Lae alla trend

Kliimaneutraalsuse saavutamine ehk missioon päästa planeet Maa

Lae alla

Euroopa Liidu pikaajaline eesmärk on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus kõikides majandusvaldkondades [1]. Paljud riigid rakendavad keskkonnasõbralikke taastamiskavu, rahastavad majanduskasvu stimuleerivaid ja CO2-heite vähendamist toetavaid projekte. Üha enam ettevõtteid mõistab, et üleilmse soojenemise vastu võitlemine tõstab nende jätkusuutlikkust, konkurentsivõimet ja väärtust [2].

Kasvab taastuvatele loodusvaradele tuginev elektritarbimine (päikese- ja tuuleenergia, rohevesiniku tootmine), mis tingib muutused pea kõikides majandusvaldkondades [3],  [4]. Kliimapositiivsusele suunatud algatused keskenduvad valdkondadele, mis mõjutavad CO2-heidet kõige enam – peamiselt energeetika, transport, hoonete ehitus ja haldus, põllumajandus ja toiduainete tootmine [5]. Eesti peab põlevkivisektori kahanemisel Ida-Virumaa töötlevas tööstuses keskenduma nii uute ettevõtete rajamise kui ka seniste arendamise toetamisele [6].

Loe lähemaltSulge

Trendi mõju avaldumine

Lae alla

  1. Kasvab taastuvatele loodusvaradele tuginev elektritarbimine (päikese- ja tuuleenergia, rohevesiniku tootmine), mis tingib muutused pea kõikides majandusvaldkondades (McKinsey & Company, 2021 [7]).
  2. COVID-19 pandeemia kogemus ja õppetunnid aitavad mõista üleilmset seotust ka keskkonnamuutuste kontekstis ning mobiliseerida ühiskonna eri osapooli kliimamuutustega võitlemiseks. Paljud riigid rakendavad keskkonnasõbralikke taastamiskavu, rahastavad majanduskasvu stimuleerivaid ja süsinikdioksiidi heite vähendamist toetavaid projekte. Üha rohkem ettevõtteid mõistab, et üleilmse soojenemise vastu võitlemine tõstab nende jätkusuutlikkust, konkurentsivõimet ja väärtust. (EY, 2020 [8])
  3. Energiatootmine on suurim kasvuhoonegaaside allikas ja peamine kliimamuutuste põhjustaja. Tulevikku prognoosides on oluline võtta arvesse energiatõhususe kasvu, energiaallikate mitmekesistumist (nt suureneb järgneval kümnendil energia salvestamise võimekus kuus korda, võimaldades võtta kasutusele enam taastuvenergiaallikaid ja elektriautosid) ning rahvusvahelist koostööd fossiil­kütustest sõltuvuse vähendamiseks. (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [9])
  4. Püüeldakse kõrgema isevarustatuse määra ja impordisõltuvuse vähendamise poole (Arenguseire Keskus, 2021 [10]).
  5. Kivisöe kasutamine kahaneb ning asendub üha enam gaasile ja taastuvenergiale tuginevate lahendustega (McKinsey & Company, 2021 [11]; Cedefop, 2018a [12]).
  6. Taastuvenergia (tuule-, päikese- ja vesinikuenergia) osakaal elektritootmises kasvab kiiresti, moodustades 2035. aastaks poole elektritootmisest. Rohevesiniku tootmine muutub kulutõhusaks 2030. aastatel, kattes 2035–2050 ca 40% kasvavast elektrienergia vajadusest peamiselt tööstuses ja transpordis. (McKinsey & Company, 2021 [13])
  7. Kasvab vesiniku osatähtsus, kuna seda saab kasutada algmaterjalina, kütuse või energiakandjana ning sellel on palju kasutusvõimalusi tööstuses, transpordis, energeetikas ja ehitussektoris, pakkudes seega lahendusi süsinikdioksiidiheite vähendamiseks olulisimates valdkondades. Vesinikul on tähtis roll EL-i Pariisi kokkuleppe saavutamisel aastaks 2050. (Euroopa Komisjon, 2020a [14])
  8. Osa taristu arengust võib edendada laiemalt elukeskkonda (nt kiire interneti viimine vähem arenenud piirkondadesse), kuid energeetikataristu arendamine võib tekitada ka olulist vastuseisu, kui elukeskkonna kvaliteet väheneb (nt tuulikute müra, rikutud vaade jms) (Arenguseire Keskus, 2020b [15]).
  9. Üha enam pööratakse tähelepanu ettevõtete ja asulate kliimapositiivsusele. Suurt rolli nähakse just linnadel, kuna transport, tootmine ja hoonete energiakulu põhjustavad suurema osa CO2-heitest. Kliimapositiivsusele suunatud algatused keskenduvad peamiselt energeetika, hoonete, transpordi, linnaplaneerimise, õhukvaliteedi, toidu, prügi- ja veemajanduse küsimustele. Euroopas on kliimapositiivsete linnade algatusega liitunud 19 riiki. (Sohnemann jt, 2020 [16])
  10. Muutub arusaam ressurssidest, kuna põhirõhk läheb taaskasutusele – kasutusele võetakse seni ebaotstarbekad allikad (Eestis nt tuhamäed, vanad prügilad). Tekivad uued energiakandjad, mis praegu on alles väljatöötamisel. Domineerib taastuvenergia, kaugemas tulevikus suudetakse kontrollida termotuumareaktsiooni. (Eamets, 2018 [17])
  11. Maa kui üks olulisemaid ressursse muutub väga kalliks ning traditsiooniline põllumajandus kolib suurlinnadesse (nt aiad pilvelõhkujates, vertikaalsed aiad jm). Tekivad alternatiivsed viisid toidu tootmiseks või toitainete omandamiseks. (Eamets, 2018 [18])
  12. Prognoositakse, et andmekeskused tarbivad aastaks 2030 kogu maailma elektrist 8% praeguse 2% asemel. Rohelise IT ja tarkvaralahenduste juurutamine võib aidata luua energiatõhusaid ja kaasavaid digitaalseid süsteeme. (Podder ja Singh, 2021 [19])
  13. Eesti peab keskenduma Ida-Virumaal töötlevas tööstuses nii uute ettevõtete rajamise kui ka seniste arendamise toetamisele, sh toetades tööstuse mitme­kesisuse kasvu käsikäes IKT-valdkonna arendamisega, sest automatiseerimise ja digitaliseerimisega on võimalik lisandväärtust suurel määral tõsta (Michelson jt, 2020 [20]).
  14. Eesti jaoks olulised valdkonnad on ka keskkonna- ja rohetehnoloogiad, taastuvenergia, ringmajandusharud, vesiniku tootmine ja turismisektor, aga ka kultuurivaldkond ja loomemajandus. Rõhku tasuks panna ka põlevkivitootmise alternatiivsetele keskkonnasõbralikele lahendustele ning uuringute ja projektide toetamisele väiksema CO2-heitega ja kõrgema lisandväärtusega põlevkivitoodete arendamiseks. (Michelson jt, 2020 [21])
  15. Taastuvenergia ja kliimamuutustega seonduvad poliitilised otsused Euroopa tasandil mõjutavad otseselt Eesti metsast saadava bioenergia kasutamist. Metsavarud võivad osutuda majanduslikult tulusaks tooraineks. Süsihappegaasi emissiooni maksustamine aitab investeeringud suunata CO2-neutraalsema energia tootmise ja töötlemise protsessi ning aitab kaasa fossiilkütuste ja -energia asendamisele biomassil põhinevate toodetega. (Pärna, 2016 [22])
  16. Suureneb metsade majandamise vajadus, kuna targa ja kestliku majandamisega seotakse rohkem süsinikku ning puittoodete valmistamisel „lukustatakse“ osa keskkonnas ringluses olevat süsinikku kuni toodete elukaare lõpuni. Metsandusel on tähtis roll bioloogilise mitmekesisuse tagamisel. (European Forest Institute, 2021 [23])
  17. Eestil on kõik võimalused toota rohevesinikku, metanooli, taastuvelektrit või muid tuleviku transpordis ja tööstuses kasutatavaid energiakandjaid ja kütuseid (Arenguseire Keskus, 2021 [24]).
  18. Taastuvenergia kasutamine kasvab proportsionaalselt selle kulude langusega, maagaas muutub peagi maailma suuruselt teiseks energiaallikaks (edestades kivisöe) ning järjest enam levib poliitiline tahe võidelda ja kohaneda kliimamuutustega (ILO, 2019a [25]).
  19. Gaasi nõudlus kasvab kuni 2030. aastate lõpuni ja hakkab seejärel langema, kuna energeetikas saab gaasist peamise energiaallika asemel süsteemide paindlikkust võimaldav allikas (McKinsey & Company, 2021 [26]).
  20. Teisalt leitakse, et hoolimata märkimisväärsest langustrendist vajatakse uusi naftavarusid keemiatööstuse ja lennundussektori kasvu tõttu ka lähitulevikus. Nafta vajadus saavutab prognooside kohaselt tipu 2020. aastate lõpus, millele järgneb ca 10% langus aastaks 2050. Peamisteks teguriteks on sõidukite arvu vähenemine, maanteetranspordi efektiivsuse kasv ja elektrifitseerimise kasv. Nõudlus kivisöe järele väheneb aastaks 2050 peamiselt söeenergeetikast loobumise tõttu. (McKinsey & Company, 2021 [27]; European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [28])

Vaata lisaks megatrendi Keskkonnasäästlikkus saab normiks.

Loe lähemaltSulge

Trendi mõjutöökohtadele

Lae alla

  1. Elektriautode arvu kasvuga väheneb sõidukite hooldustööde maht. Näiteks ei vaja elektriautod mootoriõli vahetust jms. Hoolduse seisukohast saab üleminek olema pikaajaline, sest uute kütuseelementidega autode kõrval on endiselt vaja hooldada seniseid bensiini-, gaasi ja diislikütustel töötavaid sõidukeid. Ekspertide hinnangul on elektriautode osakaalu kasv märgatav, kuid Eestis eelistab ostja siiski veel sisepõlemismootoriga või pistikhübriid-sõidukit (Lepik ja Uiboupin, 2023 [29]).
  2. Energia tootmine taastuvatest loodusvaradest on töömahukam protsess kui selle tootmine fossiilkütustest (IISD ja SITRA, 2020 [30]).
  3. Roheenergeetika arendamine toetab töökohtade loomist, muutes sellised töökohad ühtlasi tulevikus üheks majanduse oluliseks alustalaks (European Strategy and Policy Analysis System, 2019 [31]).
  4. Säästva arengu kasvav tähtsus ja üleminek vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele eeldavad struktuurimuutusi sektorites ja ametialadel (Cedefop, 2018a [32]).
  5. Kui põlevkivi kaevandamine lõppeb, siis on suurimaks töökohtade kao riskirühmaks mäetööstuse juhid, mäeinsenerid ja kaevandusmarkšeiderid; samuti keemia- ja kütusetehnoloogide ametirühm. Täiendus- ja ümberõpet vajab põlevkivisektori vähenemisel kokku umbes pool (2800 inimest) praegusest tööjõust, kuivõrd nende ametikohad on tihedalt seotud põlevkivi spetsiifikaga. (Michelson jt, 2020 [33])
  6. Põlevkivitööstuse oskus- ja käsitööliste ametirühmas on riskid seotud ametirühmade hääbumise ja kadumisega majanduses laiemalt ning nende oskuste ülepakkumisega (sh nt (kaevandus)masinate mehaanikud ja remondilukksepad) (Michelson jt, 2020 [34]).
  7. Lühiajalises perspektiivis on töötukassa baromeetri järgi põlevkivitööstuses tööjõu puudujääk, mistõttu võib arvata, et osa põlevkivisektorist vabanevast tööjõust leiab rakendust samas valdkonnas ka teistes ettevõtetes (Michelson jt, 2020 [35]).
  8. Võimalikud tugi- ja kasvuvaldkonnad Ida-Virumaal on 1) veondus; 2) keskkonna- ja rohe-tehnoloogiatele keskenduvad tööstusvaldkonnad (sh vee ja õhu puhastamine); 3) taastuvenergia sektor ehk taastuvatest allikatest energia tootmine ning sellega seotud tegevusvaldkonnad (sh taristu ja seadmete ehitus, teadus- ja arendustegevus, kuna Ida-Virumaal on potentsiaali ja toimiv taristu energia tootmiseks ka põlevkivi kasutamata, nt Eesti Energia plaanib rajada põlevkivikaevandusse pumphüdroelektrijaama); 4) ringmajandusharud, mis tegelevad tootmis- ja elutegevuse jääkidest uute toodete loomisega (nt Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse planeeritav Auvere agropark); 5) IKT-valdkond põhirõhuga IKT-lahenduste ja töötleva tööstuse sümbioosil, sh tööstuse automatiseerimise, digitaliseerimise, robotiseerimisega tegelevad valdkonnad (nii teadus- ja arendustegevus kui ka vastava tarkvara ning seadmete tootmine); 6) vesiniku tootmine; 7) turism ja muud sektorid (Michelson jt, 2020 [36]).
  9. Nn vanade tööstus- ja energeetikavaldkondade töötajatel tekib vajadus ümber õppida, elukohta vahetada. Üleminekumeetmete kavandamisel tuleks arvestada võimalusega kombineerida eri stsenaariume: nt keemia- ja kütusetehnoloogia inseneride puhul võib olla tõenäolisem uue spetsialiseerumise rakendamine Ida-Virumaa piirkonnas; võimalused kaevanduse valdkonnas on piiratud ja sõltuvad otsustest maavarade kaevandamise vallas. Seetõttu peaksid olema kättesaadavad erinevaid võimalusi (nii täiendus- kui ka ümberõpet) pakkuvad teenused. Tehnikute ja keskastmespetsialistide ametirühmas on sarnase ümberõppevajadusega ning suuremas töö kaotamise riskis keemia- ja kütusetehnoloogia spetsialistid ning mäetehnikud ja kaevanduse ja karjääri töödejuhatajad. (Michelson jt, 2020 [37])
  10. Oluline on põhjalik karjäärinõustamine ning uuele tööjõuvajadusele vastav (nn Ida-Virumaa uute kasvuvaldkondadega arvestav) ümberõpe (Michelson jt, 2020 [38]).

Vaata lisaks megatrendi Keskkonnasäästlikkus saab normiks.

Loe lähemaltSulge

Trendi mõjuoskustele

Lae alla

  1. Keskkonnateadliku keskklassi kasvades suurenevad ootused, et tooted oleksid ohutud inimese tervisele ja keskkonnale. See toob kaasa kasvava eelistuse looduslike ja taastuvate materjalide, eriti puidu, kasutamisele. Sellest tulenevalt suureneb nõudlus puittoodete (sh mööbli ja puidukeemia toodete) ning puitmajade järele. Suureneb suurema lisandväärtusega ja pikema elukaarega toodete tegemine ning tellimustööde täitmine, mis omakorda eeldab oskuslikku kliendisuhtlust, läbirääkimisoskusi ja oskust koostada põhjalikku dokumentatsiooni nii toote kavandamiseks kui ka tootmisprotsessi juurutamiseks (Tilk ja Kruusmaa, 2024 [39]).
  2. Raudtee elektrifitseerimine, mis on üks kestliku arengu keskseid suundi transpordisektoris, eeldab töötajatelt teadmisi elektrisüsteemidest, taastuvenergia tehnoloogiatest ja energiatõhususe põhimõtetest. Elektrifitseeritud raudteeinfrastruktuuri haldamine nõuab spetsiifilisi oskusi, et tagada säästlik ja tõhus energiakasutus. Üldisemad keskkonnasäästlikkuse trendid suurendavad samuti vajadust spetsialistide järele, kellel on teadmised keskkonnahoidlikest tehnoloogiatest ja meetmetest raudteetranspordis (Lassur ja Viia 2023 [40]).
  3. Euroopa Komisjoni (2019 [41]) roheleppepakett „Eesmärk 55“ seab eesmärgid avaliku liiniveo sõidukipargi muutmiseks keskkonnahoidlike riigihangete kaudu. Uued masinad tähendavad sõidukijuhtidele ka teatud määral uute oskuste omandamist. Masinat ja kütust säästva sõidustiili harrastamise kõrval on vaja olla järjest digipädevam ning osata lugeda kõikvõimalikke andureid ja kasutada logistikasüsteeme ja -äppe.
  4. Põlevkivi kaevandamisega seotud valdkonnaspetsiifiliste oskuste vajadus kaob või väheneb oluliselt (Michelson jt, 2020 [42]):
    • Uute kasvuvaldkondade perspektiivis on võimalik teiste maavarade kaevandamine ja väärindamine Ida-Virumaal, mis võib tippspetsialistidele rakendust pakkuda, kuid selle trendi realiseerumist on vaja jälgida 2035/2050. aasta perspektiivis (sh on vajalik täiendõpe kõrghariduse tasemel, et teistsugusele spetsialiseerumisele ümber kohaneda).
    • Kuna 2/3 Eesti kaevandamise valdkonna tööjõust on hõivatud põlevkivisektoris, võib tekkida tööjõu regionaalne ülepakkumine ja vajadus spetsialistide täiendõppeks, kui oskuste teistes Eesti piirkondades rakendamine pole töötingimusi ja palgataset arvestades ahvatlev.
    • Insenertehniliste teadmiste rakendamine ja spetsialiseerumine uuele kõrgharidust eeldavale erialale on kõige tõenäolisem, kui Ida-Virumaale ei teki uusi spetsialiseerunud keemia- ja kütusetehnoloogia ettevõtteid või kaevandusi ning teistes Eesti piirkondades ei ole rakendumine ahvatlev.
  5. Kasvab vajadus uute, vanu valdkondi (eelkõige põlevkivienergeetika, fossiilkütustel põhinev transport jt) asendavate nn kasvuvaldkondade spetsiifiliste oskuste järele (nt teised töötleva tööstuse harud, IKT-valdkonna arendamine, keskkonna- ja rohetehnoloogiad, taastuvenergia, ringmajandusharud, vesiniku tootmine, aga ka turismisektor, kultuuri­valdkond ja loomemajandus) (Michelson jt, 2020 [43]).
  6. Üleminek madala süsinikuheitega energiaallikatele peab olema hoolikalt kavandatud protsess, mis hõlmaks mh ka praegusele energeetikasektori tööjõule suunatud uute kutseõppeprogrammide pakkumist (Michelson jt, 2020 [44]).

Vaata lisaks megatrendi Keskkonnasäästlikkus saab normiks.

Loe lähemaltSulge

Trendi mõjuühiskonnale, majandusele, haridusele

Lae alla

  1. Kuna keskkonnaprobleemid süvenevad, suunab raudteevaldkond EL-is oma eesmärke jätkusuutlikkusele, et vähendada heitkoguseid 2030. aastaks 50%. Üheks enamlevinud viisiks on raudtee elektrifitseerimine ning elektrirongidele üleminek (Rail Industry Trends 2023-2030 [45]).
  2. Kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärk suunab tugevalt arengut kogu transpordivaldkonnas. Rohetiigri (2024) transpordi teekaardis rõhutatakse, et maanteetranspordi suurim mõjutaja on Euroopa Komisjoni (2019) roheleppepakett „Eesmärk 55“, mis määrab heitenormide emissiooni vähenemise sõiduautodele, kaubikutele ja raskeveokitele (EL, s.a [46]; [47]).
  3. Kasvuhoonegaaside vähendamine prioriteet ka globaalsel IMO tasandil. IMO kasvuhoonegaaside strateegia sisaldab ühist eesmärki saavutada rahvusvahelise laevanduse kasvuhoonegaaside netoheite nullväärtus 2050. aastaks ja kohustust liikuda alternatiivsete nullheitetasemega kütuste kasutuselevõtule järk-järgult (2030. aastaks 20% ja 2040. aastaks 70%) (IMO, 2023 [48]). See toob lähiaastatel kaasa vajaduse vahetada välja vanemad laevad; teisisõnu on vaja investeeringuid uute laevade ehitamiseks ja vanade laevade ümberehitamiseks (Lassur ja Viia 2023 [49]).
  4. 5. jaanuaril 2023 jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv (Euroopa Liit, 2022 [50]), mille kohaselt peavad ettevõtted hakkama arvutama oma süsiniku jalajälge ja tegema kasvuhoonegaaside inventuuri. See nõuab ettevõtetelt oma protsesside, inimeste ja kompetentside ülevaatamist ja vajaduse korral reorganiseerimist. 26. veebruaril 2025 esitas Euroopa Komisjon nn “Omnibus” ettepaneku, mille eesmärk on lihtsustada kestlikkusaruandluse ja hoolsuskohustuse nõudeid.
  5. Ligikaudu 40% energia kogutarbest ning 36% kasvuhoonegaaside emissioonist on seotud ehitistega (Euroopa Liit, 2024 [51]). Ehituses tuleb vähendada süsiniku heitkoguseid ja energiatarbimist nii ehitusprotsessis kui ka hoonete eluea jooksul. Euroopa kliimaeesmärkide kohaselt tuleb hoonete energiatõhusust parandada, mis hõlmab paremat soojustust, nutikamaid energiajuhtimissüsteeme ning suuremat rõhku taastuvatele energiaallikatele, nagu tuule- ja päikeseenergia (Lepik ja Uiboupin, 2024 [52]).
  6. Ehituse valdkonnas tuleb arvestada ülemaailmsete kliimakokkulepetega, sh hoonete energiatõhususe miinimumnõuete ning sisekliima- ja renoveerimisnõuetega, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050 (Riigi Teataja, 2023 [53]).
  7. Kuigi see ei ole saanud palju tähelepanu, vastutab farmaatsiatööstus 4,4% ülemaailmse heitkoguse eest ning prognooside kohaselt võib valdkonna CO2 jalajälg 2050. aastaks lausa kolmekordistuda. 2019. aastal tootis farmaatsiatööstus 48,55 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti iga teenitud miljoni dollari kohta – ehk 55% rohkem kui autotööstus, mis paiskas tol aastal õhku ühe miljoni dollari kohta 31,4 tonni CO2 ekvivalenti (WEF, 2022 [54]).
  8. Nähakse vajalikuna investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, et võidelda soojenevas kliimas kiiremini levivate nakkushaigustega, arendada kuumuskindlaid ja turvalisemalt transporditavaid ravimeid ning keskkonnasäästlikumaid pakenditehnoloogiaid. Samuti peetakse tähtsaks tervishoiutoodete kättesaadavuse parandamist kogu maailmas, aga eriti kliimamuutuse ja terviseprobleemide suhtes kõige haavatavamates kogukondades (WEF, 2022 [55]).
  9. Euroopa Komisjoni paketi „Eesmärk 55“ (EL, s.a [56]) (Fit for 55) alusel tuleb kliimaneutraalsuse saavutamiseks vähendada uute autode keskmist CO2 heidet 2030. aastaks 55%, mis seab autotööstused keeruliste valikute ette, sest üle poole Euroopa Liidus asuvate autotootjate toodangust peaksid olema elektriautod. Ekspertide hinnangul on raske EL-i reegleid täita, sageli puuduvad tehnilised võimalused ja niisugune hulk elektriautosid nõuab maailmas liitiumi, koobalti, vase ja veel muude komponentmetallide tootmise mitmekordistamist (Kiisler 2021 [57]). Uued lahendused aku- ja vesinikutehnoloogias muudavad tulevikupilti tuntavalt.
  10. OSKA masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse; mootorsõidukite hoolduse ja remondi uuringu(2023 [58]) kohaselt tuleb elektriautode kasutamisel ajakohastada infrastruktuuri, luua eratarbijatele laadimisjaamade võrgustik ja selle võimekus (vana elektrivõrgu uuendamine koduseks laadimiseks), sest avalike laadimispunktide kasutamise osakaal on võrdlemisi väike kogu elektriautode laadimisvajadusest. Laadimissüsteeme tuleb arendada nii kodulaadimiseks kui ka avalikuks laadimiseks.
  11. Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit prognoosib, et 2030. aastatel Eestis autopargi suurenemine peatub ning 2040. aastatel hakkab vähenema. Sõidujagamise teenuse, lühirendi ja taksonduse eri vormide arenemine ning liikuvuse uute liikide lisandumine koos ühistranspordi ja asulate targa planeerimisega vähendab tuntavalt auto omamise vajadust, eriti linnades (Lepik ja Uiboupin, 2023 [59]).
  12. Ühe kestlikkumat toidusüsteemi kujundava strateegiana võib välja tuua „Talust taldrikule“ [60], mis on Euroopa rohelise kokkuleppe üheks põhimeetmeks. Strateegia eesmärk on aidata kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele 2050. aastaks ning muuta EL-i praegune toidusüsteem kestlikumaks. Strateegia peamisteks eesmärkideks on teiste seas: tagada piisav, taskukohane ja täisväärtuslik toit; vähendada poole võrra pestitsiidide ja väetiste kasutamist; edendada toidu kestlikumat tarbimist ja tervislikumat toitumist; vähendada toidukadu ja toidu raiskamist ning parandada loomade heaolu.
  13. Kestliku toidusüsteemi oluliseks osaks on toidujulgeolek, millele aitavad muu hulgas kaasa taastuvenergia tootmine ja kasutamine põllumajanduses ja toidutootmises, biolagunevate jäätmete ja kohalike proteiinisöötade kasutamine, peamiste toiduainete ja loomasöödaga isevarustatus ning lühikesed tarneahelad (Viira, A.-H., 2022 [61], S.Krusell, K.Pihl, 2023 [62]).
  14. Ühe kestlikkumat toidusüsteemi kujundava strateegiana võib välja tuua „Talust taldrikule“ [63], mis on Euroopa rohelise kokkuleppe üheks põhimeetmeks. Strateegia eesmärk on aidata kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele 2050. aastaks ning muuta EL-i praegune toidusüsteem kestlikumaks. Strateegia peamisteks eesmärkideks on teiste seas: tagada piisav, taskukohane ja täisväärtuslik toit; vähendada poole võrra pestitsiidide ja väetiste kasutamist; edendada toidu kestlikumat tarbimist ja tervislikumat toitumist; vähendada toidukadu ja toidu raiskamist ning parandada loomade heaolu.
  15. Taastuv ja vähese süsinikdioksiidiheitega vesinik võib aidata vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid juba enne 2030. aastat, toetada EL-i majanduse elavnemist, asendades fossiilkütused ja lähteained aastaks 2050. Taastuv vesinik pakub häid võimalusi teadusuuringuteks ja innovatsiooniks, toetades samal ajal majanduskasvu ja töökohtade loomist. (Euroopa Komisjon, 2020a [64])
  16. Ida-Virumaa kohandumine teiste maavarade kaevandamise või teiste keemia- ja kütusetehnoloogia valdkondade peale eeldab alternatiivsete maavarade kaevandamise ning teiste keemia- ja kütusetehnoloogia spetsialiseerumise tekkimist piirkonnas (Michelson jt, 2020 [65]).
  17. Kliimaneutraalsuse saavutamine eeldab ambitsioonikaid ja hästi koordineeritud poliitilisi meetmeid (sh toetuspakette) kohalikul ja Euroopa tasandil (McKinsey & Company, 2021 [66]; Euroopa Komisjon, 2020a [67]).
  18. Kliimaneutraalse majanduse arengu toetamiseks ning vesinikunõudluse ja tarnimise suurendamiseks tuleb soodsa keskkonna loomiseks strateegiliselt kaasata eri osapooli tööstusest teaduse ja innovatsioonini (Euroopa Komisjon, 2020a [68]).
  19. Uute energiasüsteemide kasutusele võtmisel rakendatakse turvalisuse ja paindlikkuse kaalutlustel paralleelselt vanu ja uusi süsteeme (McKinsey & Company, 2021 [69]).
  20. Keskkonnahoidlike tehnoloogiate rakendamisel tuleb arvestada EL-i eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus kõikides valdkondades, sh nt digitaalsektoris, mis tekitab rohkem kui 2% ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest ja peaks kasvades keskenduma nii oma CO2 jalajälje kui ka elektroonikaromude vähendamisele (Euroopa andmestrateegia…, 2021 [70]).
  21. Energiasektori innovatsiooni toetavate tegevuste planeerimisel Eestis on kriitilise tähtsustega nii ettevõtete kui ka KOV-ide hoiakud ja koostöövalmidus. Edukaks tegutsemiseks on vaja suurendada osapoolte otsustus- ja tegevuste planeerimise võimet, tõstes selleks Ida-Virumaa ettevõtete ja KOV-ide baaskompetentse ning võimekust just rohemajanduse valdkonnas. Tähtis on kaasata eri osapooli nii riikliku kui ka kohaliku tasandi otsustusprotsessidesse. (Michelson jt, 2020 [71])

Vaata lisaks megatrendi Keskkonnasäästlikkus saab normiks.

Loe lähemaltSulge

Allikad

    1. Euroopa Komisjon (2011). Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050. Edenemiskava. Kasutatud 18.06.2021

    2. EY (2020). Are you reframing your future or is the future reframing you? Megatrends 2020 and beyond. EYQ 3rd edition. Kasutatud 30.04.2021

    3. McKinsey & Company (2021). Global Energy Perspective 2021. Kasutatud 31.03.2021

    4. ILO (2019). Changing business and opportunities for employers’ and business organizations. International Labour Office and International Organisation of Employers – Geneva: ILO and IOE. Kasutatud 9.03.2021

    5. Sohnemann, N., Uffrecht, L. M., Hartkopf, M. C., Kruse, J. P., Noellen, L. M. (2020). New Developments in Digital Services. Study for the committee on the Internal Market and Consumer Protection, Policy Department for Economic, Scientific and Quality of Life Policies, European Parliament, Luxembourg. Kasutatud 31.03.2021

    6. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Kasutatud 31.05.2021

    7. 11. 13. 26. 27. 66. 69. McKinsey & Company (2021). Global Energy Perspective 2021. Kasutatud 31.03.2021, https://mck.co/3zPczmG

    8. EY (2020). Are you reframing your future or is the future reframing you? Megatrends 2020 and beyond. EYQ 3rd edition. Kasutatud 30.04.2021, https://assets.ey.com/content/dam/ey-sites/ey-com/en_gl/topics/megatrends/ey-megatrends-2020-report.pdf

    9. 28. 31. European Strategy and Policy Analysis System (ESPAS) (2019). Global Trends to 2030: Challenges and Choices for Europe. Gaub, F. (toim.). doi:10.2872/074526

    10. 24. Arenguseire Keskus (2021). Arenguseire Keskuse aastaraamat 2020. Tallinn: Arenguseire Keskus. Kasutatud 31.03.2021, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2021/03/2020_arenguseire_keskuse_aastaraamat_veeb.pdf

    12. 32. Cedefop (2018a). Skills for green jobs in Estonia: an update. Kasutatud 19.03.2021, https://www.cedefop.europa.eu/files/estonia_green_jobs_2018.pdf

    14. 64. 67. 68. Euroopa Komisjon (2020a). A hydrogen strategy for a climate-neutral Europe. Brüssel, COM(2020) 301 final. Kasutatud 21.04.2021, https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/hydrogen_strategy.pdf

    15. Arenguseire Keskus (2020b). Globaalsed jõujooned 2035. Stsenaariumid ja tähendus Eesti jaoks. Tallinn: Arenguseire Keskus. Kasutatud 31.03.2021, https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2020/02/2020_globaalsed-joujooned_aruanne.pdf

    16. Sohnemann, N., Uffrecht, L. M., Hartkopf, M. C., Kruse, J. P., Noellen, L. M. (2020). New Developments in Digital Services. Study for the committee on the Internal Market and Consumer Protection, Policy Department for Economic, Scientific and Quality of Life Policies, European Parliament, Luxembourg. Kasutatud 31.03.2021, https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2020/648784/IPOL_STU(2020)648784_EN.pdf

    17. 18. Eamets, R. (2018). Mis suunas areneb tulevikumajandus ja mis oskusi siis vajatakse? Riigikogu Toimetised 37, 31:42. Kasutatud 22.03.2021, https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2018/06/Eamets.pdf

    19. Podder, S., Singh, S., K. (2021). Tech + Sustainability = Leadership. Accenture, Technology innovation blog, 12. aprill. Kasutatud 17.05.2021, https://www.accenture.com/us-en/blogs/technology-innovation/tech-sustainability-leadership

    20. 21. 33. 34. 35. 36. 37. 38. 42. 43. 44. 65. 71. Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Kasutatud 31.05.2021, http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2020/12/Lopparuanne_Polevkivitoostuse-kahanemise-mojud.pdf

    22. Pärna, O. (2016). Töö ja oskused 2025. Ülevaade olulisematest trendidest ja nende mõjust Eesti tööturule 10 aasta vaates. Tallinn: Kutsekoda. https://oska.kutsekoda.ee/uuring/8131-2/

    23. European Forest Institute (2021). Key questions on forests in the EU. Knowledge to Action 4. Mauser, H. (toim.). https://doi.org/10.36333/k2a04

    25. ILO (2019a). Changing business and opportunities for employers’ and business organizations. International Labour Office and International Organisation of Employers – Geneva: ILO and IOE. Kasutatud 9.03.2021, https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_dialogue/---act_emp/documents/publication/wcms_679582.pdf

    29. 58. 59. Lepik, I., Uiboupin, M. (2023). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: masina-, metalli- ja elektroonikatööstus; mootorsõidukite hooldus ja remont. Uuringu terviktekst. Tallinn: SA Kutsekoda

    30. IISD, SITRA (2020). Effects of the Circular Economy on Jobs. IISD & SITRA Literature Review. Kasutatud 10.03.2021, https://media.sitra.fi/2021/01/13120019/effects-of-the-circular-economy-on-jobs.pdf

    39. Tilk, R., Kruusmaa, E.-K. (2023). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: arvestusala ning ärinõustamine. Tallinn: SA Kutsekoda.

    40. 49. Lassur, S., Viia, A. (2023).Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: transport. Uuringu terviktekst. Tallinn: SA Kutsekoda

    41. 46. 56. Euroopa Liit (2019) Pakett „Eesmärk 55“ 

    45. Rail Industry Trends 2023-2030 https://www.moment.tech/news/rail-industry-trends-2023-2030

    47. Rohetiigri transpordi teekaart, avaldamisel Euroopa Komisjon (2019)

    48. International Maritime Organization (2023) Strategy on Reduction of GHG Emissions from Ships. 

    50. EL (2022) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2464

    51. Euroopa Liit (2024). Energiasääst: ELi meetmed energiatarbimise vähendamiseks

    52. Lepik, I., Uiboupin, M. (2024) Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: ehitus. Uuringu terviktekst. Tallinn: SA Kutsekoda

    53. Riigi Teataja. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

    54. 55. WEF (2022). Iyer, J. K. 6 ways the pharmaceutical industry can reduce its climate impact.

    57. Kiisler, I. (2021) AMTEL-i juht: väljaspool Euroopat vaadatakse meie tegevust imestusega. ERR.ee, 18.09.2021.

    60. 63. Talust taldrikule. https://www.consilium.europa.eu/et/policies/from-farm-to-fork

    61. Viira, A.-H. (2022). Kestlik toidusüsteem ja rohepoliitika. Eesti Maaülikool.

    62. Krusell, S., Pihl, K. (2022). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: põllumajandus ja toiduainetööstus. Tallinn: SA Kutsekoda.

    70. Euroopa andmestrateegia: mida parlament soovib? (2021). Euroopa Parlament, uudised, 25. märts. Kasutatud 2.04.2021, https://www.europarl.europa.eu/news/et/headlines/society/20210218STO98124/euroopa-andmestrateegia-mida-parlament-soovib