukogundus, sport. Uuringuaruanne. Tallinn: SA Kutsekoda.

    26. Golfetti, A., Napoletano, L., Tomasello, P. (2021) Skilling, upskilling, reskilling in the future air transport. Euroopa Komisjoni Erasmus+ programmi raport.

    28. 35. 48. 50. EY (2020). Are you reframing your future or is the future reframing you? Megatrends 2020 and beyond. EYQ 3rd edition. Kasutatud 30.04.2021, https://assets.ey.com/content/dam/ey-sites/ey-com/en_gl/topics/megatrends/ey-megatrends-2020-report.pdf

    30. 56. Eamets, R. (2018). Mis suunas areneb tulevikumajandus ja mis oskusi siis vajatakse? Riigikogu Toimetised 37, 31:42. Kasutatud 22.03.2021, https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2018/06/Eamets.pdf

    36. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2021). Eesti digiühiskond 2030. Valdkonna arengukava. Arengukava tööversioon. Kasutatud 17.05.2021, https://mkm.ee/sites/default/files/eesti_digiuhiskond_2030.pdf

    37. 54. Euroopa Regioonide Komitee (2021). Digiteenuste õigusakt ja digiturgude õigusakt. Töödokument. Majanduspoliitika komisjon, ECON-VII/012.

    42. Lassur, S., Viia, A. (2023). Tulevikuvaade logistika valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadusele. Uuringu terviktekst. Tallinn: SA Kutsekoda.

    43. Mets, U., Viia, A. (2022). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkond. Uuringuaruanne. Tallinn: SA Kutsekoda.

    44. BCG (2024). The Future of Digital Health 2024.