Trendi mõju avaldumine
- Kasvab taastuvatele loodusvaradele tuginev elektritarbimine (päikese- ja tuuleenergia, rohevesiniku tootmine), mis tingib muutused pea kõikides majandusvaldkondades (McKinsey & Company, 2021 [1]).
- COVID-19 pandeemia kogemus ja õppetunnid aitavad mõista üleilmset seotust ka keskkonnamuutuste kontekstis ning mobiliseerida ühiskonna eri osapooli kliimamuutustega võitlemiseks. Paljud riigid rakendavad keskkonnasõbralikke taastamiskavu, rahastavad majanduskasvu stimuleerivaid ja süsinikdioksiidi heite vähendamist toetavaid projekte. Üha rohkem ettevõtteid mõistab, et üleilmse soojenemise vastu võitlemine tõstab nende jätkusuutlikkust, konkurentsivõimet ja väärtust. (EY, 2020 [2])
- Energiatootmine on suurim kasvuhoonegaaside allikas ja peamine kliimamuutuste põhjustaja. Tulevikku prognoosides on oluline võtta arvesse energiatõhususe kasvu, energiaallikate mitmekesistumist (nt suureneb järgneval kümnendil energia salvestamise võimekus kuus korda, võimaldades võtta kasutusele enam taastuvenergiaallikaid ja elektriautosid) ning rahvusvahelist koostööd fossiilkütustest sõltuvuse vähendamiseks. (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [3])
- Püüeldakse kõrgema isevarustatuse määra ja impordisõltuvuse vähendamise poole (Arenguseire Keskus, 2021 [4]).
- Kivisöe kasutamine kahaneb ning asendub üha enam gaasile ja taastuvenergiale tuginevate lahendustega (McKinsey & Company, 2021 [5]; Cedefop, 2018a [6]).
- Taastuvenergia (tuule-, päikese- ja vesinikuenergia) osakaal elektritootmises kasvab kiiresti, moodustades 2035. aastaks poole elektritootmisest. Rohevesiniku tootmine muutub kulutõhusaks 2030. aastatel, kattes 2035–2050 ca 40% kasvavast elektrienergia vajadusest peamiselt tööstuses ja transpordis. (McKinsey & Company, 2021 [7])
- Kasvab vesiniku osatähtsus, kuna seda saab kasutada algmaterjalina, kütuse või energiakandjana ning sellel on palju kasutusvõimalusi tööstuses, transpordis, energeetikas ja ehitussektoris, pakkudes seega lahendusi süsinikdioksiidiheite vähendamiseks olulisimates valdkondades. Vesinikul on tähtis roll EL-i Pariisi kokkuleppe saavutamisel aastaks 2050. (Euroopa Komisjon, 2020a [8])
- Osa taristu arengust võib edendada laiemalt elukeskkonda (nt kiire interneti viimine vähem arenenud piirkondadesse), kuid energeetikataristu arendamine võib tekitada ka olulist vastuseisu, kui elukeskkonna kvaliteet väheneb (nt tuulikute müra, rikutud vaade jms) (Arenguseire Keskus, 2020b [9]).
- Üha enam pööratakse tähelepanu ettevõtete ja asulate kliimapositiivsusele. Suurt rolli nähakse just linnadel, kuna transport, tootmine ja hoonete energiakulu põhjustavad suurema osa CO2-heitest. Kliimapositiivsusele suunatud algatused keskenduvad peamiselt energeetika, hoonete, transpordi, linnaplaneerimise, õhukvaliteedi, toidu, prügi- ja veemajanduse küsimustele. Euroopas on kliimapositiivsete linnade algatusega liitunud 19 riiki. (Sohnemann jt, 2020 [10])
- Muutub arusaam ressurssidest, kuna põhirõhk läheb taaskasutusele – kasutusele võetakse seni ebaotstarbekad allikad (Eestis nt tuhamäed, vanad prügilad). Tekivad uued energiakandjad, mis praegu on alles väljatöötamisel. Domineerib taastuvenergia, kaugemas tulevikus suudetakse kontrollida termotuumareaktsiooni. (Eamets, 2018 [11])
- Maa kui üks olulisemaid ressursse muutub väga kalliks ning traditsiooniline põllumajandus kolib suurlinnadesse (nt aiad pilvelõhkujates, vertikaalsed aiad jm). Tekivad alternatiivsed viisid toidu tootmiseks või toitainete omandamiseks. (Eamets, 2018 [12])
- Prognoositakse, et andmekeskused tarbivad aastaks 2030 kogu maailma elektrist 8% praeguse 2% asemel. Rohelise IT ja tarkvaralahenduste juurutamine võib aidata luua energiatõhusaid ja kaasavaid digitaalseid süsteeme. (Podder ja Singh, 2021 [13])
- Eesti peab keskenduma Ida-Virumaal töötlevas tööstuses nii uute ettevõtete rajamise kui ka seniste arendamise toetamisele, sh toetades tööstuse mitmekesisuse kasvu käsikäes IKT-valdkonna arendamisega, sest automatiseerimise ja digitaliseerimisega on võimalik lisandväärtust suurel määral tõsta (Michelson jt, 2020 [14]).
- Eesti jaoks olulised valdkonnad on ka keskkonna- ja rohetehnoloogiad, taastuvenergia, ringmajandusharud, vesiniku tootmine ja turismisektor, aga ka kultuurivaldkond ja loomemajandus. Rõhku tasuks panna ka põlevkivitootmise alternatiivsetele keskkonnasõbralikele lahendustele ning uuringute ja projektide toetamisele väiksema CO2-heitega ja kõrgema lisandväärtusega põlevkivitoodete arendamiseks. (Michelson jt, 2020 [15])
- Taastuvenergia ja kliimamuutustega seonduvad poliitilised otsused Euroopa tasandil mõjutavad otseselt Eesti metsast saadava bioenergia kasutamist. Metsavarud võivad osutuda majanduslikult tulusaks tooraineks. Süsihappegaasi emissiooni maksustamine aitab investeeringud suunata CO2-neutraalsema energia tootmise ja töötlemise protsessi ning aitab kaasa fossiilkütuste ja -energia asendamisele biomassil põhinevate toodetega. (Pärna, 2016 [16])
- Suureneb metsade majandamise vajadus, kuna targa ja kestliku majandamisega seotakse rohkem süsinikku ning puittoodete valmistamisel „lukustatakse“ osa keskkonnas ringluses olevat süsinikku kuni toodete elukaare lõpuni. Metsandusel on tähtis roll bioloogilise mitmekesisuse tagamisel. (European Forest Institute, 2021 [17])
- Eestil on kõik võimalused toota rohevesinikku, metanooli, taastuvelektrit või muid tuleviku transpordis ja tööstuses kasutatavaid energiakandjaid ja kütuseid (Arenguseire Keskus, 2021 [18]).
- Taastuvenergia kasutamine kasvab proportsionaalselt selle kulude langusega, maagaas muutub peagi maailma suuruselt teiseks energiaallikaks (edestades kivisöe) ning järjest enam levib poliitiline tahe võidelda ja kohaneda kliimamuutustega (ILO, 2019a [19]).
- Gaasi nõudlus kasvab kuni 2030. aastate lõpuni ja hakkab seejärel langema, kuna energeetikas saab gaasist peamise energiaallika asemel süsteemide paindlikkust võimaldav allikas (McKinsey & Company, 2021 [20]).
- Teisalt leitakse, et hoolimata märkimisväärsest langustrendist vajatakse uusi naftavarusid keemiatööstuse ja lennundussektori kasvu tõttu ka lähitulevikus. Nafta vajadus saavutab prognooside kohaselt tipu 2020. aastate lõpus, millele järgneb ca 10% langus aastaks 2050. Peamisteks teguriteks on sõidukite arvu vähenemine, maanteetranspordi efektiivsuse kasv ja elektrifitseerimise kasv. Nõudlus kivisöe järele väheneb aastaks 2050 peamiselt söeenergeetikast loobumise tõttu. (McKinsey & Company, 2021 [21]; European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [22])
Vaata lisaks megatrendi Keskkonnasäästlikkus saab normiks.
Loe lähemaltSulge